Obsah (5)

§ 18§ 26§ 22§ 14§ 15

3-15-2316 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2316 Haldusasi Stigo OÜ kaebus Ettevõtlu

§ 18

lg 1, § 26 lg 1, lg 2 p.1, § 27 lg 1, § 28 lg 1- lg 3, lg 5, lg 7 ja lg 8; määrus nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (Määrus nr 278) § 7 lg 2, § 10 lg 1, lg 5, § 11 lg 1, lg 2, lg 3, lg 5 ja lg 6, § 12 lg 1 ja lg 3 ning meetme määruse § 19 lg 5 p 1, § 23 p2, p 4, § 24 p 6. Teise otsuse aluseks oli HMS § 64, § 66 lg 2 p1, 3, lg 3, § 67 lg 4 p 2, 4, § 68 lg 2, § 70 lg 1;

§ 18lg 1, § 26 lg 2 p.

7, § 27 lg 1, § 28 lg 1- lg 3, lg 5, lg 7 ja lg 8; Määrus nr 278 § 7 lg 2, § 10 lg 2 p 6, § 11 lg 1, lg 3, lg 5 ja lg 6, § 12 lg 1 ja lg 3 ning meetme määruse § 19 lg 5 p 1, § 23 p2, p 4, § 24 p 6. Võrreldes esimese otsusega on teisest otsusest alustena välja jäänud

§ 26

lg 1 ja Määrus nr 278 § 10 lg 1.

§ 26

lg 1 andis toetuse andjale õiguse küsida tagasi kogu toetus või osa sellest, kui selgub, et toetust on kasutatud mitteabikõlbulike kulude hüvitamiseks. Sisuliselt sama nägi ette ka Määrus nr 278 § 10 lg 1, sätestades, et otsustaja nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Kuna EAS on loobunud oma teises otsuses viitamisest neile alustele, siis saab järeldada, et EAS leiab, et saadud toetusi on seega kasutatud eesmärgipäraselt ja kulutused on olnud abikõlbulikud. Lisaks on EAS oma 22.06.2015 otsuses muutnud

§ 26lg 2 tulenevat alust.

Kui varem leidis EAS, et tagasinõudmise otsuse võib teha, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks 3 rahuldatud (

§ 26lg 2 p.

1), siis nüüd tugineb EAS sättele, mis näeb ette tagasinõudmise otsuse õiguse, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi (

§ 26lg.

2 p.7). Oma olemuselt on tegu kahe erineva olukorraga, mistõttu on küsitav, miks sellises olukorras ei tuginetud juba varem kohustuse rikkumisele. See on aktuaalne arvestades asjaolu, et just kohustuse täitmata jätmine on peamiseks põhjuseks, miks küsitakse tagasi kogu toetussummat, aga mitte osa sellest. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt saab tõlgendada

§ 26lg.

2 p. 7 asjaolu sellise tingimusena, mis on ette nähtud seaduses toetuse saaja kohustusena ja hiljem on selgunud, et ta ei vasta toetuse saamise nõuetele

§ 22tähenduses.

EAS väitel on kaebaja rikkunud

§ 22

tulenevaid kohustusi, samas ei ole EAS välja toonud, milliseid kohustusi on kaebaja konkreetselt rikkunud ja milles need on seisnenud. Kaebaja ei nõustu EAS-ga, kuna viimane on üksnes viidanud õigusaktidele, jättes nad sisustamata. Müügiprognooside täitmise kohustust õigusaktidest ei ilmne ning tegu on EAS poolse tõlgendusega. 7.HMS § 4 lg 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud kaalutlusõigus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Määruse nr 278 alusel tuleb otsus teha haldusorganil diskretsiooniõigust kasutades. HMS § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Otsustuse kaalutlusõigus tuleneb lisaks eelmainitud õigusaktidele ka

§ 26lg 2 ja Määruse nr 278 § 10 lg 2.

Otsuse tegemisel peab hindama rikkumise tõsidust ja olemust. Tagasinõue peab olema proportsionaalne rikkumise olemuse ja mõju suhtes ning põhjalikult motiveeritud, sisaldades arutluskäiku, miks valitud tagasinõude ulatus on vajalik ja põhjendatud. Õigusaktid annavad toetuse andjale õiguse valida toetuse osalise ja täies ulatuses tagasinõudmise vahel.

