KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2552 Haldusasi A.N.i (N.) esialgse õiguskaitse taotlus

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 6. Tallinna Vangla 22.12.2016 vastusest nähtuvalt on A.N. esitanud Tallinna Vanglale vaide nr 515/16/336-1, milles muu hulgas vaidlustab ka vangla kodukorra punkti, mis kohustab kinnipeetavat kartseris olevat lavatsit lukustama. Isegi juhul, kui möönda, et nimetatud vaie võiks olla käesoleva esialgse õiguskaitse taotlusega seotud, tuleks taotlus siiski läbi vaatamata jätta. Haldusasja nr 3-16-2301 raames esitatud vangla vastusest (Tallinna Vangla 21.11.2016 kiri nr 1-11/16/25871-2) ning edastatud materjalist nähtub, et A.N.i vaide nr 5-15/16/336-1 menetlus on lõppenud. Tallinna Vangla jättis 11.11.2016 vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlused rahuldamata ning tagastas vaide. Haldusasjas nr 3-16-2301 leidis halduskohus, et vaide tagastamine on õiguspärane ning tagastas kaebuse (vrd Tallinna Halduskohtu 23.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2301). Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul puudub menetlus, mille raames esialgset õiguskaitset kohaldada. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see

kohaselt võimalik ei ole, mistõttu ei ole taotlus lubatav (

§ 249lg-d 2 ja 5).

Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (

§ 55lg 1).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Ka juhul, kui kaebaja taotlust käsitada puudustega keelamis- või kohustamiskaebusena, tuleks see tagastada. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada kaebus vangla haldusakti või toimingu peale tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Juhul, kui kaebaja sooviks tõepoolest esitada kohustamiskaebust, tuleks tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ehk taotleda haldusakti andmist, asja uut läbivaatamist või toimingu tegemist vaidemenetluse korras. Siiski peab kohus vajalikuks selgitada, et käesoleval juhul ei saaks sellist kaebust perspektiivikaks pidada, kuna kaebaja ei pruugi tulevikus üldse kartserisse sattuda (sh on kaebajal endal võimalik kehtestatud korda järgides kartserikaristust vältida). Käesoleval ajal viibib A.N. Tartu Vanglas, mistõttu ei oleks ka keelamiskaebus lubatav, sest praegusel juhul pole põhjust arvata, et Tallinna Vangla annaks (või saaks anda) kaebaja õigusi rikkuva haldusakti (määrata kartserikaristus) või teeks toimingu, mis rikub kaebaja õigusi (paigutab ta kartserisse). Seda, et praeguse seisuga ei ole A.N.i suhtes Tallinna Vanglas ühtegi distsiplinaarmenetlust n-ö pooleli, on kinnitanud ka Tallinna Vangla (tl 6). Olukorras, kus isikut kartserisse paigutamine ei ohusta, ei saa keelamiskaebust kuidagi põhjendatuks pidada.
2. Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 2