← Eesti

1-16-2568/38

Obsah (9)§ 238§ 268§ 60§ 61§ 126§ 179§ 175§ 181§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 29.09.2016 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-16-2568 (15730000425) Kohtukoosseis kohtunik Janika Kall

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti vangistus 8 kuud, millest arvestati Kar

S § 68 lg 1 alusel maha M. Romanovi eelvangistus 5 päeva. Lõplik karistus jäi 7 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata, katseaja pikkuseks määrati 18 kuud; - 16.09.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja määruse alusel pikendati M. Romanovile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.01.2014 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-13-8411 määratud katseaega 2 kuu võrra, so kuni 06.09.2015; - 03.09.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõisteti M. Romanov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati rahalise karistusega 300 päevamäära ulatuses;

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti rahaline karistus 200 päevamäära, millest arvati Kar

S § 68 lg 1 alusel maha M. Romanovi eelvangistus 2 päeva (so rahalise karistuse 6 päevamäära). Lõplik rahaline karistus jäi 194 päevamäära, so 620,80 eurot. Tõkend: vahistamine alates 01.06.2016, kahtlustatavana kinni peetud: 27.08.2015-28.08.2015 (2 päeva), 15.10.2015 (1 päev). Kaitsja Eva Rivis RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 3051 , § 306, § 309, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 4, 5, § 180 lg 1, 3, § 181, § 126 lg 3 p 4 kohus o t s u s t a s:

  1. Õigeks mõista Maksim Romanov KarS §-de 184 lg 1 – 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses.
  2. Süüdi mõista Maksim Romanov KarS § 184 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud.
  3. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda Maksim Romanovi eelvangistus 3 (kolm) päeva (27.08.201528.08.2015, 15.10.2015) karistusaja hulka. Kinnipidamisasutusel arvestada 3 (kolme) aasta, 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkuse vangistuse alguseks Maksim Romanovi kinnipidamine 01.06.
  5. Maksim Romanovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel.
  6. Jätta ekspertiisitasu kokku 1065,00 eurot riigi kanda.
  7. Välja mõista Maksim Romanovilt menetluskulu kokku 2323,00 eurot (sh sundraha 1075 eurot, kaitsjatasu 600,00 eurot ja ekspertiisitasu 648,00 eurot). Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „Maksim Romanov, 1-16-2568, menetluskulu“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
  8. Kohtuotsuse jõustumisel hävitada kriminaalasja juurde võetud asitõendid: kontaktläätsede konteiner, fooliumvoldikud, tühi blisterleht, minigrip kilekotid, salvrätikud, digitaalkaalud (2 tk), kollast värvi plastiktops. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia või kohtuotsuse tõlke (so juhul kui süüdistatav ei valda eesti keelt, tõlgitakse otsus tema emakeelde) kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Asjaolud: 29.03.2016 saabus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja Põhja Ringkonnaprokuratuurist menetlemiseks kriminaalasi T. Abukarovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja M. Romanovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. T. Abukarovi kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses ning 17.05.2016 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõisteti T. Abukarov süüdi KarS § 184 lg 2 p järgi ja karistati 4 aasta pikkuse vangistusega, millest arvati maha T. Abukarovi eelvangistus 2 kuud ja 5 päeva ning kandmisele kuuluva karistuse, so 3 aasta, 9 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse alguseks loeti 17.05.
  9. Maksim Romanovile on käesoleva kriminaalasja raames esitatud süüdistus selles, et tema käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Timur Abukaroviga suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas Timur Abukarov ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 27.08.2015, edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet fentanüül. Narkootilist ainet fentanüül pakendasid Timur Abukarov ja Maksim Romanov eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 27.08.2015 ühiselt ja kooskõlastatult Maksim Romanovi elukohas, so Tallinnas XXXXasuvas korteris edasimüügi eesmärgil väikesteks kogusteks ning andsid edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. 27.08.2015 toimunud läbiotsimise käigus leiti nimetatud korteri diivanilaualt 21 väikest nelinurkset fooliumpaberitükki ning diivani eest põrandalt üks soonkinnitusega kilekott, milles oli pulbriline aine kogumassiga 0,29 grammi, mis sisaldas 3,1% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega kokku 0,0090 grammi ehk 9 milligrammi. Samuti süüdistatakse Maksim Romanovi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku
  10. peatüki
  11. jaos sätestatud kuriteo, käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas Maksim Romanov ebaseaduslikult ajavahemikul 28.08.2015 kuni 15.10.2015 edasiandmise eesmärgil eeluurimisel tuvastamata isikult ja kohas suures koguses narkootilist ainet fentanüül. Osa omandatud narkootilisest ainest hoidis Maksim Romanov enda juures kuni 15.10.2015 kella 13.40-ni, mil ta Tallinnas Kopli 98B asuva maja juures kinni peeti ning tema jope vasakpoolsest taskust leiti ja võeti ära kollane plastikust topsik, mille sees oli seitse fooliumvoldikut, millistes oli pulbriline aine kogumassiga 0,22 grammi, mis sisaldas 1,5% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega kokku 0,0033 grammi ehk 3,3 milligrammi. Osa omandatud narkootilisest ainest hoidis Maksim Romanov enda elukohas, so Tallinnas XXXXasuvas korteris, kus ta 15.10.2015 toimunud läbiotsimise käigus andis vabatahtlikult välja pulbrilise aine kogumassiga 0,59 grammi, mis sisaldas 1,8% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega kokku 0,011 grammi ehk 11 milligrammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist fentanüülist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). Seega pani Maksim Romanov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis isikuna, kes on varem toime pannud KarS
  12. peatüki
  13. jaos sätestatud kuriteo, so pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 25.08.2016 kohtuvaidluses leidis prokurör, et 27.08.2015 episoodis puuduvad tõendid selle kohta, et M. Romanov oleks T. Abukarovi fentanüüli kolmandatele isikutele edasi andnud, kuid kohtuistungil uuritud tõendite pinnalt nähtub, et T. Abukarov käitles suures koguses narkootilisi aineid edasimüügi eesmärgil ning käis neid vähemalt osaliselt pakendamas M. Romanovi juures. M. Romanov lubas täiesti teadlikult T. Abukarovil oma korteris narkootilisi aineid käidelda ning osutas seega T. Abukarovile ainelist kaasabi, pannes toime KarS §-de 184 lg 1 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtule esitatud tõendid: 22.08.2016 toimunud kohtuistungil kuulati ära tunnistaja T. Abukarov (tlk 179 pöördel–180) ja süüdistatav M. Romanov (tlk 180-181). Kohus uuris järgmisi, kirjalikke tõendeid:
  14. 27.08.2015 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 75-77);
  15. 27.08.2015 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 78-79);
  16. 27.08.2015 läbiotsimisprotokoll (tlk 80-81);
  17. 27.08.2015 läbiotsimisprotokoll (tlk 82-83);
  18. 31.08.2015 ekspertiisimäärus (tlk 84-86);
  19. 28.09.2015 ekspertiisiakt nr 15E-AN1006 (tlk 87-89);
  20. 30.09.2015 asitõendite vaatlusprotokoll (tlk 90-94);
  21. 16.09.2015 ekspertiisiakt nr 15E-GE1136 (tlk 95-103);
  22. 30.09.2015 ekspertiisiakt nr 15E-GE-1263 (tlk 104-108);
  23. 15.10.2015 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 109-111);
  24. 15.10.2015 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (tlk 112-115);
  25. 16.10.2015 ekspertiisimäärus (tlk 116-117);
  26. 11.11.2015 ekspertiisiakt nr 15E-AN1219 (tlk 118-119);
  27. 03.11.2015 ekspertiisiakt nr 15E-GE1446 (tlk 120-125);
  28. 16.11.2015 asitõendite vaatlusprotokoll (tlk 146-149);
  29. 31.10.2013 vastus järelepärimisele (tlk 126-129);
  30. 16.01.2014 vastus päringule (tlk 130);
  31. M. Romanovi karistusregistri õiend (tlk 131-138);
  32. 03.09.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsus (tlk 139-140);
  33. 16.09.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja määrus (tlk 141-142);
  34. 07.01.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsus (tlk 143-144);
  35. 17.05.2016 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsus (tlk 165-168);
  36. tõend isiku maksustatava tulu kohta (tlk 145);
  37. asitõendeid ja menetluskulu suurust tõendavad dokumendid (150-164). Kohtu seisukoht: I. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja kuulanud ära poolte seisukohad, asub järgmistele seisukohtadele: 27.08.2015 episood: Esmalt märgib kohus, et käesoleval juhul muutis prokurör alles kohtuvaidluses M. Romanovile esitatud süüdistust, leides, et süüdistatatava tegevus tuleb kvalifitseerida KarS §-de 184 lg 1 – 22 lg 3 järgi.

