Obsah (6)

§ 46§ 152§ 71§ 150§ 67§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-16-1900 Tallinna linna kaebus Maa-ameti 22.08.20

) § 46 lõikes 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg möödus 21.09.

1. Kaebus on halduskohtule esitatud 22.09.
2. Seega on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Tallinna Linnavalitsus on haldussuutlik haldusorgan, viimase kahe kuu jooksul esitas Tallinna linn Maa-ameti vastu kokku 18 samalaadset kaebust ja riigilõiv tasuti kaebuselt 20.09.
3. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et kaebaja oleks kohtumenetluses kogenematu, ei teaks kaebuse esitamiseks seadusega ette nähtud tähtaegu ega mõistaks kaebuse seaduses sätestatud tähtajaks esitamata jätmise tagajärgi. Seega ei ole ka kaebetähtaja rikkumisele mingit mõistlikku põhjendust ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebus on esitatud

§ 46

lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes ja alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub, mistõttu tuleb menetlus käesolevas asjas

§ 152lõike 1 punkti 2 ja § 124 lõike 2 alusel lõpetada.

1. Tallinna linn esitas 25.11.2016 seisukohad vastustaja vastusele ning taotles kaebetähtaja ennistamist. Vastustaja seisukoht, et kaebuse esitamisel ühe päevaga eksimine on piisav alus jätta kaebus sisuliselt läbi vaatamata on Maa-ameti poolt formaalne lähenemine kaebuse sisule ning võimaldab vastustajal järjekindlalt põhistada seisukohta, et riigi omandisse jätmine on riigi otsus, mille vaidlustamine ei kuulu kohtu pädevusse. Maa-amet on küll edastanud oma käskkirja 22.08.2016, kuid alles 16:16:
2. Formaaljuriidiliselt on käskkiri edastatud küll kaebajale, kuid sisuliselt tuleb kaebusega siiski tegeleda sisuliselt ja selleks on konkreetne füüsiline isik ehk ametnik. Tööpäev ametiasutuses lõpeb kell 17:00, mistõttu saab dokumendi reaalselt täitjale edastatuks lugeda alles järgmise tööpäeva algusega ehk 23.
3. kell 8:
4. Kaebaja palub lugeda nimetatud töökorraldus mõistlikuks, mis vabandab ühe tööpäevase hilinemise pöördumiseks kohtusse. Kaebaja on seisukohal, et halduskohtusse pöördumine on algatatud peamiselt seetõttu, et puudub üheselt mõistetav kooskõla Maa munitsipaalomandisse andmise korra ja Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine vahel. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2016 määruses haldusasjas nr 3-15-2082, p-s 9 on leitud, et nimetatud õigusaktide sätete sisustamine nõuab seega põhjalikumat õiguslikku analüüsi, kui on kohane läbi viia kaebuse läbi vaatamata jätmisel.
5. Maa-amet esitas 19.12.2016 seisukohad Tallinna linna taotlusele. Maa-amet palus jätta rahuldamata kaebaja taotlus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Halduskohus märkis 23.09.2016 kaebuse menetlusse võtmise määruses, et Tallinna linnal tuleb kaebuse kohta esitatavates seisukohtades esitada mh ka oma seisukohad kaebuse esitamise tähtaegsuse osas. Seega pidi kaebaja nimetatud kohtumäärusest aru saama, et kaebus on või võib olla esitatud tähtaega rikkudes ning esitama kaebetähtaja ennistamise taotluse hiljemalt 07.10.
6. Vastustaja juhtis kaebajapoolsele kaebetähtaja rikkumisele tähelepanu oma 11.11.2016 vastuses. Kaebaja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse alles 25.11.2016 menetlusdokumendis.

§ 71

lõike 2 alusel oli kaebaja kohustatud esitama tähtaja ennistamise taotluse 14 päeva jooksul arvates kaebuse menetlusse võtmise määruse kätte saamist. Seega on kaebetähtaja ennistamise taotlus esitatud

§ 71lõikes 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

6. Vastustaja hinnangul puudub kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamise võimalus ka siis, kui kaebaja oleks selle ka tähtaegselt esitanud.

§ 71

lg 1 alusel on võimalik kohtul kaebetähtaja ennistamise taotlust esitada üksnes mõjuval põhjusel.

§ 150

lg 1 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või surm. Käesoleval juhul ei saa ükski eelloetletud põhjus kaebaja kui haldusorgani puhul kõne alla tulla ning vastustaja ei näe ka ühtegi teist mõjuvat põhjust, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kaebetähtaegades eksimist on Riigikohus pidanud aktsepteeritavaks ning kaebetähtaja ennistamise aluseks teatavatel juhtudel üksnes juriidiliste eriteadmisteta füüsilise isiku puhul. Tallinna Linnavalitsus on haldusorgan, kellele on haldusakti vaidlustamise regulatsioon ning kellel tähtajad hästi teada. Tallinna linn on olnud menetlusosaliseks arvukates haldusasjades nii vastustaja kui ka kaebaja rollis, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et talle ei olnud

§ 46lõikest 1 tulenev kaebetähtaeg teada.