§ 26

lg 2 sätestab, et tagasinõudmise otsuse võib teha, kui esineb punktides 1- 8 toodud asjaolu. Sõnastus „võib“ viitab sellele, et tagasinõudmise otsuse tegemine toimub kaalutlusõiguse alusel. Määruse nr 278 § 11 lg 1 näeb samuti ette kaalutlusõiguse olemasolu toetuse tagasinõudmise otsustamisel. Hetkel ei nähtu EAS otsusest kaalutlusõiguse kohaldamist küsimuses, kas ja millises ulatuses tagasinõue teha. Kaebaja soovib rõhutada, et kui haldusorganile on pandud kohustus kasutada kaalutlusõigust, siis ta peab seda ka kasutama ning see peab nähtuma ka tehtavast otsusest. EAS piirdub lakoonilise tõdemusega, et müügikäibe mittesaavutamine tingib toetuse tagasinõudmise selle kogusummas, viidates sealjuures ka määrustest tulenevatele eesmärkidele, ent jätab täpsustamata eesmärgid ja nende olemuse. Otsuse tegemisel tulnuks Vastutajal arvestada ka sellega, et kaebaja hoidis neid tegevuse käiguga kursis ning edastas nõuetekohaseid ülevaateid ja aruandeid. Projekti vältel ei tulnud kaebajale etteheiteid. EAS otsusest nähtub, et nad on kursis kaebaja tegevusega uudse ja innovaatilise toote esmakordsel turule toomisel, et kliente leida ning müüki korraldada. EAS hinnangul seisneb oluline rikkumine asjaolus, et kaebajal on jäänud täitmata projekti elluviimise tagajärjeks prognoositud tulemused kui ka meetme määruse alusel nõutav miinimumtulemus. Prognoos on eesti keele seletava sõnaraamatu alusel ennustus, mis põhineb kindlatel eeldustel. Ennustust kui sellist ei saa aga pidada siduvaks kohustuseks, mille rikkumine toob kaasa sedavõrd 4 olulised tagajärjed. Samuti ei näe meetme määrus ette miinimumtulemust ning EAS ei viita tehtud otsuses konkreetsetele miinimumtulemusele, mis tema sõnul määrusest tulenevad. Lisaks leiab EAS, et on õigustatud nõudma toetuse kogusummat tagasi, kuna projekti eesmärkide täitmata jätmine on olulises vastuolus meetme määruse alusel toetuse andmise eesmärgiga, et muudab toetuse andmise otstarbekuse kaheldavaks. Kuna kaebajal ei ole õnnestunud saavutada müügikäivet, siis leiab EAS, et see on piisavalt kaalukas rikkumine. Kaebaja hinnangul jätab EAS otsuses arvestamata kaebaja muud tegevused projekti raames ning ei too selgelt välja, millest tuleneb kaebaja kohustus saavutada müügikäive või kuidas see ilmneb Euroopa Liidu õiguse eesmärkidest. Kaebaja peab siinkohal oluliseks välja tuua, et Stigo OÜ tegevus on leidnud ülemaailmset tunnustust, hetkel luuakse ühisettevõtet Hiinas, et elektrimopeede tootma asuda. Kaebaja on kaasanud täiendavat kapitali ettevõtte arendamiseks ja müügitegevuse alustamiseks välisturgudel üle poole miljoni euro. Stigo OÜ sõiduk on võitnud disainiauhindu nii Eestis kui välismaal, seda kasutatakse Tallinnat tutvustavas videos ja ka EAS ise on Stigo OÜ arendatud elektrimopeedi korduvalt maininud Eesti innovatsiooni näitena. Kaebaja on ellu viinud kõik tegevusplaanis ettenähtud tegevused, paraku uue toote turule tulekul on alati risk, kui ruttu ja millises mahus käive saavutatakse. Kaebaja leiab, et ekspordikäibe puudumine ei saa olla ainus asjaolu kaalutlusotsuse tegemisel, vaid arvestada tuleb laiema kontekstiga. EAS väitel saabub kohustuste täitmise järel mõõdetav tulemus. Kaebaja leiab, et mõõdetav tulemus ei ole võrdsustatav müügikäibega. Eeltoodud õigusaktid ei näe konkreetselt ette, kuidas peaks tulemust hindama või mis kriteeriumide alusel. Samuti toonitab kaebaja, et üksnes eesmärkide mittesaavutamine ei näita nagu poleks saadud toetust kasutatud sihipäraselt. Toetuse sihipärast ja seadustega kooskõlas kasutamist on nüüdseks jaatanud ka EAS ise. EAS viitab oma otsuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 2988/95, tsiteerides määruse artikkel 1, lõiget 2. EAS jätab aga välja toomata, milles seisneb kaebajapoolne „eeskirjade eiramine“. Kaebaja hinnangul ei saa EAS üksnes tsiteerida erinevate määruste artiklites leiduvaid lõikeid, täpsustamata sealjuures, mida kaebajale süüks pannakse ning milles väidetav eeskirjade eiramine väljendus. EAS on korduvalt piirdunud üksnes formaalse põhjendusega, et kaebaja ei ole saavutanud müügikäivet ning tsiteerinud erinevaid õigusakte. Kaebaja on seisukohal, et see ei ole kaalutlusõiguse teostamine HMS-i mõttes, kuna EAS ei näita oma otsuses, kas ja kuidas on ta hinnanud rikkumise tõsidust ja selle olemust enne otsuse tegemist. III VASTUSTAJA SEISUKOHAD 8.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja leiab, et vaidlustatud 22.06.2015 otsus ja läbiviidud menetlus on õiguspärane. 9. Kaebaja on jätnud vaidluse asjaoludes olulise info esitamata , viidates kaebuse punkti 1 esimeses lõigus eksitavalt vaid nendele 16.11.2010 otsusest) tulenevatele kohustustele, mille täitmine käesolevas vaidluses tähtsust ei oma, so viidatud otsuse alusel kohustus kaebaja esitama aruandlusperioodil projekti vahearuandeid ning järgima taotluses toodud tegevuskava ja eelarvet. Ühtlasi sisaldus otsuses, et projekti elluviimiseks tehtavad tegevused peavad olema teostatud, tegevustele vastavad kuludokumendid ja maksedokumendid väljastatud ning maksedokumendid tasutud projekti abikõlbulikkuse perioodil. Tagasinõude aluseks olevad rikkumise alused on sätestatud otsuse punktides 2.1 ja 2.2, millede kohaselt rahuldati taotleja taotlus toetuse saamiseks vaid tingimusel, et toetuse saaja täidab kõiki

