Obsah (8)

§ 187§ 405§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-2365 Tsivii

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1. XXXX(hageja) esitas 12.02.2016 maakohtule hagi XXXX(kostja) vastu tekitatud kahju 454,50 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja tegevus tekitanud kahju hageja korterile asukohaga XXXX. Kahju on tekkinud perioodil august
2. a kuni detsember
3. a seetõttu, et kostja tegi kõrval kinnistul ehitustöid ja hageja korter hakkas seetõttu vajuma. Vajumise tagajärjel on hageja korteri seintele tekkinud mõrad ja praod. Korteris remontimiseks ja ekspertiisi maksumuse hüvitamiseks nõuab hageja kostjalt kokku 454,50 eurot. Hageja leiab, et tema poolt 12.05.2014 antud kinnitus ei välista käesolevat kahju hüvitamise nõuet. Nimetatud kinnituse alusel sai hageja hüvitise kostja poolt varasemalt tekitatud kahjustuste likvideerimiseks ning hageja kinnitas sellega, et kahjuhüvitise tasumisel tal XXXXehitustöödest tulenevad nõuded kostja vastu puuduvad. Kahju oli tekitatud enne
4. a suve, kuid käesoleva nõude aluseks olev kahju on tekkinud ehitustööde järelvajumisest perioodil
5. a sügis kuni
6. a detsember. Alternatiivselt leiab hageja, et hageja kinnitus on tühine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1051 järgi, sest sellega piiratakse kostja vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Kostja vastuväited hagile
7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vaidlustab hageja väite nagu oleks kostja ehitustöödega teistkordselt tekitanud kahju hageja korterile perioodil august
8. a kuni detsember
9. a. Võimalikku mõju võisid tekitada vaid konkreetsed tööd
10. a
11. nädalal ja õõnespaneelide montaaž 10.02.
12. Pärast nimetatud kuupäevi ei ole kostja vibratsiooni tekitavaid töid objektil teinud. Seega teistkordse mõra tekkimise ajaks oli kostja ehitustööd juba lõpetanud. Kostja teostatud ehitustööd ei omanud pikaajalist mõju, sest mõõdistuse kohaselt ehitusperioodi vältel korterelamu vajunud ei ole. Kostja esitatud ekspertarvamuse kohaselt on Ravi 6, Tallinn korterelamu ehitatud plaatvundamendile mitte lint- ja postvundamendile, mistõttu on ühe korteri järelvajumine hageja kirjeldatud viisil välistatud. Lisaks on ehitusinsener-ekspert üle vaadanud Ravi 6 korterelamu fassaadi ja ei ole täheldanud vajumisele viitavaid pragusid. Väidetava kahju tekkimise perioodil toimusid korteri lähedal soojatrassi uuendustööd, mille ehitustööde vibratsioon võis olla mõra tekkimise põhjuseks. Kostja viitab, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega põhjuslikku seost kostja tegevusega. Lisaks on kostja kevadel
13. a maksnud hagejale hüvitist ja seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda samade kahjude hüvitamist teistkordselt. Hüvitise saamisel hageja kinnitas, et tal puuduvad kostja vastu aadressil XXXXehitustöödest tulenevad nõuded. Hageja allkirjaga 12.05.2014 kinnitust tuleb käsitleda poolte kokkuleppena võlasuhte lõpetamise kohta. 2 Alternatiivselt vaidlustab kostja kahjuhüvitise suuruse. Mõra mõõtmed on umbes 3 cm x 50 cm, see paikneb lae ääres ega ole seotud seina põhivärviga. Parandusi on võimalik teostada ainult lae ääres valge värviga osal ja selle maksumus on tunduvalt väiksem kui 382,50 eurot. Kohtu põhjendused
14. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-le 405. Kohus kaldub sellise hagi menetlemisel kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustab tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (

§ 405

lg 1 p 5).