§ 268

lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui

§-s 268 ei ole sätestatud teisiti.

§ 268

lg 2, 3 kohaselt võib prokurör süüdistust muuta ja täiendada kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist, süüdistuse muutmisena ei ole faktiliste või õiguslike väidete täiendamine või parandamine, ilma et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalfikatsiooni ega süüdistusest osaline loobumine. Esialgse süüdistuse kohaselt heideti M. Romanovile ette grupis koos T. Abukaroviga suures koguses narkootilise aine käitlemist sh pakendamist edasimüügi eesmärgil M. Romanovile kuuluvas korteris. Pärast tõendite uurimist leidis prokurör, et M. Romanov lubades T. Abukarovil oma korteris pakendada suures koguses narkootilist ainet, osutas viimasele ainelist kaasabi. Kohtu arvates ei muutnud prokurör sellega süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, so tegemist on

§-s 268 lg 3 kirjeldatud olukorraga. Vastavasisulisi vastuväiteid ei esitanud ka kaitsja, kuigi kohus kaitsjale selleks võimaluse andis (vt siinkohal 25.08.2016 kohtuistungi protokoll, tlk 182 pöördel). Prokuröri hinnangul on kohtuistungil esitatud ja uuritud tõenditega tõendatud, et M. Romanov osutas T. Abukarovile narkootikumide käitlemisel ainelist kaasabi. Prokuröri loogika kohaselt seisnes kaasabi selles, et M. Romanov võimaldas T. Abukarovil oma korteris ainet käidelda. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kriminaalasja kohtulikul arutamisel käsitletud tõendite pinnalt ei ole M. Romanovile ette heidetav suures koguses narkootilise aine käitlemine grupis koos T. Abukaroviga, kuid kohtu arvates on tõendite baas, mis võimaldaks kohtul nõustuda prokuröri järeldustega selles, et M. Romanov osutas T. Abukarovile ainelist kaasabi, samuti liialt napp.

