3-16-2145/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2145 Haldusasi AN kaebus Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud kõnesideteenuse hankelepingu õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AN Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.11.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2145 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 25.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud kõnesideteenuse hankelepingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt ei saa kinnipeetav Tallinna Vanglas teha telefonikõnet vastuvõtja arvel. Kaebajal pole raha, mistõttu ei saa ta helistada ega suhelda perekonna ja lähedastega. Kaebaja leiab, et Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud hankelepingust tulenev teenus on vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-ga 1 ja § 23 lg-ga 1, samuti põhiseadusega. Kaebaja peresidemed on katkenud. Elisa Eesti AS on monopoolses seisundis. Kaebaja soovib tuvastada lepingu õigusvastasust, kuna ta soovib hiljem esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 23.11.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kuna vanglal on VangS § 28 lg 1 kohaselt avalik-õiguslik ülesanne tagada kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimalus, on Justiitsministeerium kaasanud teenuse tellimise korras selle avaliku ülesande täitmisele kõnesideteenuse osutaja, ilma et viimasele oleks üle antud avaliku 3-16-2145 võimu volitusi. Samuti ei reguleerita vaidlustatud lepingu sätetega kinnipeetavate õigusi ega kohustusi. Lepingu sätetest tuleneb üksnes see, et Justiitsministeerium on kõnesideteenuse osutajalt eraõigussuhte raames tellinud teenuse lepingus näidatud mahus. Olukorras, kus kaebaja leiab, et tema VangS-st tulenev helistamise õigus ei ole täiel määral tagatud, oleks kohaseks nõudeks kohustamine teenust tellima. Samas eeldab kohustamiskaebuse esitamine, et haldusorgan on keeldunud toimingu tegemisest või viivitab toimingu sooritamisega. See aga omakorda eeldab, et isik on pöördunud haldusorgani poole toimingu tegemise taotlusega. Praegusel juhul ei ole pädev haldusorgan toimingu tegemisest keeldunud ega ole ka taotluse lahendamisega viivituses.
3. AN esitas 25.11.2016 määruskaebuse kaebuse tagastamise määruse peale. Halduskohus jättis 30.11.2016 määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. AN jääb määruskaebuses oma halduskohtule esitatud kaebuses toodud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 23.11.2016 määruse tühistamiseks.
6. Halduskohus on Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2015 määruses haldusasjas nr 3-15-736 võetud seisukohtadele tuginedes jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja ei saa halduskohtus vaidlustada Elisa Eesti AS ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitud eraõiguslikku lepingut. Selles osas ei vaja halduskohtu määruse põhjendused kordamist ega täiendamist.
7. Samuti leidis halduskohus iseenesest õigesti, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks peaks kaebaja esitama kohustamiskaebuse tema soovitavate kõneteenuste saamiseks. Ekslik on aga halduskohtu seisukoht, et sellise kaebuse esitamise välistab asjaolu, et pädev haldusorgan ei ole toimingu tegemisest keeldunud ega ole ka taotluse lahendamisega viivituses. AN esitas 17.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks tagada võimalus kasutada teisi telefoniteenuse operaatoreid ja vastaja arvel helistamise teenus (haldusasi nr 316-2064). Selle haldusasja materjalidest nähtub, et AN on esitanud Tallinna Vanglale vastavasisulise taotluse ja vaide, mida ei rahuldatud. Praeguses kohtuasjas polnud alust soovitada kaebajal kaebust muuta, kuna kohustamisnõue olnuks korduv ja sellest tulenevalt HKMS § 43 lg 1 järgi mittelubatav põhjusel, et haldusasjas nr 3-16-2064 pole veel jõustunud kohtulahendit.
8. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja ei pea taotlema Justiitsministeeriumilt vaidlustatud lepingu muutmist või täiendamist või uue kõneteenuse lepingu sõlmimist. Kaebaja suhtes on kõneteenuste osas avalik-õiguslikud kohustused Tallinna Vanglal, mitte Justiitsministeeriumil (VangS § 28 lg 1). See, kuidas Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium on korraldanud VangS § 28 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmise Tallinna Vanglas, on nende omavaheline küsimus ega mõjuta õigussuhet kaebaja ja vangla vahel. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 2