-is ja Määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi sh kasutab toetust taotluses ning Määruses sätestatud tingimustel ja eesmärkidel ning projekti abikõlblikkuse periood kestab 06.09.2010 - 30.06.

1. EAS selgitab, et nimetatud punktidega antakse kaebajale kui toetuse saajale, teada, et toetust ei anta mitte pelgalt tegevuste tegemiseks, mille kohta tuleb esitada vaid vahearuandeid ning järgida tegevuskava ja 5 eelarvet ja kulude abikõlblikuks lugemise tingimusi, vaid kõige olulisem on, et toetust antakse vaid juhul, kui toetuse abil saavutatakse eesmärk ning eesmärk saavutatakse kindlaksmääratud ajaperioodil.
2. Kaebuses on märkimata ka oluline informatsioon muutmistaotluse asjaolude kohta. Nimelt väidab kaebaja, et esitas 18.03.2011 muutmise taotluse,mille alusel EAS tunnistas 03.05.2011 otsusega punkti 2.6 kehtetuks tagasiulatuvalt st 16.11.2010 , kuid jättis seejuures märkimata olulisima ehk mis oli muutmise põhjus. Kaebaja esitas 18.03.
3. a muudatustaotluse otsuse punktiga 2.
4. kehtestatud lisatingimuse väljajätmise kohta kuna tulenevalt otsuse punktiga 2.
5. kehtestatud eritingimusest ei ole toetuse saajal võimalik saada Kredexist sildfinantseeringu garantiid, kuna Kredex ei käsitle sellise sõnastusega otsust tavapärase sihtfinantseeringuna. Lisaks paluti võimalust taotluses esitatud
6. a ja
7. a müügiprognooside vähendamiseks ning 2013-2015 prognooside suurendamiseks. EAS otsustas 03.05.2011 tunnistada otsuse punkt 2.
8. kehtetuks alates Otsuse jõustumisest, kuid jättis rahuldamata müügiprognooside muutmise taotluse. Otsuse punktiga 2.6 sätestati vaid toetuse väljamaksmise eritingimus ning selle punkti kehtetuks tunnistamisega ei kaasnenud võimalust, et toetuse saaja ei pea täitma iseendale seatud eesmärke ehk tulemusi.
9. EAS on 22.06.2015 otsuses selgelt ja ühemõtteliselt välja toonud kõik asjaolud, mis oli võimalik arvesse võtta antud kaasuses ning antud diskretsiooniotsuse tegemisel kaalu omasid. EAS ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlus on küsimuses, kas ekspordi müügitulu saavutamine oli kaebajale kohustus ning kas müügitulu mittesaavutamine on oluline põhjus, mis tingib kogu toetuse tagasinõudmise. EAS on antud küsimust juba käsitlenud 22.06.2015 otsuses, kuid märgib uuesti, et vaidlust ei saa antud kaasuses olla selles, kas ekspordi müügitulu saavutamine oli kaebajale kohustus, kuivõrd selle määrab otseselt ära Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008 määrus nr 11 „Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord“ ( meetme määrus) . Meetme määruse § 2 on välja toodud just nimelt sellest meetmest antava toetuse eesmärk, lisaks muud, toetuse kasutamisega seotud tingimused. Meetme määruse § 2 ütleb sõnaselgelt, et läbi planeeritud turundustegevuste oodatakse müügitulu ekspordist ning suureneb eksporditavate toodete ja teenuste osakaal müügitulus. Seega eeldatakse et toetusel, mille abil tegevusi tehakse, on ka mõõdetav tulemus. 12.Antud meetme peamiseks eesmärgiks oli suurendada eksportivate ettevõtjate hulka, kus läbi turundustegevuste välisturgudel suureneks käive ekspordist, seda kinnitab ka meetme määruse 28.11.2007 seletuskirja
10. peatükis „Üldsätted“ rõhutatu, sama on MKM kinnitanud oma 31.08.2015 vaideotsuses. Kuivõrd müügitulu saavutamine, kuid eriti ekspordi müügitulu saavutamine, on meetme määruses sätestatud meetme eesmärgiks, ei saa tekkida antud meetme raames küsimust antud toetusega kaasneva tulemuste saavutamiskohustuse olemasolust. Kuivõrd antud meetmes ei ole eesmärgiks seatud tegevuskava ega eelarve järgimist ega ka mitte õigeaegse aruandluse esitamist, kuivõrd seda eeldatakse toetuse andmisel, vaid tulemuste saavutamist ekspordist, ei saa kaebaja eeldada, et sellele ei järgne saadud soodustuse ära võtmist. Sama on EAS juba selgitanud, ka on 22.06.2015 otsuse leheküljel 11 esimeses lõigus. Otsuse punktist 2.1 tuleb samuti otseselt toetuse saaja kohustusena, et toetuse saaja kohustub täitma kõiki