§ 60

lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;

§ 61

lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega ei saa kohus enesestmõistetavalt otsuse tegemisel opereerida oletuste, hinnangute, elulise usutavuse jms kategooriatega vaid iga faktiväide peab olema tõendite pinnalt kontrollitav. Kriminaalasjas puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) 27.08.2015 peeti esmalt Uus-Maleva 7 korterelamu ees kahtlustatavana kinni M. Romanov, kelle juurest ei leitud narkootilisi aineid või selle käitlemisele viitavaid esemeid; 2) 27.08.2015 peeti seejärel M. Romanovile kuuluvas korteris kahtlustatavana kinni T. Abukarov, kelle juurest leiti kinnipidamisel ning hiljem ka tema kasutuses olnud korterist narkootilist ainet ja selle käitlemisele viitavaid esemeid (so kaalud, suures koguses sularaha, suures koguses ainet). 22.08.2016 kohtuistungil kuulati ära kaks isikulist tõendiallikat: tunnistaja T. Abukarov ning süüdistatav M. Romanov. Isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse hindamisel võetakse kohtupraktikas reeglina arvesse järgmisi momente (vt nt ka RKKKo lahendid nr 3-1-1-73-15, 3-1-1-25-15, 3-1-1-109-15, 3-1-1-100-15): - ütluste ajaline järjepidevus; ütluste kõrvutamine teiste olemasolevate (sh ka kaudsete) tõenditega, tegemaks kindlaks võimalikud vastuolud; ütluste sisu (kas isik peatub ütlustes ka asjaoludel, mis jäävad väljapoole tõendamiseseme piire, nn ütluste detailsus); isiku seisund sündmuste tajumise hetkel, isikust tulenevad võimalikud eripärad (so alkoholijoove, alaealisus, vaegkuulmine või –nägemine jne); ütluste nn eluline usutavus. T. Abukarovi ja M. Romanovi puhul ei taotlenud prokurör ega kaitsja isikute kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, kuigi üksikutest fraasidest on järeldatav, et nt M. Romanov on oma ütlusi vähemalt selles, mis puudutab 27.08.2015 episoodi, diametraalselt muutnud. Millised konkreetsed vastuolud esinesid, seda kohus öelda ei oska. Vaatamata eeltoodule on kohtu hinnangul T. Abukarovi ja M. Romanovi ütlused omavahel vastuolus ja ei ole sisult loogilised. T. Abukarovi ütluste sisu on lühidalt järgmine: tema ja M. Romanov tarvitavad mõlemad narkootikume, ta alustas hiljem kui M. Romanov. Ta ei teadnud, kust M. Romanov aine jaoks raha sai ja kui palju tarvitas. Nad kohtusid narkootikumide tarvitamise eesmärgil, aine oli alati tema oma. Ta ostis ainet ema raha eest, M. Romanov talle aine eest midagi ei andnud. 27.08.2015 oli neil plaanis tarvitada, kõik leitud aine kuulus talle. M. Romanovi ütluste sisu on lühidalt järgmine: tema ja T. Abukarov tarvitavad mõlemad narkootikume, tema alustas 2014 lõpus, koos T. Abukaroviga tarvitab ajast, mil nad tuttavaks said, so suvest

