2-16-101838/6

Tsiviilasi nr 2-16-101838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks-

1. juuni 2016, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-101838 Tsiviilasi AS MiniCredit hagi Rainar Nilovi vastu 638 euro ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 938 eurot Menetlusosalised ja nende hageja AS MiniCredit (rk 11551909; asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn), lepinguline esindaja Ingrid Nook, e-post esindajad ingrid@minicredit.ee; kostja Rainar Nilov (ik XXX; tegelik viibimiskoht kohtule teadmata) Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada AS MiniCredit hagi Rainar Nilovi vastu osaliselt.
3. Välja mõista Rainar Nilovilt AS MiniCredit kasuks 14.02.2013 sõlmitud laenulepingu nr 164036270/250052478 alusel tekkinud võlgnevus 375,83 eurot, millest 300 eurot on põhinõue, 0,18 eurot intress ja 75,65 eurot viivis 11.04.2016 seisuga.
4. Välja mõista Rainar Nilovilt AS MiniCredit kasuks viivis protsendina põhinõudelt 300 eurot alates 12.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 224,35 eurot.
5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskulud 59% ulatuses Rainar Nilovi ja 41% ulatuses AS MiniCredit kanda.
7. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-101838 AS MiniCredit menetluskulude rahaliseks suuruseks 270 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
8. Välja mõista Rainar Nilovilt AS MiniCredit kasuks menetluskulud 159,30 eurot. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.05.
9. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse kohaldamisega. Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal 14.02.2013 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13 p 22). Asja materjalidest nähtuvalt väljastas hageja kostjale 14.02.2013 Interneti vahendusel esitatud laenutaotluse alusel laenuna 300 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt 16.03.2013) intressiga 60 eurot, mis teeb lepingujärgse krediidi kulukuse määraks 791% aastas. Seega ületab krediidi kulukuse määr rohkem kui 25,3 korda Eesti Panga
10. aasta veebruaris avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 31,21%. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
11. jaanuari ja
12. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista intress perioodi 14.02.2013 kuni 16.03.2013 eest 0,18 eurot (300 eurot × 0,75% × 30 päeva / 365 päeva). Kohus märgib, et intressi osaliselt sisse nõudmata jätmine või selle vähendamine (vt hagiavalduse p 2.2) ei tähenda seda, et heade kommetega vastuolus olev eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr muutuks seetõttu heade kommetega vastuolus mitteolevaks. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud 2