is ja meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi sh kasutab toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud tingimustel ja eesmärkidel. 22.06.2015 otsuse vastuvõtmisel on vastustaja järginud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadusest tulenevaid diskretsiooni piire ning kõiki asjaolusid arvesse võttes teinud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse. Eeskätt on lähtutud Meetme määruse paragrahvist 2, mille kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks Eesti ettevõtjate 6 konkurentsivõime suurenemine välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist ja suureneb eksporditavate kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate müügitulus ning eksportivate ettevõtjate hulk. 22.06.2015 Otsuse andmisel on järgitud kaalutlusreegleid ning haldusaktis ei esine diskretsioonivigu. EAS on haldusakti vastuvõtmisel täpselt järginud struktuuritoetuste seadusest ja määrusest tulenevaid eelviidatud diskretsiooni piire ning on kõiki asjaolusid arvesse võttes teinud otsuse, mille tegemisel on eeskätt lähtutud aluseks oleva diskretsiooninormi eesmärgi tagamisest (meetme määruse § 2). 22.06.2015 otsuses on arvestatud ratsionaalselt kõiki poolt- ja vastuargumente, selle tegemisel ei ole tuginetud asjassepuutumatutele kaalutlustele ja meelevaldsetele asjaoludele, mis kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole. EASi hinnangul oli tegemist toetuse saaja poolt toetuse andmise tingimuste olulise rikkumisega, kuivõrd täitmata on jäänud nii projekti elluviimise tagajärjeks prognoositud tulemused kui ka määruse alusel nõutav miinimumtulemus. Toetuse täies mahus tagasi nõudmine projekti eesmärkide täitmata jätmise korral on õigustatud eelkõige juhtudel, kui projekti eesmärkide täitmata jätmine on sedavõrd olulises vastuolus meetme määruse alusel toetuse andmise eesmärgiga, et muudab toetuse andmise otstarbekuse kaheldavaks. 13.Kaebaja on kaebuse üles ehitanud ebaõigele seisukohale, et müügitulu mittesaavutamise nõue ei saa olla aluseks toetuse tagasinõudmisel. 12.11.2010 otsuse punkti 2.6 03.05.2011 otsusega kehtetuks tagasiulatuvalt tervikuna tunnistamisel jäi kaebaja suhtes kehtima siiski kohustus saavutada kindel müügikäive. Sisuliselt tuldi vastu kaebaja soovile saada Kredexist sildfinantseeringu garantiid. Kuivõrd müügiprognooside muutmise taotlust EAS ei rahuldanud, siis pidi toetuse saaja sellest üheselt aru saama nii, et kõik müügiprognoosid jäid kehtima. Nimetatud punkt 2.6 olemus ei seisnenud mittekKaebajale ekspordi müügitulu prognooside täitmise kohustamises, mis olid kaebajale iseenese poolt seatud jõukohased eesmärgid, vaid antud punktiga kehtestas EAS pelgalt eritingimuse toetuse väljamaksete kohta. Ka lõpparuandes antud selgitusest on üheselt mõistetav,et kaebaja on ka ise õigesti mõistnud, et EASi 03.05.2011 otsusega, tunnistada kehtetuks 16.11.2010 otsuse punkt 2.6, ei tühistatud müügitulu saavutamise nõuet, vaid reguleeriti pelgalt toetuse väljamaksmise eritingimust. EAS selgitas sama ka juba 22.06.2015 otsuses. EAS leiab, et haldusmenetlus on olnud selge ja ühemõtteline, samuti nagu selle raames tehtud otsused.