  1. Narkootikumid, mida nad tarvitasid, kuulusid T. Abukarovile, mõnikord tarvitas ta ainet ka üksi. T. Abukarov käis kuus kord-kaks külas siis, kui ta viimasele helistas ja töö juurest saadud odavat kaupa andis – ta aitas T. Abukarovit, sest viimane elas üksi ja ei töötanud. 27.08.2015 leitud aine oli T. Abukarovi oma. Seejärel selgitas M. Romanov, et tarvitas ainet iga päev, 1g-st ainest jätkus talle 4-5 päevaks, raha tal aine ostmiseks oli – ta teenib koos abikaasaga kuus 1200-1300 euri. Aine tarvitamine tööl käimist ei sega, vastupidi – see aitab tal püsida töövõimelisena. Seega ei eita mõlemad isikud, et tarvitasid narkootikume. Samas on mõlemad isikud 27.08.2015 kokkusaamise põhjuse määratlenud erinevalt: T. Abukarovi sõnul oli selleks soov kostitada M. Romanovit narkootilise ainega, midagi vastu saamata; M. Romanovi sõnul oli selleks soov aidata M. Romanovit odavate toiduainetega. T. Abukarovi ütlustest üldiselt jääb mulje, et tema näol oli tegemist kröösusega, kellel jagus kallivõitu ainet ka kostitamiseks, samas kui M. Romanov maalib temast üheselt pildi kui ainelist abi vajavast töötust. Kohus leiab, et T. Abukarovi ja M. Romanovi ütlused 27.08.2015 episoodis ei ole usaldusväärsed: arvestades asjaolu, et mõlemad isikud pidid kohtus kirjeldama iseenesest lihtsat situatsiooni: millistel asjaoludel sattus T. Abukarov 27.08.2015 M. Romanovi korterisse, on kohtu arvates vastuolu isikute ütlustes liialt ulatuslik. M. Romanovi ütluste usaldusväärsust õõnestab lisaks asjaolu, et need ei ole ka aine tarvitamise regulaarsust puudutavas osas järjepidevad: esmasküsitluses viitas M. Romanov, et tarvitas koos T. Abukaroviga ja aeg-ajalt ka üksi (oli nn juhutarvitaja); teisesküsitluses selgitas M. Romanov, et on igapäevane tarvitaja. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-4-15 märkinud, et isiku süüditunnistamine kaastäideviimises pelgalt asjaolu tõttu, et ta viibib või viibis samas ruumis või autos, kus hoiti ebaseaduslikult narkootilist ainet, relva vms, ja ta on nende olemasolust üksnes teadlik, oleks liiga ebamäärane ja sellega võidakse karistada ka isikuid, kellel reaalselt puudub seos keelatud aine või materjaliga. Siiski tuleb igal üksikjuhul hinnata asjas kogutud tõendeid kogumis ja seejärel hinnata, kas süüdistatav viibis narkootilise aine vahetus läheduses juhuslikult või osales ta selle aine käitlemisel KarS § 184 tähenduses. Vaatamata asjaolule, et T. Abukarov ja M. Romanov ei ole 27.08.2015 episoodis andnud kohtu jaoks usaldusväärseid ütlusi, ei leia kohus tõendite kogumist ühtegi tõendit, mis prokuröri esitatud süüdistusversiooni kinnitaks. 27.08.2015 T. Abukarovi kinnipidamise protokollist nähtuvalt leiti tema kinnipidamisel järgmised esemed: pükste pealt vöö küljest kontaktläätsede konteiner, milles 3tk fooliumvoldikut tundmatu pulbrilise ainega (pakend 1); pükste tagataskust blisterleht kirjaga „XANAX“ milles 3 tabletti (pakend 2); 27.08.2015 läbiotsimisprotokolli kohaselt otsiti läbi M. Romanovi kasutuses olev korter asukohaga Uus-Maleva 7-
  2. Enne läbiotsimist tehti M. Romanovile ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud narkootilised ained, käitlemise vahendid või muud kriminaalmenetluses tähtsust omavad ained või esemed. M. Romanovi sõnul ei olnud midagi ebaseaduslikku välja anda. Korteri läbiotsimisel leiti nurgadiivani eest põrandalt 1 minigrip kott, milles pruuni värvi pulbriline aine (pakend nr 1); diivanilaualt leiti erineva suurusega kasutamata ristküliku kujulised fooliumtükid (pakend nr 2); diivanilaualt rahakotist, milles ka pangakaart T. Abukarovi nimele, leiti sularaha 1x50 eur, 9x20 eur, 19x10 eur, 39x5 eur (pakend nr 3); diivanilaua pealt leiti telefon Samsung IMEI 355875044481162 koos sim-kaardiga (pakend nr 4); diivanilaua pealt leiti telefon Samsung GT9305 IMEI 35629705797887801 koos sim-kaardiga abonendile 56463865 (pakend nr 5); diivanilaua pealt võtmekimp, milles 2 tk magnetvõtit, 3 tk valgest metallist võtit ning väike multitööriist, võtmekimp kuulub tema enda sõnul T. Abukarovile (pakend nr 6); 27.08.2015 läbiotsimisprotokolli kohaselt otsiti läbi T. Abukarovi kasutuses olev korter asukohaga Uus-Maleva 7-
  3. Enne läbiotsimist tehti T. Abukarovile ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud narkootilised ained, käitlemise vahendid või muud kriminaalmenetluses tähtsust omavad ained või esemed. T. Abukarov andis välja korterist, patjade alt u 10g fentanüüli ja sularaha ning kirjutuslaua sahtlist kaalud. Korteri läbiotsimisel leiti korterist voodi peatsist patjade alt salvrätik, milles 2 tk minigrip kotti, milles pruuni värvi pulbriline aine (pakend nr 1); samast kohast musta värvi rahatasku, milles 64x50 eur ning ühissõiduki kaart nr 90006717643 (pakend nr 2); korterist kirjutuslaua sahtlist leiti musta värvi digikaal (pakend nr 3); korterist kirjutuslaua pealt leiti telefon Samsung IMEI 35170507372079801, milles sim kaart (pakend nr 4); korterist sektsioonkapi alumisest sahtlist leiti sularaha 2x50 eur, 31x20 eur, 20x10 eur, 4x5 eur (pakend nr 5); Seega leiti 27.08.2015 narkootilisi aineid kolmest kohast (vt siinkohal lisaks ülal märgitud kinnipidamise- ja läbiotsimisprotokollidele ka 31.08.2015 ekspertiisimäärust ja 28.09.2015 ekspertiisiaktis nr 15E-AN1006 sisalduvat eksperdi arvamust): 1.) T. Abukarovi pükste peal, vöö küljes olnud konteinerist ainet kokku 0,075g, mis sisaldas 3,3% fentanüüli, millest puhast ainet oli kokku 0,0025g ehk 2,5 mg; 2.) M. Romanovi korterist ainet kokku 0,29g, mis sisaldas 3,1% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli kokku 0,0090g ehk 9mg; 3.) T. Abukarovi korterist ainet kokku 10,45g, mis sisaldas 3,2% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega kokku 0,33g ehk 330mg. T. Abukarov selgitas istungil, et 27.08.2015 leitud ja ära võetud aine oli ostetud ema säästude eest ning isiku ütlustest nähtuvalt ka enda tarbeks, kuid kohus nõustub prokuröriga selles, et T. Abukarovi kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel 27.08.2015 leitud aine kogus, sularaha, fooliumpaberi tükid ja kaalud viitavad asjaolule, et aine ei olnud isikul üksnes enda tarbeks. Samas jätab kohus siinkohal tähelepanuta prokuröri väite selles, et T. Abukarov on kokkulepet sõlmides ja selle juurde jäädes (vt siinkohal Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.05.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-4249) sisimas möönnud, et käitles ainet koos M. Romanoviga, kuivõrd süüdistatava otsustus sõlmida kriminaalasjas kokkulepe võib sündida ka muudel, sisemistel ja puht isiklikel kaalutlustel. Käesoleval juhul ei oma Harju Maakohtu 17.05.