Olukorras, kus Tallinna Linnavaraameti koosseisus on eraldi õigusosakond, kus töötab kuus juristi ning Tallinna Linnakantselei struktuuriüksuseks on linna õigusteenistus, mille koosseisu kuulub nõuete 2 osakond samuti kuue juristiga, pidi kaebetähtaja algamine ning lõppemine talle olema teada. Kui ennistada Tallinna linna kui haldusorgani kaebetähtaeg Maa-ameti käskkirja vaidlustamisel, looks see pretsedendi, kus kohus samastab juriidiliste eriteadmisteta füüsilise isiku haldusorganiga. Selline käsitlus muudab seadusandja poolt sätestatud tähtajad sisutuks ning igal ühel, sh haldusorganil endal, on õigus esitada kaebusi mis tahes tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja kaebetähtaja rikkumise põhjus (Tallinna linna sisemine töökorraldus) aktsepteeritav. 7. Kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2016 määruse haldusasjas nr 3-15-2082 punktile 9 ei ole asjakohane, sest nimetatud kohtuasja tehiolud ei ole sarnased ega samastatavad. Kohtu põhjendused 8.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et vastustaja saatis vaidlustatud haldusakti Tallinna Linnavalitsuse e-posti aadressile lvpost@tallinnlv.ee Maa-ameti dokumendihaldussüsteemi KIRKE kaudu 22.08.2016 kell 16:16:

1. Tallinna Linnavalitsuse veebilehelt nähtuva Tallinna ametiasutuste dokumendiregistri (http://tallinnadhs.ml.ee/atp/?c_tpl=1092&command=details&regnr=2132&juurdepaasupiirang= avalik&dok_id=3402995) kohaselt on vaidlustatud käskkiri dokumendiregistris registreeritud 22.08.2016, reg nr
2. Menetlustähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega on kindlaks määratud tähtaja algus (

§ 67lg 1).

Seega hakkas 30-päevane tähtaeg kulgema alates 22.08.2016 ning lõppes vastavalt

§ 67lg-le 3, Ts

ÜS § 136 lg-le 6 ja §

§ 67lg-le 4 21.09.2016 kell 24.00.

Kaebus on kohtule laekunud 22.09.2016, seega tühistamiskaebus on kohtule esitatud

§ 46lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

9. Kaebaja põhjendused, et tööpäev ametiasutuses lõppes kell 17:00, mistõttu saab dokumendi reaalselt täitjale edastatuks lugeda alles järgmise tööpäeva algusega kell 8:00, on ilmselgelt asjakohatud. Nagu kohus eelnevas punktis välja tõi, tuleb tähtaegade arvestamisel lähtuda

-st ning TsÜS-ist. Menetlusosaline on Tallinna linn ja mitte tema konkreetne ametnik. 10.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et halduskohtusse pöördumine on algatatud seetõttu, et puudub üheselt mõistetav kooskõla Maa munitsipaalomandisse andmise korra ja Maa riigi omandisse jätmise korra vahel ning nimetatud aktide sisustamine nõuab põhjalikku analüüsi. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud põhjendus piisav kaebetähtaja ennistamiseks. 11. Õige on vastustaja viide, et kaebetähtaegades eksimist on Riigikohus pidanud aktsepteeritavaks ning kaebetähtaja ennistamise aluseks teatavatel juhtudel üksnes juriidiliste eriteadmisteta füüsilise isiku puhul. Kohtupraktika kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks eeskätt isikust sõltumatuid asjaolusid. Kaebajat ei saa pidada selliseks isikuks, kellel puuduvad teadmised tähtaegade, sh

§ 46lg-st 1 tulenevate tähtaegade kulgemise osas.

Tallinna Linnavaraameti kodulehelt nähtuvalt on ameti koosseisus eraldi õigusosakond, kus töötab viis juristi (lisaks personali peaspetsialist), kellel on olemas õigusalased teadmised. Kui arvestada, et ametnikule edastati kantseleist vaidlustatav haldusakt hiljem kui 22.08.2016, ei saa see olla määravaks tähtaja kulgemisel, kuna vastutav ametnik pidi kaebuse esitamisel tähtaegadega arvestama. 12. Tähtaegade kulgemine on sätestatud

-s ning TsÜS-s ning kohtul ja menetlusosalistel tuleb nendest lähtuda, mistõttu kaebaja viited Maa munitsipaalomandisse andmise korrale ning Maa riigi omandisse jätmise korrale, ei ole põhjendatud. Kohtul tuleb enne kaebuse sisulist läbivaatamist kontrollida, kas kaebus vastab formaalsetele nõuetele ja kas seda seetõttu üldse menetleda saab. Kaebetähtaja rikkumisel ei asu kohus kaebuse sisule üldse hinnangut andma. Ka kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2016 määruse haldusasjas nr 3-15-2082 punktile 9 3 ei ole asjakohane, kuna nimetatud kohtuasjas jättis halduskohus kaebuse läbi vaatamata, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimus, mille raames kaebuse sisule hinnangut ei anta. 13. Seega tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. 14. Kuivõrd kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb käesoleva asja menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

15.

§ 104

lg 5 p-i 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p-i 2 alusel.

Kuivõrd kohus on lõpetanud menetluse

§ 152lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 15 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik 4