1. EAS on 22.06.2015 otsuses juba viidanud, milliste õigusaktide millistest sätetest tuleneb eesmärkide saavutamise nõue. EAS toob kokkuvõtvalt uuesti välja, et tulemustele orienteeritus on selgelt välja toodud meetme määruse § 1 lg 1, § 2 ja 16.11.2010 taotluse otsuses punktis 2.
2. Ka meetme määruse seletuskirja
3. peatükis „Üldsätted“ on üheselt väljatoodud kohustus, et toetuse tulemusel peab kasvama ettevõtjate ekspordikäive. Kuivõrd meetme määruse alusel toetuse andmine on seotud projekti tulemuslikkusega, oleks projekti eesmärkide saavutamata jätmise korral toetuse tagasi nõudmata jätmine vastuolus meetme määruse eesmärgi ja mõttega. Seetõttu on toetuse tagasi nõudmata jätmine või toetuse osaline tagasi nõudmine juhul, kui projekti eesmärgid jäävad täies mahus saavutamata, võimalik üksnes väga erandlike asjaolude esinemise korral. Kaebaja seisukoht, et justkui pole selge, millist õiguslikku tähendust müügiprognoos omab, on väär. Müügiprognoosidel on toetuse saamisel oluline roll. Toetuse andmisel lähtutakse meetme eesmärgist ja paljude toetuse taotlejate hulgast osutuvad hindamise tulemusel toetuse saajateks vaid need toetuse taotlejad kes, tuginedes taotluses välja toodud andmetele, näitajatele ja prognoositule, kõige paremini suudavad ellu viia meetme eesmärki. Meetme määruse § 17 lg 4 7 toob välja taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud. Hindamisel on kõige suurem mõju just nimelt kriteeriumil, millega hinnatakse projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Nimetatud kriteerium moodustab tervelt 60% maksimaalsest koondhindest. Antud kriteeriumi alakriteeriumides hinnatakse prognooside põhjal, millede puhul realistlikust eeldatakse, nii ekspordi müügitulu absoluutkasvu kui ka suhtelist kasvu, kuid lisaks lisandväärtusele ka projekti seost uuenduslike, teadmistepõhiste või kõrgtehnoloogiliste toodete või teenuste ekspordiga. Kui toetuse saaja oleks taotluses kohe selgitanud, et toetuse saaja küll teostab planeeritud tegevused ja esitab ka sellekohase aruandluse, kuid toode iseenesest ei ole müügi ega ekspordi kõlbulik ja prognoositud müügitulu saavutamine ei ole eesmärgiks, ei oleks suure tõenäosusega tema taotlust rahuldatudki. Igasugusel toetuse andmisel peab olema majanduslik mõju ning selle mõju hindamiseks on asjakohase meetmena vajalik seada mõõdetavad eesmärgid, mida toetuse saaja püüab saavutada. Taotlemisel on antud taotlejale võimalus seada iseendale jõukohased käibeprognoosid ning toetuse saaja on oma taotluses seda ka teinud ja seadnud endale eesmärgid, mida tema oma projektiga suudab saavutada. EAS on 22.06.2015 otsuses analüüsinud tulemuste täitmise mahtu prognoositud 2012 aastal , kuid veelgi enam, kaalutluses on arvsesse võetud ka 2013 majandusaasta tulemusi .Kuivõrd 16.10.2012 toetuse saaja poolt esitatud projekti lõpparuande III osas „Tegevusaruanne“ on toetuse saaja näidanud, et
4. ja
5. aastal oli ekspordimüügitulu 0,00 eurot ja 13.05.2014 Äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest nähtus, et ettevõtte müügitulu
6. aastal on 0 eurot, siis ei olnudki EAS võimalik kaaluda osalist tagasinõudmist olukorras kus müügitulu ei saavutatud küll prognoositud mahus, kuid on saavutatud väiksemas mahus, kuna sellist olukorda ei ole tekkinud. 15.EAS 15.07.2014 ja 22.06.2015 otsuste võrdlus ei ole asjakohane, kuna vaidlustatud on antud asjas EAS 22.06.2015 otsus, 15.07.2014 otsus on kehtetuks tunnistatud ja see ei oma antud asjas tähtsust.
7. EAS selgitab, et toetuse saamise tingimusi ei tohi segamini ajada toetuse saaja kohustustega.

§ 22

p 2 sätestab kohustused toetuse saajale, mille kohaselt kaasneb toetuse saamisega toetuse saajale kohustus kasutada toetust ettenähtud tingimustel. Olulisim prioriteetne toetuse saamise tingimus on sätetatud meetme määruse § 2, selleks on selgesõnaliselt seatud eesmärkide täitmine. Kui toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke, ei ole tegemist toetuse ettenähtud tingimusel kasutamisega. Kui toetuse saaja ei täida talle pandud kohustusi, st. eesmärgid ei ole täidetud, võib

§ 26lg 2 p 7 alusel teha tagasinõudmise otsuse.

Nimetatud olukorda on EAS põhjalikult käsitlenud 22.06.2015 otsuses ning seega on ebaõige väide, et õiguslik alus on jäetud sisustamata. 17.EASi 22.06.2015 otsus on õiguspärane, kaalutlusvigadeta, kooskõlas kehtiva õigusega. Läbiviidud menetlus on õiguspärane Kaebaja on ekslikult ebaõigesti aru saanud, et olukorras kus rikkumine on toimunud st. eesmärgid ei ole saavutatud isegi mitte väikeses osas, on EAS siiski kaalutlusruum kas üldse teha tagasinõuet. Sellist kaalutlusruumi antud olukorras ei ole. EAS on 22.06.2015 otsuses (lk 11 teine lõik) toonud välja kaalutlused, kas tagasinõue teha. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ, EURATOM) nr 2988/95,

