← Eesti

2-15-15408/19

Obsah (15)§ 146§ 124§ 66§ 65§ 22§ 171§ 163§ 162§ 165§ 651§ 170§ 158§ 173§ 175§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-15408 Tsiviilasi XXXX´i pankrot

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Muid väljamakseid (k.a. võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis) pankrotivarast tehtud ei ole.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Nõuete esitamise tähtaeg XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses oli 19.03.2016.a. Tähtaegselt esitati 6 nõuet kogusummas 5 685,92 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek antud menetluses toimus 21.04.2016.a. Haldur esitas osalise vastuväite kolme võlausaldaja esitatud nõude summale kogusummas 382,66 eurot. Võlausaldajad ega võlgnik esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Seega tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 5 303,26 eurot, mis kõik on tunnustatud II järgus. Kohtuvaidlusi nõuete tunnustamise osas ei ole peetud. Jaotusettepanek XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses on kinnitatud 06.06.2016.a. kohtumäärusega. Kohtumäärus jõustus 05.07.2016.a. XXXX´i (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded eurodes ning väljamaksed ning rahuldamata nõude suurus eurodes on järgmised: Jrk. Tunnustatud nõude Väljamakse Rahuldamata nõue Võlausaldaja nimi nr. summa eurodes eurodes
  2. 4,66 Kohtutäitur Hille Kudu 25,82 21,16
  3. 4,03 Kohtutäitur Risto Sepp 22,36 18,33
  4. Kohtutäitur Elin 3,45 19,16 Vilippus 15,71
  5. Tallinna Linnavalitsus 2,89 16 Munitsipaalpolitsei kaudu 13,11
  6. 295,22 Acme Finants OÜ 1 637,23 1 342,01
  7. 646,01 BIGBANK AS 3 582,69 2 936,68
  8. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja XXXX´i (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Vastavalt

§ 124

lg 2 seisneb 3 pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on teavitanud kõiki teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest ning viinud 05.02.2016.a. läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Haldur on kogunud kokku esitatud nõuded, analüüsinud võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi ja viinud 21.04.2016.a. läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur on koostanud ja 23.05.2016.a. kohtule esitanud XXXX´i (pankrotis) pankrotimenetluse jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas oma 06.06.2016.a. määrusega. Jaotusettepaneku kinnitamise määruse alusel on teostatud võlausaldajatele ka vastavad väljamaksed. Haldur on koostanud ja kohtule esitanud XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses

§ 66lg 1 ja § 132 kohased aruanded.

XXXX´i (pankrotis) pankrotihaldurile määratav tasu on halduri ettepanekul alammääras 362,61 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 72,52 eurot. Haldur lähtus määratava tasu arvutamisel alljärgnevast arvestusest: laekumised pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtuvalt (

§ 65lg 2).

XXXX´i (pankrotis) pankrotivara hulka seni arvatud raha kokku on olnud summas 1 813,07 eurot. Vastavalt

§ 65

lg 2 arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskust. Töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuse hindamisel lähtub kohus sealhulgas pankrotivara iseloomust, võlgniku tegevusalast ja võlausaldajate arvust ning pankrotimenetluse ulatusest. Tasu arvestus

§ 65¹ lg 1 alusel on järgmine: 1 813,07 * 20 % = 362,61 eurot.

Pankrotihalduri taotletava tasu on kinnitanud võlausaldajate 19.07.2016.a. üldkoosolek. Halduri tasu hüvitamiseks on pankrotivaras vahendid olemas..

  1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide, kriminaal-, täitemenetluste jms kohta Käesolevas pankrotimenetluses haldur hagisid esitanud ei ole.
  2. Maksejõuetuse põhjused Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku üldine finantskäitumine - võlgnik on liiga kergekäeliselt suhtunud võetavatesse kohustustesse, omamata kindlust, et suudab võimaliku töö kaotuse korral võetud kohustusi endiselt jooksvalt täita. Haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on alguse saanud juba enne 2011 aastat. OMEGA INVEST OÜ (end. OÜ Acme Finants), AS SEB Pank ja Bigbank AS nõuded on muutunud sissenõutavaks kõik aastal 2011.Pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Pankrotihalduril puuduvad andmed pankrotikuriteost või muust õigusrikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. 7. Muud tähtsust omavad asjaolud Haldurile teadaolevalt on võlgnik esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 171lg 2).

Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. 4 Võlgnik omab stabiilset töökohta ja teenib igakuist töötasu, mille arvelt on võimalik ka edaspidiselt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on haldurile esitanud oma nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Andres Hermet on

§ 162ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande.

Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid.

Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on XXXX´i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 163lg 5 tähenduses.

Konkreetselt on XXXX´i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks liiga suurte kohustuste võtmine ning suutmatus võetud kohustusi tasuda.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest XXXX´i (pankrotis) pankrotimenetluses.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõpparuandest nähtuvalt vajavad kohtu poolt kinnitamist vajalikud kulutused summas 7,54 eurot, mis koosnevad panga teenustasudest. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus leiab, et kinnitamisele kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 7,54 eurot. Lähtuvalt

§ 65

lg-st 1 kohus määrab pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 5 XXXX´i (pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel summas 362,61 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotletav tasu on arvestatud

§ 651

lg 1 kohaselt, võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud 1 813,07 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 362,61 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651lg-le 1.

Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.

§ 65lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Vastavalt

§ 65lg 11 halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna haldur on palunud tasu määrata büroole, siis lisandub halduri tasule käibemaks 72,52 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXX (pankrotis) esitas 15.10.2015 ühes pankrotiavaldusega Harju Maakohtule ka avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. XXXX´i (pankrotis) haldur Andres Hermet on aruandes märkinud, et kohustustest vabastamise menetlust välistavad asjaolud puuduvad. Võlgnik on andnud oma nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Võlausaldajatel ega halduril sellele vastuväiteid ei ole, ühtki omapoolset usaldusisiku kandidaati võlausaldajad esitanud ei ole. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXXX´i kohustustest vabastamise menetluse. Võttes arvesse võlausaldajate ja pankrotihalduri seisukohti, leiab kohus, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas

§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et XXXX´i usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab 6 oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

§ 172lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ts

MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXXX´ile (pankrotis), et

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.