) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.
lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Avaldaja, kes on Ukraina kodanik, soovib sõlmida kooselulepingu Eesti Vabariigis Eesti Vabariigi kodanikuga. Avaldaja on esitanud avalduse sooviga sõlmida kooselu kooseluseaduse alusel. Kooseluseaduse (KOOS) § 1 lg 1 alusel võivad kooselulepingu sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. KOOS § 2 lg 1 järgi ei või kooselulepingut sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on kooselulepingu sõlmimise ajal abielus või kellel on kehtiv kooseluleping. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Kohus leiab, et ka isikutele, kes soovivad sõlmida kooselulepingu, annab kohus loa sõlmida kooselu ilma abieluvõimetõendita. Kuigi pärast kooseluseaduse jõustumist ei ole muudetud perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 sõnastust, leiab kohus, et kooselulepingut sõlmida soovivate isikute sooviavaldusi nimetatud tõendite saamiseks, ei saa käsitada teisiti kui anda luba abieluvõimetõendita abiellumiseks. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid ning avaldaja istungil avaldatu annavad kohtule aluse väljastada avaldajale PKTS § 39 lg 5 kohane luba kooselulepingu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause järgi kuus kuud.
lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
2-16-11965 /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.