1. detsember 1995, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta Artikkel 4 lg 1 sätestab, et tavaliselt järgneb mis tahes eiramisele põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine. Kui eesmärgid oleks saavutatud kasvõi osaliselt oleks olnud EAS võimalus kaaluda proportsionaalsust rikkumise raskusega. Samuti oleks olnud võimalik arvesse võtta ka eesmärkide hilisemat täitmist, kui selline olukord oleks tekkinud. Kahjuks sellist olukorda ei tekkinud, kuivõrd ka järgmise 2013 aasta kogu müügikäive oli 0.00 eurot sh. siis ka just selles meetmes nõutav käive eraldi ekspordist, ning selline kaalutluse on EAS kirjeldanud ka on 22.06.2015 otsuses läbivalt, kuid eriti põhjalikult lk.7-
2. 8 EAS märkis juba 22.06.2015 otsuses, kuid kordab veelkord üle, et kuivõrd meetme määruse alusel toetuse andmine on seotud projekti tulemuslikkusega, oleks projekti eesmärkide saavutamata jätmise korral toetuse tagasi nõudmata jätmine vastuolus meetme määruse eesmärgi ja mõttega. EAS leiab, et sellisteks erandlikeks asjaoludeks, mis võimaldaksid toetuse tagasi nõudmisest loobuda projekti eesmärkide saavutamata jätmise korral, ei ole kulude tegemine vastavalt abikõlblikkuse reeglitele või maksimaalsete pingutuste tegemine projekti eesmärkide saavutamiseks. EAS eeldab, et käibeprognoos on realistlik ja EAS hindab toetuse andmisel, millise toetuse taotleja tegevuse tulemusel on kõige suurem mõju meetme eesmärkide täitmisele. Kaebaja poolt käesolevas asjas oluliseks peetud asjaoludena välja toodud tegevused, et Stigo OÜ tegevus on leidnud ülemaailmset tunnustust, hetkel luuakse ühisettevõtet Hiinas, et elektrimopeede tootma asuda. Kaebaja on kaasanud täiendavat kapitali ettevõtte arendamiseks ja müügitegevuse alustamiseks välisturgudel üle poole miljoni euro. Stigo OÜ sõiduk on võitnud disainiauhindu nii Eestis kui välismaal, seda kasutatakse Tallinnat tutvustavas videos ja ka EAS ise on Stigo OÜ arendatud elektrimopeedi korduvalt maininud Eesti innovatsiooni näitena, ei oma antud asjas tähtsust, kuivõrd projekti eesmärkide täitmist kontrollitakse projekti lõpparuande esitamisel projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisel. Kuivõrd projekti eesmärke lõpparuande kohaselt ei saavutatud, võttis EAS rikkumise menetlemise ajal ja tagasinõude otsuste ettevalmistamise ajal kulgenud aega arvesse kui lisaaega, st kui sellel ajal oleks selgunud, et mingis osas on käivet saavutatud ja et kasvõi osa sellest oleks olnud tekkinud toetatud projekti tulemusena, oleks EAS saanud seda diskretsiooniotsuse tegemisel arvesse võtta. Samuti ei ole kaebaja väide ühegi tõendiga tõendatud. EAS ei heida kaebajale ette, et toetust ei ole kasutatud sihipäraselt, kuid olulisim on, et vaatamata sellele, et toetust on kasutatud sihipäraselt, mida toetuse andmisel heauskselt eeldataksegi, on toetuse andmisel tervikuna laiem eesmärk - majandusarengu edendamine – mille saavutamata jätmist ei saa aktsepteerida. Ühegi toetatava projekti juures ei saa olla esmatähtis üksnes tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. EAS on 22.06.2015 otsuses välja toonud, et eeskirjade eiramine tähendab ühenduse õiguse mistahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. Seega tähendab antud kaasuses eeskirjade eiramine toetuse saaja poolt talle kehtestatud toetuse saamise tingimuste mitte täitmist. Konkreetsed asjaolud on seotud viidatud õigusaktide sätetega. Viidates Riigikohtu otsustele haldusasjades 3-3-1-77-12 ja 3-3-1-16-14, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et toetuse saajal ei ole subjektiivset õigust toetusele, leiab vastustaja, et see põhimõte on üle kantav ka Euroopa Liidu struktuurifondidest jagatavale toetusele. Toetuse saamise eelduseks on toetuse saaja poolt kõigi kohalduvatest õigusaktidest tulenevate kohustuste ning nõuete täitmine. Kui toetuse saaja oma kohustusi ei täida, ei saa tal tekkida ka õigustatud ootust toetusele. IV KOHTU PÕHJENDUSED 18.Kohus, hinnanud kaebuse väiteid ja vastustaja seletuses kaebuse kohta esitatud seisukohti , samuti poolte täiendavaid seisukohti ning poolte seisukohtade kinnituseks esitatud tõendeid ja analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 22.06.2015 otsus Stigo OÜ taotluse rahuldamise 16.11.2010 otsuse nr 1.1-5.1/10/5000 kehtetuks 9 tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise kohta on õiguspärane, kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus, nõustudes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 22.06.2015 otsuses ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 31.08.2015 vaideotsuses toodud põhjendustega, ei pea HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt vajalikuks nende põhjenduste siinkohal kordamist. Täiendavalt esitab kohus järgmised põhjendused. 19.Stigo OÜ esitas 12.11.2010 taotluse registreerimisnumbriga EU37621 projektile „Stigo eksport“ majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008.a. määruse nr 11 „Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord“ (meetme määrus) alusel toetuse saamiseks. Perioodi 20007-2013 struktuuritoetuste seaduse (