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-4249 seetõttu mittemingisugust tõenduslikku tähendust. Käesolevas kriminaalasjas seob M. Romanovit 27.08.2015 leitud ja ära võetud ainega üksnes fakt, et tema korterist leiti nurgadiivani eest põrandalt 1 minigrip kott 0,29g fentanüüli sisaldava pulbriga. 16.09.2015 ekspertiisiaktis nr 15E-GE1136 sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt ei ole M. Romanovi DNA-profiil seostatav ühegi tema korterist leitud ja ära võetud esemelt võetud proovidega; M. Romanovi bioloogilist materjali ei leitud ka T. Abukarovi korteri läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemetelt, mis viitavad narkootlise aine käitlemisele. Prokurör tõi kohtuvaidluses ilmekalt välja, miks ei ole süüdistava versioon eluliselt usutav. Kohus nõustub prokuröri argumentidega, kuid elulisest usutavusest enamat kohtu käsutuses ei ole. Valitseva arvamuse kohaselt (vt nt RKKKo nr 3-1-1-72-13) ei tohi kohus tõenduslikku lünka täita enda siseveendumusega, kohus ei saa asuda elulise usutavuse kriteeriumiga heastama prokuratuuri tegematajätmisi tõendite kogumisel. Olukorras, kus uurimisasutusel on teave selle kohta, et üks isik käitleb suures koguses narkootilist ainet ning teeb seda teise isikuga grupis või osutab viimane esimesele kaasabi, on võimalik tõendeid koguda ka jälitustoimingutega. Antud juhul on M. Romanov T. Abukarovi tegevusega seostatav üksnes läbi argumendi, mille kohaselt ta pidi tarvitajana teadma, et T. Abukarov käitleb suuri koguseid. Kohus ei leia tõendeid, mis toetaksid prokuröri kohtuvaidluses välja öeldud seisukohta selles, et M. Romanov korduvalt ja korduvalt võimaldas T. Abukarovil oma korteris narkootilisi aineid pakendada. Süüdistusversioon on küll loogiline ja eluliselt usutav, kuid selle toetamiseks puuduvad tõendid. Sarnase loogika alusel võiks teoreetiliselt süüdistuse esitada ka nt varem narkootiliste ainete tarvitamise eest väärteokorras karistatud üürileandjale, kes läheb oma võtmega ette teatamata üürikorterisse, kus leiab üürniku koos sõpradega suures koguses narkootilist ainet pakendamas; kahtlemata võib jääda sellisel juhul korterisse siseneval menetlejal mulje, et üürnik ja üürileandja on seotud, kuid selle versiooni kinnitamiseks või ümberlükkamiseks tuleb koguda tõendeid. Kohus ei saa märkimata jätta, et arvestades asjaolu, et ekspertiisiaktis nr 15E-GE1136 sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt on T. Abukarovi korterist 27.08.2015 toimunud läbiotsimisel leitud minigrip kottidelt võetud proovidest ning salvrätikult (milles olid minigrip kilekotid) võetud proovist saadud T. Abukarovi venna M. Abukarovi DNA-profiilile vastav täisprofiil ning seda, et 27.08.2015 T. Abukarovi korteri läbiotsimisel magas tema vend voodis, kust peatsist, patjade alt leiti narkootilist ainet, oleks kohtu arvates esitatud tõendite pinnalt M. Abukarov märksa rohkem kui M. Romanov seostatav T. Abukarovi tegevusega. Kohtu arvates viitab eeltoodu ilmselgelt, et M. Abukarov oli kursis oma venna tegemistega ning seega puudub ka mõistlik põhjendus, miks pidi T. Abukarov ilmtingimata kasutama aine käitlemiseks M. Romanovi korterit. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaatamata faktile, et M. Romanovi seos T. Abukarovi tegevusega on eluliselt usutav ei ole selle kinnituseks esitatud tõendeid ning seega tuleb M. Romanov talle KarS §-de 184 lg 1 – 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. 15.10.2015 episood: Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 15.10.2015 peeti M. Romanov kahtlustatavana kinni ning tema juurest ja tema elukohast leiti suures koguses narkootilist ainet fentanüül. M. Romanov tunnistas, et omas suures koguses narkootilist ainet, kuid täpsustas, et aine oli tal oma tarbeks – ta on igapäevane tarvitaja. Kohus ei saa siinkohal jätta märkimata, et tulenevalt RKKKo lahendis nr 3-1-1-56-15 ei oma tähtsust, kas aine omandati enda tarbeks või mitte - kui isik käitleb suurt kogust, seda osaliselt ka tarbides, siis on sõltumata käitlemise eesmärgist käitlejate ringi laienemise ohu tõttu nähtud ette kriminaalkaristus suure koguse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse M. Romanovile ette ajavahemikul 28.08.2015 – 15.10.2015 aine omandamist edasiandmise eesmärgil ja aine hoidmist enda juures ning oma elukohas. Fakti, et M. Romanovi juurest ning tema elukohast leiti ja võeti ära mh suures koguses narkootilist ainet fentanüül ning isiku puutumust kinnitavad järgmised tõendid: 15.10.2015 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 15.10.2015 kella 12.40 Kopli 98B Tallinnas kinni M. Romanov. Isiku juurest leiti ja võeti ära järgmised esemed: jope vasakpoolsest taskust kollast värvi plastiktops, milles 7tk fooliumvoldikut pruunika pulbrilise ainega; jope rinnataskust võtmekimp, milles kaks metallist võtit ning magnetvõti; jope rinnataskust mobiiltelefon Sony Ericsson IMEI koodiga 012682006428370, milles kõnekaart abonentnumbriga
  4. 15.10.2015 läbiotsimisprotokolli kohaselt otsiti läbi M. Romanovi kasutuses olev korter asukohaga XXXXTallinnas. M. Romanov andis vabatahtlikult välja toast kapi riiulilt peegli pealt narkootilise aine fentanüül u 7g; samuti laua pealt digitaalkaalu, fooliumiribad ning tühjad soonkinnisega kilekotid. Läbiotsimisega leiti vabatahtlikult välja antud objektid: korteri paremas seinas oleva sektsioonkapi keskmises osas keskmiselt riiulilt peegli pealt pruunikas pulbriline aine, mis fotografeeriti ning koguti pabervoldikusse (LO-1); toast laua pealt karp kirjega „Pocket Scale“, milles digitaalkaal pulbrilise aine jääkidega (LO-2); laua pealt nelinurksed fooliumiribad (LO-3); laua pealt kaks katki lõigatud soonkinnisega kilekotti aine jääkidega (LO-4). Läbiotsimisega leiti: voodi kõrvalt põrandalt mõranenud ekraaniga mobiiltelefon Fly IMEI koodidega ekraanilt 864258025486837 ja
  5. 16.11.2015 Asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi M. Romanovi kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemeid, esemeid pildistati; 16.10.2015 ekspertiisimääruse kohaselt korraldati kriminaalasjas narkootilise aine ekspertiis, ekspertiisiasutusele edastati M. Romanovi kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leitud esemed: - 1 tk kollast värvi plastiktops, milles 7 tk fooliumvoldikut tundmatu pulbrilise ainega (pakend 217-1); 1 tk digitaalkaalu kirjega „Pocket Scale“ millel tundmatu pulbrilise aine jäägid (pakend LO-2); 2 tk katki lõigatud minigrip kilekotti (4 tükina) tundmatu pulbrilise aine jääkidega (LO4). 11.11.2015 ekspertiisiaktis nr 15E-AN1219 sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud: - pruun pulber

