← Eesti

2-13-44133/124

Obsah (5)§ 177§ 456§ 633§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-13-44133 Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2016, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Kaupo Paal Tsiviilasi Osaühingu NEWCAPITAL

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 28.03.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagiavalduse osaliselt. 30.11.2015 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.03.2014 otsuse muutmata. 09.06.2016 otsusega jättis Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015 otsuse muutmata. Seega jõustus Harju Maakohtu 28.03.2014 otsus 09.06.

  1. 29.06.2016 määras Harju Maakohus hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kuni 01.08.
  2. Hageja esitas kohtule oma menetluskulude nimekirja 20.07.2016, s.o kohtu määratud tähtaja jooksul. Seega tuleb kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata.
  3. Hageja menetluskuludena tuleb kindlaks määrata riigilõiv 1050 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenuse kulu on põhjendatud ja vajalik 1542,55 euro ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb BC-005 OÜ-lt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1395,10 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu 660,10 eurot ja riigilõiv 735 eurot, ning kostjatelt solidaarselt menetluskulud summas 597,90 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu 282,90 eurot ja riigilõiv 315 eurot. KS-lt tuleb hageja kasuks lisaks välja mõista lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 599,55 eurot. Määruskaebus
  4. Kostja TM vaidlustab maakohtu määruse temalt välja mõistetud menetluskulude osas, paludes määruse vastavas osas tühistada ning jätta hageja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt täielikult rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud määruse põhjendustes tähelepanuta asjaolu, et Harju Maakohtu 28.03.2014 otsus on kostja TM suhtes jõustunud hiljemalt augustis 2015, mitte 2

(4)09.06.2016. Maakohtu arusaam, mille kohaselt on asjas tehtud otsus jõustunud kõikide kostjate suhtes alles 09.06.2016, on väär ning ei vasta seadusele ega (Riigi)kohtu praktikale.

§ 456

sätestatu kohaselt on maakohtu otsus määruskaebuse esitaja suhtes jõustunud pärast seda, kui Riigikohus jättis 2015 augustis menetlusse võtmata kostja määruskaebuse. Tähtsust ei oma seejuures asjaolu, kas teiste kostjate suhtes tsiviilasja menetlus jätkus või mitte. Nii nähtub Riigikohtu seisukohtadest asjas nr 3-2-1-16-09, et apellatsiooni korras edasikaebevõimaluse olemasolu teistel menetlusosalistel ei tähenda edasikaebe võimalused minetanud menetlusosalise jaoks kohtuotsuse jõustumata jäämist. Menetluse edasine käik 8. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 633lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

  1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduselt seaduslik ja põhjendatud, küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi, vastates ühtlasi ka määruskaebuse esitaja väidetele.
  2. Määruskaebuse esitaja väitel ei olnud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus määruskaebuse esitaja suhtes esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud. Õige on küll see, et määruskaebuse esitaja suhtes jõustus maakohtu 28.03.2014 otsus Riigikohtu 26.08.2015 määrusega, millega Riigikohus ei võtnud menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebust ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Põhjendatud on iseenesest ka määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on jätnud määruskebuse esitaja suhtes maakohtu otsuse varasema jõustumise fakti tähelepanuta, kuna maakohus ei ole selles osas oma seisukohta esitanud. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu selle menetlusliku minetuse ja täiendab maakohtu määruse põhjendusi järgmiselt. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja hagi solidaarselt kolme kostja, sh määruskaebuse esitaja vastu. Maakohus rahuldas 28.03.2014 otsusega hagi osaliselt ja määras menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest vastavalt otsuse tegemise ajal kehtinud

§ 174

lg-le 1, mille järgi menetlusosaline võis nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ka käesoleval ajal kehtiva

§ 177

lg 2 järgi kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Ringkonnakohus leiab, et viidatud sätetes on peetud silmas menetluskulude kindlaksmääramist pärast lahendi jõustumist kõigi menetlusosaliste suhtes, sest alles siis on lõplikult selge, kes menetlusosalistest peavad menetluskulude jaotuse järgi menetluskulusid kandma ja kui suures ulatuses. Selline tõlgendus on kooskõlas nii menetlusökonoomia põhimõttega kui ka sisuliselt põhjendatud. Asjaolu, et mitme solidaarvõlgniku vastu esitatud hagi rahuldav kohtuotsus võib jõustuda erinevate kostjate suhtes erineval ajal, ei tingi menetluskulude kindlaksmääramise vajadust eraldi iga kostja suhtes. Hagi rahuldamisel mitme kostja vastu solidaarselt tuleb ka menetluskulude kindlaksmääramisel otsustada nende väljamõistmine solidaarselt kõigi kostjate suhtes, mida ei saa 3

(4)aga teha enne, kui lahend on jõustunud kõikide kostjate suhtes, andes selleks mõistliku tähtaja peale otsuse jõustumist. Nimetatut kinnitab Riigikohtu praktika, mille kohaselt tuleb kohtutel tõlgendada kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv) (3-2-1-147-14, p 22). 12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 13.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.