) § 12 lg 4 3.ls kohaselt sätestatakse meetme tingimustes meetme rakendamiseks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord. Meetme määruse § 1 lg 1 sätestab, et eksporditurunduse toetamise meetme tingimused on kehtestatud „Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja sellest tuleneva „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime“ eesmärkide elluviimiseks. Meetme määruse §-st 2 tulenevalt on toetuse andmise eesmärgiks Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel läbi planeeritud , eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist ja suureneb eksporditavate kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate müügitulus ning eksportivate ettevõtjate hulk. EAS-i 12.11.2010 otsusest taotluse rahuldamise kohta nähtuvalt vastavad taotleja ja tema poolt esitatud taotlus

§ 14

lg-s1, § 15 lg-s 1 ja meetme määruse § 10 ja § 12 sätestatud nõuetele.

§ 15

lg 1 ja meetme määruse § 12 on sätestatud nõuded taotlusele, sealjuures on meetme määruse § 12 lg 1 sätestatud nõue, et taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme eesmärkidele. Meetme määruse § 4 p 3 kohaselt on projekt kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse. Nii

kui meetme määrus näevad ette, et toetust taotletakse meetme tingimustes ettenähtud toetatavatele tegevustele ( käesoleval juhul meetme määruse §-s 5 sätestatud tegevustele), kuid toetuse andmise eesmärgiks ei ole, nagu on ülaltoodud sätetest lähtuvalt õigesti korduvalt rõhutanud vastustaja, toetatavate tegevuste tegemine, vaid toetatavate tegevuste kaudu meetme eesmärgiks seatud tulemuse saavutamine. Stigo OÜ eksporditurunduse toetuse taotluse II osast (Projekti andmed) nähtuvalt on projekti „Stigo eksport“ eesmärke kirjeldatud järgmiselt :“ Ekspordiplaani eesmärk on viia Stigo poolt arendatav unikaalne sõiduk välisturgudele, mis täidab EAS-i eksporditurunduse kõiki kolme eesmärki. Tõstab ettevõtte ekspordi müügitulu; suurendab eksportivate ettevõtjate arvu; kasvatab kõrge lisandväärtusega toodete osakaalu ekspordi müügitulus. Ekspordiplaani eduka elluviimise tulemusena on Stigo toode müügis vähemalt kolmel olulisel sihtturul potentsiaaliga müüa vähemalt 10 000 sõidukit aastas.“ ( tl 7 pöördel).Taotluse osaks on tabel ekspordi prognoositud müügitulust kokku ja turgude lõikes ( tl 8). Seega oli kaebaja ka ise seadnud taotluses eesmärgid, millisteni ta esitatud projektile toetuse saamisel pidas võimalikuks jõuda. Meetme määruse § 12 lg-tes 3 ja 4 sätestatud miinimumnõuded taotluses sisalduvatele andmetele ja dokumentidele ,aga samuti § 17 lg-s 4 ette nähtud taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud näitavad selgelt, et ekspordi prognoositud müügitulu olulisust meetme eesmärkide saavutamisel ja seega ka projekti elluviimise tulemuslikkust toetuse andmise otsustamisel ei saa alahinnata. Seega on vastustaja põhjendatult vaidlustatud otsuses leidnud, et kaebajal lasus mitte üksnes kohustus toetatud tegevuste elluviimiseks, vaid nende tegevuste kaudu seatud eesmärkide , s.h. ekspordi müügitulu (kasvu) saavutamiseks. 10 20.EAS-i otsuse taotluse rahuldamise kohta p.2.6 sätestati „Toetuse väljamaksmise eritingimuseks on, et Toetuse saaja müügitulu ekspordist peab 2011.aastal olema vähemalt ca 6 300 000 krooni, mis moodustab ca 100%

