Obsah (5)

§187§ 407§ 173§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2016, Tallinn Tsiviilasja number

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 14.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi 23.10.2015 võlgnikule makseettepanku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada ning 21.12.2015 kohtumäärusega anti nõue Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule 13.01.2016 hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXX Aktsiaselts ja XXXX(kostja) 14.02.2014 liitumislepingu nr XXXX. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 863,04 eurot, perioodi 19.07.2014 kuni 14.10.2015 eest sissenõutavaks muutunud viivised summas 585,14 eurot ning viivised alates 15.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15 % kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni.
2. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 326 kohaselt 12.04.2016 (tl 70). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 3.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited 2 kostja poolt omaksvõetuks. Samas kohus leiab, et hagiavaldus ei ole osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagi tuleb rahuldada osaliselt. Alljärgnevalt käsitleb kohus millises osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja millises osas ei ole hagi õiguslikult põhjendatud.

1. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu 178,88 euro nõudes (arve nr 42981378, lk 36-37). Hageja on avaldanud, et võlgnevuse sissenõudmise kulu kohustus tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest XXXX Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.
2. Hageja toob välja, et võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb XXXXAktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%) (lk 51). Tele2 teenuse kasutamise tingimuste (üldtingimused, lk 38-50) p 4.8 kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Kohus leiab, et Tele2 teenuse kasutamise tingimuste p 4.8 on käsitletav tüüptingimusena. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt Tele2 teenuse kasutamise tingimuste p-s 4.8 kasutatud tüüptingimust, mille järgi klient on kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega summas 22% + käibemaks, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega ning VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
3. Kohus leiab, et hageja nõue on täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude osas summas 684,16 eurot (arve nr 41748879 summas 29,90 eurot (lk 28 – 29) + arve nr 42126033 summas 96,46 eurot (lk 30 – 31) + arve nr 42413437 summas 29,90 eurot (lk 32 33) + arve nr 42819099 summas 527,90 eurot (lk 34 – 35).
4. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista perioodi 18.07.2014 kuni 14.10.2015 eest sissenõutavaks muutunud viivised summas 585,14 eurot ja viivised alates 15.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% kalendripäevas. Hageja palub viivist arvestada poolte vahel sõlmitud lepingu ja üldtingimuste punkti 6.13.2 kohaselt 0,15% päevas põhivõlalt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa 3 „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel. Riigikohus leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tuleks tühiseks hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit. Arvestades hageja viivisenõude perioodil kehtestatud refinantseerimismäärasid (viivise määr umbes 0,02 % päevas) ning hageja nõuet (viivise määr 0,15% põhivõlalt päevas), ületab üldtingimustes (s.o Tele2 teenuste kasutamise tingimused) p-s 6.13.2 sätestatud viivise määr 0,15% põhivõlalt päevas käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui seitse korda. Kohus leiab, et lepingujärgne viivisemäär on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 alusel. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
7. jaanuari ja
8. juulit. Eesti Panga teatel oli refinantseerimismäär 01.01.2014 – 30.06.2014 aastas 0,25%, 01.07.2014 – 31.12.2014 aastas 0,15% ja 01.01.2015 – 31.12.2015 aastas 0,05% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär
9. a esimesel poolaastal 8,25% (0,25 + 8),
10. a teisel poolaastal 8,15% (0,15 + 8) ja
11. a 8,05% (0,05 + 8). Kohus, võttes arvesse hageja poolt kohtule esitatud iga arve põhjendatud summat ja iga arve maksetähtaega asub seisukohale, et hageja on õigustatud saama seadusjärgset viivist iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast alates, mil nõue muutus sissenõutavaks alljärgnevalt: - arve nr 41748879 (lk 28-29) summas 29,90 eurot, maksetähtaeg 18.03.2014: ajavahemiku 19.03.2014 – 30.06.2014 eest summas 0,70 eurot + ajavahemiku 01.07.2014 – 31.12.2014 eest summas 1,23 eurot + ajavahemiku eest 01.01.2015 – 14.10.2015 eest summas 1,89 eurot. - arve nr 42126033 (lk 30-31) summas 96,46 eurot, maksetähtaeg 18.04.2014: ajavahemiku 19.04.2014 - 30.06.2014 eest summas 1,59 eurot + ajavahemiku 01.07.2014 – 31.12.2014 eest summas 3,96 eurot + ajavahemiku eest 01.01.2015 – 14.10.2015 eest summas 6,11 eurot. - arve nr 42413437 (lk 32-33) summas 29,90 eurot, maksetähtaeg 18.05.2014: ajavahemiku 19.05.2014 – 30.06.2014 eest summas 0,29 eurot + ajavahemiku 01.07.2014 – 31.12.2014 eest summas 1,23 eurot + ajavahemiku eest 01.01.2015 – 14.10.2015 eest summas 1,89 eurot. 4 - arve nr 42819099 (lk 34-35) summas 527,90 eurot, maksetähtaeg 18.06.2014: ajavahemiku 19.06.2014 – 30.06.2014 eest summas 1,43 eurot + ajavahemiku 01.07.2014 – 31.12.2014 eest summas 21,69 eurot + ajavahemiku eest 01.01.2015 – 14.10.2015 eest summas 33,41 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 14.10.2015 seisuga seega 75,43 eurot, millise summa peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata summas 509,71 eurot (s.o hageja nõue 585,14 eurot – 75,43 eurot). Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus

§-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest (s.o rahuldamisele kuuluvalt põhinõudest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.10.2015. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõudis kostjalt 1 448,18 euro (põhinõue summas 863,04 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 585,14 eurot) väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude summas 759,59 eurot (põhinõue summas 684,16 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 75,43 eurot). Seega rahuldab kohus hageja nõude ca 52 % ulatuses. Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse ligikaudu 52 % ulatuses, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5