lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses ka kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega seotud küsimusi.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss
Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. 5.
lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 6.
lg 2 p 1 alusel tuleb hageja arveldusarvele tagastada pool hageja poolt menetluses tasutud riigilõivust. Hageja poolt on 11.04.2016 (maksekorraldus nr 676) tasutud riigilõiv 425 eurot, millest pool on 212.50 eurot. 7.
lg 4 ja menetlusosaliste kokkuleppe alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.