1. aastaks Taotleja poolt prognoositud ekspordi müügitulust.Juhul, kui Toetuse saaja müügitulu ekspordist on 2011.a. väiksem kui 6 300 000 krooni, siis on EAS-il õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008.a. määruse nr 11 „Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord“ § 24 punkt 6 alusel ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist Vabariigi Valitsuse 22.12.2006.a. määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ sätestatud korras.“. 18.03.2011 esitatud muudatustaotlusega ( tl 14-19) taotles Stigo OÜ projekti EU37621 muutust kahes punktis, selgitades, et projekti elluviimise käigus ja sellega seoses tekkinud täpsustuste tulemusena on Stigo OÜ prognoositud ekspordi müügitulu plaan muutunud.Täpsemalt on vähenenud 2011 ja 2012 müügiprognoosid, kuid on suurenenud perioodi 2013-2015 prognoosid ; samuti selgitas Stigo OÜ, et taotluse rahastamise otsuse p.2.6 sõnastusega seoses on osutunud võimatuks projekti sildfinantseerimine ja seetõttu on nihkunud edasi osad projekti tegevuse tähtajad mahus 2-3 kuud ( sõltuvalt tegevusest). Samas selgitas Stigo OÜ, et projekti lõpptähtaeg ei muutu ja samuti ei muutu projekti maksumus, ka ei ole muutunud projekti avaliku launchi ( lõpptarbijaüritused sihtturgudel) tähtajad. EAS-i 03.05.2011 otsusega ( tl 25-25 pöördel) tunnistati EAS-i 12.11.2010.a. otsuse p.2.6 kehtetuks alates (12.11.2010.a) otsuse jõustumisest ja jäeti rahuldamata müügiprognooside muutmise taotlus. EAS-i 03.05.2011 otsuse sõnastus on üheselt selge ja arusaadav nii osas, millises kaebaja taotlus rahuldati, kui ka osas, milles muudatustaotlust ei rahuldatud. Lisaks sellele, et kaebajale pidi olema juba EAS-i 03.05.2011 otsusest tulenevalt üheselt selge, et toetuse väljamaksmiseks 12.11.2010.a. otsuse p-s 2.6 seatud eritingimuse kehtetuks tunnistamisega ei kaasnenud muudatuste tegemist müügiprognoosides, on vastustaja seda piisavalt üksikasjalikult selgitanud nii 22.06.2015 otsuses, samuti on küsimust selgitatud ka MKM-i vaideotsuses, mille põhjendustega nõustumist on kohus juba eespool kinnitanud. Oluline on rõhutada, et kuigi algselt oli seatud toetuse väljamaksmine sõltuma 2011.a konkreetse müügitulu saavutamisest, siis toetuse väljamaksmise eritingimuse kehtetuks tunnistamisest ei saa kuidagi järeldada, et seeläbi oleks muutunud müügitulu saavutamise nõue ( lisaks on vastav asjaolu toodud selgelt välja juba EAS-i 03.05.2011 otsuses). 21.Kaebaja taotles toetust projektile , mille eesmärgiks on kaebaja taotluses märkinud Stigo poolt arendatava unikaalse sõiduki välisturgudele viimise, mis täidab eksporditurunduse kõiki kolme eesmärki ( kohus on viidanud projekti andmetele eespool). Taotluse rahuldamisel võeti hindamisel aluseks kaebaja poolt taotluses toodud müügiprognoosid ning taotlus rahuldati selle teabe alusel. Olukorras, kus toetuse saajal majandustegevus puudub, ei saa rääkida ka projektis läbiviidud tegevuste tulemusena müügitulu saavutamisest. Kaebuse esitaja ei saavutanud müügitulu 2011 ja 2012, samuti oli see 2013.a. 0 eurot, mistõttu vastustaja, kaaludes kõiki tähendust omavaid asjaolusid,on põhjendatult jõudnud järeldusele, et isegi kui kõik tegevused on ellu viidud ja kulud vastavad abikõlblikkuse reeglitele, ei saa väita projekti edukat elluviimist, kui projekti eesmärgid on saavutamata. Olukorras, kus müügitulu ekspordist puudub, tuleb tõdeda, et projekti eesmärgid on jäänud saavutamata. Kui läbiviidud tegevuste tulemusena seatud eesmärke saavutatud ei ole, siis ei saa omakorda asuda seisukohale toetuse kasutamisest eesmärgipärastel tingimustel. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kuivõrd meetme määruse alusel toetuse andmine on seotud projekti tulemuslikkusega, oleks projekti eesmärkide saavutamata jätmise korral toetuse tagasi nõudmata jätmine vastuolus meetme määruse eesmärgi ja mõttega. Siinkohal tuleb lisada, et kuivõrd toetatud tegevuste tulemusena ei 11 saavutanud kaebaja müügitulu kasvu ekspordist ka osaliselt (võrreldes müügiprognoosidega), ei olnudki vastustajal võimalik kaaluda toetuse osalist tagasinõudmist. EAS on viidanud 22.06.2015 otsuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 2988/95, tsiteerides määruse artikkel 1, lõiget 2 ning vastupidiselt kaebuses väidetule tuleneb otsusest, et kaebaja poolt temale kehtestatud toetuse saamise tingimuste mitte täitmine ongi käsitletav kaebajapoolse „eeskirjade eiramisena“.
2. Kaebuse võrdluse EAS-i kahe otsuse vahel jätab kohus tähelepanuta, sest käesolevas haldusasjas on vaidlustatud EAS-i 22.06.2015 otsus, sellega võrreldud otsus on aga tunnistatud kehtetuks. 23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende eneste kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse 12