KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1080 Tsiviilasi MS (S) avaldus lapse perekonnanime muutmise otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.07.2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PK (K) määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja MS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Tiina Mare Hiob Puudutatud isik I OK (isikukood XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras v/adv Ilja Santašev Puudutatud isik II PK (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaie Mandel Eestkosteasutus Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, esindaja Viive Lindsalu Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 14.07.2016 määrus tühistada.
- Teha uus määrus, millega jätta MS 22.01.2016 avaldus alaealise lapse OK perekonnanime muutmiseks otsustusõiguse saamiseks rahuldamata.
- PK määruskaebus rahuldada.
- Maakohtumenetluse ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad avaldaja kanda.
- Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja sisuliselt lahendanud maakohus TsMS § 174 lõike 4 alusel § 177 lõikes 2 säestatud korras.
- Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. 2 Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
- MS ja PK kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg O. Lapse sünni registreerimisel perekonnaseisuametis tekkis vanemate vahel vaidlus, kumma vanema perekonnanime laps saab. Esimesel korral jäi lapse sünd vaidluse tõttu registreerimata. 21.12.2015 seda siiski tehti, järele andis lapse isa lapse huvides, et oleks võimalik lapse sünd registreerida ja vaielda edasi kohtus. 22.01.2016 esitas isa kohtule avalduse, milles taotleb endale otsustusõigust poja perekonnanime muutmiseks.
- Lapse ema vaidles avaldusele vastu ja soovib, et laps kannaks tema perekonnanime. Vaidlused nime üle algasid juba enne lapse sündi. Isa ei lubanud last majanduslikult toetada, kui laps ei kanna tema nime. Lapse ema leidis, et juba raseduse ajal ei tundnud ta avaldaja hoolitsust, tuge ja abi. Selle asemel arutles avaldaja lapsele vajalike asjade ostmise üle hoopis oma endise elukaaslasega.
- Eestkosteasutus leidis, et lapse perekonnanime otsustusõigus tuleks anda lapse isale. Sama seisukohta toetas ka lapsele määratud esindaja. Esimese astme kohtu määrus
- 14.07.2016 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ja andis puudutatud isiku I perekonnanime muutmiseks otsustusõiguse avaldajale. Kohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
- MS ja PK kooselust on sündinud poeg O, kes on 8-kuune. Vanematel on poja suhtes ühine hooldusõigus. Lapse perekonnanime üle tekkis vanemate vahel vaidlus juba enne lapse sündi. Vaidlus kulmineerus raseduse teisel poolel, kui vaidlus sisaldas etteheiteid teineteisele, muutus sisuliselt inetuks ja igati kahjustas vanemate omavahelisi suhteid. Pikaajalise vaidluse käigus on vanemad leidnud hulga erinevaid põhjendusi, miks ühe vanema perekonnanimi peaks olema parem kui teise oma. Põhjusteks on: ühe vanema lähisugulase kriminaalkorras karistatus, karistatute hulgas ka teise vanema nime esinemine; väide, et tegemist on ühe vanema võimu näitamisega või teise vanema väljapressimisega; lapse nime stabiilsus jne. Kohus leidis, et kõik väljatoodud põhjendused on otsitud iseloomuga ja kannavad eelkõige eesmärki, et tagada lapse perekonnanimena enda perekonnanimi. Kohus ei pidanud vajalikuks peatuda üksikasjaliselt igal väljatoodud põhjendusel ja leidis, et mõlema vanema perekonnanimed sobivad lapse perekonnanimeks võrdselt. Kui käsitleda lapse huvi nime stabiilsuse seisukohast, siis antud juhul on tegemist alla ühe aastase lapsega, kes hetkel ei oma mingit teadmist oma perekonnanimest või selle muutumisest. Nime muutmine ei kahjusta lapse huve. Laste huve kahjustavad alati ja eelkõige vanemate vaidlused, mille tõttu kodus ei ole lapsel sooja ja turvalist õhkkonda. 3
- Nimeseaduse (NS) § 8 lõige 2 kehtestab, et lapsele antakse erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse. PõhjaTallinna Valitsus (NS-is eestkosteasutuse tähenduses) on avaldanud, et lastekaitsetalituses toimunud vestlusel ei esitanud lapse ema ühtegi kaalukat argumenti, miks ei võiks nende ühine poeg kanda oma isa perekonnanime. Kõlama jäi mõte, et ta ei tundnud raseduse ajal mehe piisavat tuge ja hoolimist ning soovib esmalt jälgida, kui tugevaks nende suhe kujuneb. Kohus ühines lastekaitse spetsialisti soovitusega, et vanemad osaleksid pereteraapias. Ainult suhte kujunemise jälgimine oodatud tulemust ei anna. Iga suhte hoidmise nimel tuleb mõlemal tööd teha.
- Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lõikele 1 asudes seisukohale, et lapse kasvades võib kujuneda lapse huvides oluliseks, kelle nime ta kannab. Menetluse käigus on selgunud, et vanemate suhe ei ole hetkel väga kindel. Iga lapse jaoks on oluline omada mõlemat vanemat. Ometi on üldteada, et poisslapse meheks kasvamisel on isal perekonnas olulisem roll. Perekondade lagunemisel on isal suurem võimalus jääda lapsest kaugemale ja sellisel juhul võib lapse jaoks olla asjaolu, et ta kannab oma isa perekonnanime, oluline ja kaotuseid kompenseeriva tähendusega. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et O huvides on kanda oma isa perekonnanime.
- Kohus viitas PKS §-le
- MS ja PK teostavad poja O suhtes ühist hooldusõigust ja seejuures ei suuda jõuda kokkuleppele, kumma vanema perekonnanime peaks poeg kandma. Seaduse kohaselt ei lahenda vaidlusalust küsimust kohus, vaid annab ühele vanematest otsustusõiguse lapse perekonnanime valikuks. Samas säilib vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus. Määruskaebus
- 28.07.2016 esitatud määruskaebuses palub lapse ema maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega avaldus rahuldamata ning määruskaebemenetluse kulud avaldaja kanda.
- Maakohus ei ole toonud välja ühtegi põhjendust, kuidas lapse perekonnanime muutmata jätmine lapse huve võiks kahjustada. Kaebaja nõustus kohtuga, et lapse kasvades võib kujuneda lapse huvides oluliseks, kelle nime ta kannab. Samas ei tea kohus ega vanemad praegu, kumma vanema perekonnanime kandmine on tulevikus lapse huvides. Kui tulevikus on lapse huvides vajalik tema perekonnanime muutmine ning nimeseadus seda ka võimaldab, tuleb lapse perekonnanime muutmise küsimus lahendada tulevikus. Seega on praegusel hetkel lapse perekonnanime muutmine tema huvidega vastuolus, kuna juhul, kui tulevikus peaks selguma, et lapse huvides on vajalik, et laps kannab ema perekonnanime, võib nime muutmine teistkordselt olla oluliselt raskendatud.
- Kohtu järeldused seoses vanemate suhte võimaliku lagunemisega on ennatlikud, kuna vanemate suhe on oluliselt paranenud ning nad elavad koos ega ole otsustanud lahku minna. Isegi juhul, kui vanemad tulevikus peaksid lahku minema, jääb arusaamatuks, kuidas saab ühine perekonnanimi muuta lapse ja lahuselava vanema suhteid lähedasemaks. Põhiseaduse (PS) §-st 12 tulenevalt ei ole õige lähtuda seisukohast, et poisslaps peaks tingimata kandma on isa perekonnanime. 4
- Kaebaja hinnangul on lapse huvides tema perekonnanime stabiilsus sõltumata lapse vanusest. Kaebaja tugineb selles osas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-96-
- Lisaks märkis kaebaja, et nimeseadus näeb ette kindlad juhud, mil lapse nime muutmine on lubatud. Seega võib ka avaldajale otsustusõiguse andmise korral jääda tema taotlus lapse perekonnanime muutmiseks rahuldamata, kui nimeseaduse järgi ei ole alust lapse nime muuta. Vastustajate seisukoht
- Avaldaja, eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Avaldaja palus jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda. Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 14.07.2016 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab MS avalduse alaealise lapse perekonnanime muutmiseks otsustusõiguse saamiseks rahuldamata (TsMS § 659, § 657 lõike 1 punkt 2). Samuti jaotab ringkonnakohus menetluskulud. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks asja sisuliselt lahendanud maakohtu poolt (TsMS § 174 lõige 4).
- Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas tõendamist leidnud eluliste asjaolude alusel on alus anda isale otsustusõigus alaealise lapse perekonnanime muutmiseks. Avalduse kohaselt soovib isa muuta tema ja PK ühise lapse perekonnanime selliselt, et ema perekonnanime asemel kannaks laps edaspidi isa perekonnanime.
- Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-159-15 (punktis 26) selgitanud, et otsustusõiguse asja lahendades otsustab kohus, kas see, et last puudutava olulise küsimuse lahendab üks vanem, on konkreetset situatsiooni arvestades lapse huvides vajalik ning kas avalduse esitanud vanem on pädev tegema last puudutavas küsimuses otsustusi lähtudes eelkõige lapse, mitte enda huvidest.
- Käesolevas asjas on kolleegium seisukohal, et konkreetset elulist olukorda arvestades ei ole 18.11.2015 sündinud O perekonnanime muutmine selline oluline küsimus, mille lahendamiseks tuleks anda isale otsustusõigus. Kui üldjuhul on lapse nime küsimus olemuselt äärmiselt oluline lapse põhiõiguste seisukohalt, siis konkreetses asjas lahendab kohus isa avaldust konkreetsetest elulistest asjaoludest lähtudes. Puudub vaidlus, et O sünd on registreeritud, avaldaja on isana lapse sünniakti kantud ja lapse sünnijärgseks perekonnanimeks on vanemate kokkuleppel ema perekonnanimi K (t lk 5). Isa lapsele perekonnanime andmist NS § 24 korras vaidlustanud ei ole. Ka ei anna avalduses esiletoodud kokkuleppe sõlmimise põhjuse (soov vältida lapse registreerimist ema poolt üksinda) alust tuvastada isa nõusoleku tühisust. Seega on kehtivad isa tahteavaldused, millised ta andis perekonnaseisuasutuses nii isaduse omaksvõtu kui lapsele ema perekonnanime andmise kohta (perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 25 lõige 2, § 26 lõige 1; NS § 8 lõike 1 punkti 2 esimene lause). 5
- Ka ei anna käesolevas asjas avaldaja ja eestkosteasutuse poolt esiletoodud asjaolud (emaga sama perekonnanime kandva vanaisa kuritegelik taust; lapse bioloogiline põlvnemine avaldajast; emal kaalukate vastuargumentide puudumine lapsele isa perekonnanime andmisele) alust asuda seisukohale, et ema perekonnanime kandmine rikuks lapse huve või õigusi või oleks muul viisil lapse huvide vastane ning et seetõttu tuleks olemasolevat olukorda muuta. Maakohus tõi kohtuistungil esile, et rahvastikuregistri andmetel kannab Eestis perekonnanime K 343 isikut ning tuvastas määruses asjakohaselt, et mõlema vanema perekonnanimed (K ja S) sobiksid lapse perekonnanimeks võrdselt. Kolleegium nõustub selles osas maakohtuga. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et lapse perekonnanime muutmisele (isale selles osas otsustusõiguse andmiseks) võiks õigusliku aluse anda vanemate suhte ebastabiilsus ja tulevikus toimuda võiv pere lagunemine. Selline arutlus käesolevas asjas on ennatlik. Maakohtu poolt esiletoodud asjaolu, et on tavaks, et laps kannab isa perekonnanime, ei ole käesoleval ajal erinevate peresuhete paljususe kontekstis enam aktuaalne. Samuti ei ole asjakohane avaldaja käsitlus vastuses määruskaebusele selle kohta, kuidas O peab eelduslikult tulevikus lasteaias ja koolis selgitama, miks tal on isaga erinev perekonnanimi ja et isaga sama perekonnanimi annab lapsele kindlustunde, et isa on teda tunnistanud ja neil on isaga lähedane suhe. Isa ja lapse lähedusele ning lapsele elus kindlustunde andmiseks on olulised isa ja lapse tegelikud igapäevased sõbralikud, hoolivad jne suhted.
- Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et tuvastamist ei leidnud asjaolud, et konkreetses olukorras oleks O perekonnanime muutmise küsimus selline oluline küsimus alaealise lapse jaoks, mille osas tuleks isale anda otsustusõigus.
- Hagita menetluses avalduse rahuldamata jäämise ja määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad maa- ja apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 172 lõike 1 esimese lause ja § 171 lõike 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja sisuliselt lahendanud maakohus TsMS § 174 lõike 4 alusel § 177 lõikes 2 säestatud korras. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/