(1)massiga kokku 0,22g seitsmes fooliumvoldikus, mis omakorda on kollases plasttopsis, pakendist 217-1 sisaldab 1,5% fentanüüli, pulbris sisaldub 0,0033g fentanüüli; - pruun pulber
(2)massiga 0,59g pabervoldikus pakendist LO-1 sisaldab 1,8% fentanüüli, pulbris sisaldub 0,11g fentanüüli; digitaalkaalul
(3)pakendist LO-2 leidub fentanüüli jälgi; kahes väikeses kilekotis (4-1 ja 4-2) pakendist LO-4 leidub fentanüüli jälgi. 03.11.2015 ekspertiisiaktis nr 15E-GE1446 sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud minigrip kilekoti tükilt (pakend nr LO-4) võetud proovist (proov A155249) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev M. Romanovi DNA-profiiliga. M. Romanovi DNAprofiili esinemissagedus on 7,8 x 10-
  1. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA-profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,3 x 1020 inimese kohta. Proovidest, mis võeti minigrip kilekoti tükkidelt nr 1, 3 ja 4 saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada M. Romanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. NPALS § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Esitatud tõenditest nähtub, et M. Romanovi kinnipidamisel tema juurest ning tema elukoha läbiotsimisel leiti 0,81g fentanüüli sisaldavat pulbrit (sisaldas 14,3 mg puhast fentanüüli). 31.10.2013 vastusest järelepärimisele nähtub, et keskmine kogus 10-le inimesele fentanüüli puhul on 1,3 mg ning järelikult piisanuks M. Romanovi valduses olnud ainest narkojoobe tekitamiseks 110le inimesele. Süüdistusversiooni kohaselt omandas M. Romanov aine edasimüügi eesmärgil. Prokuröri hinnangul toestasid seda väidet kaks argumenti: 1.) M. Romanov andis ütlusi, et ta vajas iga päev märkimisväärses koguses narkootilist ainet (sh ka kinnipidamise päeval 7-t doosi), kuid vaatamata sellele käis ka tööl. Samaaegselt töötamine ja regulaarselt narkootikumide tarvitamine on kaheldav; 2.) M. Romanovil ei olnud tema poolt nimetatud koguse narkootilise aine ostmiseks raha. Kohtu hinnangul eeldab küsimustele (so milline on fentanüüli mõju pikaaajalisele tarvitajale, kas ja millises ulatuses pärsib fentanüüli tarvitamine puudutatud isiku töövõimet) vastamine erialateadmisi ning eeldaks vastavate tõendite esitamist (vt ka RKKKo nr 3-1-1-97-12). Samas väärib tähelepanu prokuröri mõttekäik selles, et M. Romanov küll võis tarvitada ainet oma poolt nimetatud koguses, kuid selleks ei olnud isikul vastavaid vahendeid. 16.01.2014 vastusest päringule nähtub, et narkootilise aine fentanüüli jae- ja hulgimüügi hind 2013 aastal oli järgmine: 1.1 ühe doosi hind 7-10 eur; 1.2 hulgikaubanduses 1g hind 150-220 eur. 1.3 narkootilise aine hind kõigub olenevalt müügipiirkonnast, müüja-ostja omavahelistest suhetest, ostetud aine kogusest ja selle puhtuseastmest (narkootilise aine % müüdavas aines). M. Romanov selgitas, et tarvitas fentanüüli regulaarselt, 4-5 päeva peale läks tal 1g ainet. Kohus nõustub prokuröri arvutuskäiguga, mille kohaselt pidi M. Romanov ühes kuus narkootikumidele kulutama ca 1500 euri. Väljaminek ei ole isiku poolt deklareeritud pere sissetulekuid (so 1200-1300 eur) arvesse võttes kuigivõrd reaalne, M. Romanovi leibkonna sissetulekud ei ole piisavad samaaegselt eluks hädavajaliku muretsemiseks ning narkootilise aine soetamiseks. Seega ei ole usaldusväärsed M. Romanovi ütlused selle kohta, et aine oli tema enda tarbeks. 15.10.2015 isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt leiti M. Romanovi juurest küll 7 voldikut, kuid ei leitud süstalt vaatamata M. Romanovi kinnitustele, et võttis jalutama minnes kaasa terve päeva doosi ning ta tarvitab fentanüüli veenisiseselt. Kohtu hinnangul on tõendatud, et M. Romanov käitles (so omandas ja hoidis enda juures ning oma elukohas) suures koguses narkootilist ainet fentanüül. 18.05.2005 SoM määruse Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid; fentanüül kuulub lisas 1 sisalduvasse II nimekirja ja on seega narkootiline aine. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et M. Romanov käitles ainet NPALS § 3 lg 1 loetletud eesmärgil. Kohtu hinnangul pani M. Romanov fentanüüli omandamise ja hoidmise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kuivõrd M. Romanov mõisteti 27.08.2015 episoodis õigeks, tuleb tema tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi, so narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. II. KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud 1-10 aasta pikkune vangistus. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et M. Romanovi juurest ja tema elukohast leitud narkootilise aine kogusest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 110-le inimesele; fentanüüli näol on tegemist nn kange narkootikumiga. Kohus juba viitas eespool RKKKo seiskohale, mille kohaselt ei oma tähtsust, millisel eesmärgil aine omandati (so kas isiklikuks tarbimiseks või edasiandmise eesmärgil); lisaks ei ole M. Romanovi ütlused, mille kohaselt ta soovis aine ise ära tarvitada, usaldusväärsed. M. Romanov avaldas oma viimases sõnas kahetsust. Kahtlemata saab kahetsust pidada siiraks osas, mis see puudutas süüdistatava nurjunud elu ja valesid valikuid, kuid tõendamist leidnud teo kahetsemises kohus veidi kahtleb. M. Romanov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, 07.01.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsuse alusel mõisteti M. Romanov süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ja karistati vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata, katseaja pikkuseks määrati 18 kuud; 16.09.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja määruse alusel pikendati M. Romanovile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.01.2014 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-13-8411 määratud katseaega 2 kuu võrra, so kuni 06.09.
  2. Viimati mõisteti M. Romanov süüdi 03.09.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati rahalise karistusega. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust kahetsusväärselt ilmekalt asjaolu, et M. Romanovi vastandumine õiguskorrale on olnud järjepidev: isikule anti võimalus tingimusliku vangistuse näol, kuid katseaega tuli pikendada. Määruse motiivide kohaselt oli süüdistatava üle kriminaalhoolduse teostamine takistatud, isik rikkus korduvalt KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud nõuet (so alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta). Lisaks eeltoodule ei saa mööda vaadata ka faktidest, et tegu, mille eest M. Romanovit karistati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 03.09.2015 otsuse alusel, on toime pandud Viru Maakohtu 07.01.2014 otsuse alusel määratud katseajal, so 30.09.2014 (vt M. Romanovi karistusregistri õiend); pikendatud katseaeg lõppes 06.09.2015 ning käesoleva asja raames leidis tõendamist, et vähem kui paar kuud hiljem käitles isik suures koguses kanget narkootilist ainet. M. Romanovi teod on seega läinud raskemaks ning kohtu arvates puudub esiletõstetu pinnalt igasugune alus rahuldada isiku ja tema kaitsja taotlust anda isikule tingimusliku vangistuse näol uus võimalus. Kohtu hinnangul tuleb M. Romanov süüdi mõista ja karistada reaalse vangistusega 3 aastat ja 6 kuud; vangistus jääb alla keskmist sanktsioonimäära ning vastab kohtu hinnangul isiku süü suurusele ja kahetsusele. M. Romanov oli KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud 27.08.2015-28.2015 ja 15.10.2015, so 3 päeva mis tuleb arvata süüdistatava karistusaja hulka. Kandmisele kuuluva 3 aasta, 5 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse alguseks tuleb kinnipidamisasutusel arvestada isiku kinnipidamine 01.06.
  3. M. Romanovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata ning tühistada otsuse jõustumisel või otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmisel. Valitseva arvamuse kohaselt (RKKKo lahend nr 3-1-1-103-06) kohaselt on narkokuritegude jätkamise tõenäosus kehtiva kohtupraktika pinnalt suur; M. Romanov selgitas, et tarvitab regulaarselt fentanüüli, süstides seda veenisiseselt. Seega on keskmisest suurem tõenäosus, et vabanedes puutub isik oma sõltuvuse pinnalt uuesti narkootilise ainega kokku, vahistamise tõttu on isiku tööleping peatatud, vahendeid isikul seetõttu ei ole ning seega ei ole välistatud varavastaste või narkokuritegude toimepanemise jätkamine. III. Kriminaalasja juurde on võetud järgmised asitõendid: kontaktläätsede konteiner, milles 3tk fooliumvoldikut, milles tundmatu, pulbriline aine (pakendis A olev pakend 1); blisterleht kirjega XANAX, milles 3 tabletti (pakendis A olev pakend 2); 1 tk minigrip kilekott, milles pruuni värvi tundmatu pulbriline aine (pakendis B olev pakend nr 1); salvrätik, milledes 2 tk minigrip kilekotti, milledes pruuni värvi tundmatu pulbriline aine (pakendis C olev pakend nr 1); 1 tk musta värvi digitaalkaal (pakendis C olev pakend nr 3); fooliumribad (ümbrikus, LO3); 1 tk kollast värvi plastiktops, milledes 7 tk fooliumvoldikut tundmatu pulbrilise ainega (pakend 217-1); lahtiselt tundmatu pulbriline aine (pakend LO-1); 1 digitaalkaal „Pocket Scale“ tundmatu pulbrilise aine jääkidega (pakend LO-2); 2 tk katki lõigatud minigrip kilekotti (4 tükina) tundmatu pulbrilise aine jääkidega (pakend LO-4). 28.09.2015 ekspertiisiaktist nr 15E-AN1006 nähtuvalt jäeti ekspertiisist järele jäänud narkootilised ained (so kontaktläätsede konteineris olnud tundmatu pulbriline aine, minigrip kilekottides olnud tundmatu pulbriline aine ning XANAX tabletid) EKEI keemiaosakonda, digitaalkaal koos ülejäänud pakenditega tagastati menetlejale; 11.11.2015 ekspertiisiaktist nr 15E-AN1219 nähtuvalt jäeti ekspertiisiks esitatud pulbrid EKEI keemiaosakonda. Kohtu hinnangul tuleb

