KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2016. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9951 T

§ 179lg 6, RÕS § 26 lg 3).

9. Riigi õigusabi tasu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda riigi õigusabi tasu tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 1-5). Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis korteriomand asukohaga XXX. Hagejale kuulub ½ mõttelist osa ja kostjale ½ mõttelist osa eelpool nimetatud korteriomandist. Alates 2014. a suvest ei ela kumbki kaasomanikest korteris ja korter seisab tühjana. Korteriga seotud kohustused on tasunud hageja. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid korteriomand võõrandada, tasuda laenujääk ja ülejäänud raha omavahel ära jagada. Hageja hindab korteri turuväärtuseks 38 000 eurot. Hageja palub lõpetada Erki Enkvisti ja Ingrid Enkvisti (end. Pärn) kaasomand XXX asuvale korteriomandile. Lõpetada kaasomand taoliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel, tasutakse pangalaenujääk ning saadav raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Alternatiivselt palub hageja jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja kohustada kostjat hagejale hüvitama 19 000 (üheksateist tuhat) eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 80-81). Kostja on seisukohal, et kuna pooltel on kaks alaealist last, siis soovib kostja, et hageja loobuks kaasomandi lõpetamise hagist ning selle asemel hageja ja kostja ühiselt kingivad poolte kaasomandisse kuuluva korteriomandi nende alaealistele lastele. KOHTU PÕHJENDUSED Hageja on esitanud kohtule kaasomandi lõpetamise nõude. Kaasomandi lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõiked 1 ja 2, mis võimaldavad kaasomanikul igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kohtule ei ole teada, et kaasomandi lõpetamise nõudeõigus oleks kokkuleppega välistatud. Seega ei ole kaasomandi lõpetamiseks vaja olulist põhjust. 2 Asjas puudub vaidlus selles, et korteriomand asukohaga XXX, on poolte kaasomandis võrdsetes osades. Hagejale kuulub ½ mõttelist osa ja kostjale ½ mõttelist osa eelpool nimetatud korteriomandist. Kinnistusraamatu väljavõttest (tl 6-7) nähtuvalt on Erki Enkvistile ja Ingrid Pärnale kuuluv mõtteline osa koormatud hüpoteegiga summas 20 132,17 eurot (315 000 krooni) AS SEB Pank (AS Eesti Ühispank) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et korteri laenu on käesoleva ajani maksnud tagasi vaid hageja. AÕS § 77 lõike 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Tulenevalt AÕS § 77 lõikest 2 palus hageja kohtuistungil, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, et kinnistu pannakse avalikule enampakkumisele, kuna siis saaks tasuda korteril lasuva võlgnevuse. Tema andmetel puuduvad kostjal rahalised võimalused, et korter hagejalt välja osta. Kostja esindaja nõustus kaasomandi lõpetamisega hageja poolt pakutud viisil, kuna alternatiivnõue paneb kostja väga raskesse materiaalsesse olukorda. Tulenevalt AÕS § 72 lg 5 on kohus seisukohal, et kaasomandi lõpetamine korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel, vastab kaasomanike huvidele võimaldades kaasomandi eseme müümisel saada selle eest võimalikult kõrget hinda ning täita kohustused võlausaldaja ees. Pooled ei vaidle selle üle, et AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus on poolte solidaarkohustus. Kohus on seisukohal, et kuna AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingu täitmine on tagatud kinnisasjale seatud hüpoteegiga ja pooltele kuuluv kinnisasja kaasomand lõpetatakse kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise teel, siis tuleb kaasomandi lõpetamiseks korraldatava avaliku enampakkumise käigus enne raha jagamist täita laenust tulenev sissenõutavaks muutunud hüpoteegiga tagatud AS-i SEB Pank nõue. Kuna kohus rahuldab põhinõude, siis kohus alternatiivnõuet ei käsitle. MENETLUSKULUD

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

§ 174

lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna hageja loobus kohtuistungil kostjalt menetluskulude nõudest, jätab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 sätestab, et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tartu Maakohtu 05.10.

1. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9951 rahuldas kohus Ingrid Enkvisti riigi õigusabi taotluse ja andis Ingrid Enkvistile riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult võrdsete 3 osamaksetena riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud tehtava kohtulahendi jõustumisest alates kuue kuu jooksul. Käesolevas menetluses on Ingrid Enkvisti esindanud riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen, kelle tasuks on kohus 11.04.
2. a määrusega määranud kokku 384 eurot. Arvestades määratud riigi õigusabi tasu ja kulutuste viisi, mille kohaselt Ingrid Enkvist kohustub hüvitama täies ulatuses riigi õigusabi tasu ja kulud, määrab kohus Ingrid Enkvisti poolt riigi õigusabi tasu ja kulude osas hüvitamisele kuuluvaks summas 384 eurot. Ingrid Enkvistil tuleb tasuda 384 eurot võrdsete osamaksetena 64 eurot kuus kuue