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kriminaalasja juurde võetud ja otsuse tegemise hetkel juures olevad järgmised asitõendid: kontaktläätsede konteiner, fooliumvoldikud, tühi blisterleht, minigrip kilekotid, salvrätikud, digitaalkaalud (2 tk), kollast värvi plastiktops.

§ 179

lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus I astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (RKKKo nr 3-1-1-83-13). Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 1075,00 eurot, mis tuleb M. Romanovilt välja mõista.

§ 175

lg 1 p 3, 4 alusel on riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ning määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud menetluskulu. Kriminaalasjas määrati tõendamisvajadusest lähtuvalt narkootilise aine ja DNA ekspertiisid, M. Romanovile oli kaitsja määratud riigi poolt. Kriminaalasjas on järgmine ekspertiisikulu: 1) narkootilise aine ekspertiis 420,00 eurot (28.09.2015 ekspertiisiakt nr 15E-AN1006, M. Romanovile süüks arvatud episood 27.08.2015); 2) DNA-ekspertiis 1938,00 eurot (16.09.2015 ekspertiisiakt nr 15E-GE1136, M. Romanovile süüks arvatud episood 27.08.2015); 3) DNA-ekspertiis 114,00 eurot (30.09.2015 ekspertiisiakt nr 15E-GE1263, M. Romanovile süüks arvatud episood 27.08.2015); 4) narkootilise aine ekspertiis 420,00 eurot (11.11.2015 ekspertiisiakt nr 15E-AN1219, M. Romanovile süüks arvatud episood 15.10.2015); 5) DNA-ekspertiis 684,00 eurot (03.11.2015 ekspertiisiakt nr 15E-GE1446, M. Romanovile süüks arvatud episood 15.10.2015). M. Romanovi endiselt kaassüüdistatavalt (27.08.2015 episood) T. Abukarovilt mõisteti 17.05.2016 kohtuotsuse alusel välja narkootilise aine ekspertiisitasu ½ osas, so 210,00 eurot (28.09.2015 ekspertiisiakt nr 15E-AN1006) ja DNA-ekspertiisi tasu 399,00 eurot (arvestades akti nr 15E.GE1136 puhul ekspertiisikuluks vastavalt kohtupraktikale 684,00 eurot ning akti nr 15E-GE1263 puhul ekspertiisikuluks 114,00 eurot, millistest summadest ½ mõisteti T. Abukarovilt välja). Käesolevas kriminaalasjas ei leidnud tõendamist M. Romanovi süü 27.08.2015 episoodis ning seega tuleb

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda 210,00 eurot narkootilise aine ekspertiisitasu (ekspertiisiakt nr 15E-AN1006) ning 399,00 eurot DNA-ekspertiisi tasu (ekspertiisiaktid nr 15E-GE1136, 15E-GE1263). 15.10.2015 episoodis leidis M. Romanovi süü tõendamist, kohtueelses menetluses viidi seoses tõendamisvajadusega läbi narkootilise aine ekspertiis (tuvastamaks, kas ja millise ainega on tegemist) ning DNA-ekspertiis (seostamaks süüdistatava juurest ja tema elukohast leitud ning aine käitlemisega puutumust omavate esemetega). Kohus leiab, et M. Romanovilt tuleb välja mõista 420,00 eurot narkootilise aine ekspertiisi kulu ning kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud arusaamaga (vt uuesti viidatud RKKKo lahend) 228,00 eurot DNA-ekspertiisi kulu; DNA-ekspertiisi kulu 456,00 eurot tuleb jätta riigi kanda. M. Romanovi kaitsja on kokku esitanud taotlusi 600,00 euro riigi õigusabi tasu määramises. Kaitsja taotlused on loetud põhjendatuks ning rahuldatud. Seega tuleb M. Romanovilt välja mõista 600,00 eurot riigi õigusabi tasu. Kokkuvõtvalt tuleb M. Romanovilt välja mõista alljärgnev menetluskulu: 1) sundraha 1075,00 eurot; 2) ekspertiisitasu 648,00 eurot; 3) riigi õigusabi tasu 600,00 eurot. Menetluskulu kokku on 2323,00 eurot.

§ 180

lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda üksnes juhul, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. M. Romanov on täisealine ja töövõimeline isik, kohtule ei ole esitatud ühtegi argumenti ja tõendit, millele tuginedes saaks kohus väita, et menetluskulude tasumine on isikule selgelt üle jõu käiv. Samas on kulude suurust arvesse võttes kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud nende tasumise ajatamine maksimaalseks, võimalikuks ajaks, so 12 kuud. Menetluskulu tasumiseks vajalik teave (arveldusarve numbrid ning unikaalne viitenumber) on käesoleva kohtuotsuse lahutamatu lisa. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.