§ 444

lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas poolte vahel on kokkulepe võlasuhte lõpetamise kohta ning seejärel on vaidlus kahju tekkimises ja selle suuruses. Hageja on korteriomandi aadressil XXXX, Tallinn omanik (tl 5). Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja ehitustegevuse tagajärjel kõrvaloleval kinnistul tekkisid hageja korteri siseseintele praod ja mõrad (tl 6). Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p
2. VÕS
3. ptk
4. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Esmalt tuleb tuvastada objektiivne teokoosseis, kas kostja on toime pannud õigusvastase teo ning seejärel tuleb hinnata ka kahju hüvitamise üldiste eelduste täidetust, mh rikutud kohustuse eesmärki, kahju tekkimist hagejal, selle ettenähtavust ning põhjuslikku seost kohustuste rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127).
5. Puudub vaidlus, et kostja teostas ehitustöid naaberkinnistul Tallinnas XXXX. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et hageja korteriomandit said mõjutada konkreetsed vibratsiooni tekitavad tööd:
6. a
7. nädalal sulundseina ehitus ja 10.02.2014 õõnespaneelide montaaž (tl 58-61, asjatundja arvamuse p 4, tl 67). Samuti puudub vaidlus, et kostja tegevus naaberkinnistul avaldas mõju hageja korterile ning ja kostja hüvitas 15.05.2014 hagejale kahju 940,46 eurot poolte kokkuleppel (tl 64, 66). Kohtul tuleb anda 12.05.2014 hageja poolt antud kinnitusele sisu ja õigusliku olemuse kohta hinnang (tl 64). Kostja leiab, et nimetatud kinnitus välistab kostja vastu nõude esitamise. Hageja on kinnitanud, et kahjuhüvitise tasumisel puuduvad tal nõuded kostja vastu seoses aadressil XXXX, Tallinn ehitustöödest tekkinud kahju tagajärjel korterile aadressil XXXX. VÕS § 207 lg 1 järgi võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. VÕS § 207 lg 2 järgi võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Võlausaldaja võib talle kuuluvat nõuet käsutada, mh selle loovutada või lõpetada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-9-16, p 25). See puudutab nii olemasolevaid kui ka tulevasi nõudeid, nii teadaolevaid kui ka teadmata nõudeid. Teadmata ja tulevastest nõuetest loobumise tahet ei saa vaidluse korral siiski eeldada. Kohtu hinnangul on hageja kinnitanud, et kui kostja tasub 940,46 eurot, siis hagejal enam kostja vastu nõudeid ei 3 ole (VÕS § 207 lg 2). Kostja tasus hagejale nõutava summa 15.05.2014 (tl 66). Puuduvad asjaolud, mis viitaksid lõpetamiskokkuleppe sõlmimisele vastastikustele järeleandmistele ja seega kompromissile. Arvestades 12.05.2014 kinnituse sõnastust ja poolte varasemaid seisukohti menetluses, siis nimetatud kinnituse andis hageja üksnes konkreetsete enne 12.05.2014 ilmnenud kahjustuste ja nendega kaasnevate muude kulutuste (hotellis ööbimine) nõuete lõpetamiseks. Tulevastest nõuetest loobumise tahet ei saa eeldada ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Nimetatud kinnitusega ei välistanud hageja kahjuhüvitise nõuete esitamist kostja vastu juhul, kui korteri reaalosas tekivad kahjustused pärast 12.05.
9. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud objektiivset teokoosseisu. Selleks, et kostja vastutaks hageja korteriomandile tekkinud kahjustuste eest, tuleb tuvastada, et kostja ehitustegevus naaberkinnistul on põhjustanud Ravi tn 6 asuva korterelamu vajumise, mille tagajärjel on hageja korteri siseseintel tekkinud praod ja mõrad. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja teostatud ehitustööd naaberkinnistul ei omanud pikemaajalist mõju, sest ehitusperioodi vältel Ravi tn 6 asuv korterelamu vajunud ei ole (tl 6263). Hageja on esitanud ehitise auditi aruande, mille kohaselt on asjatundja leidnud, et ajapikku on üks elamu vajumisest tekkinud korteri seina ülaosa viimistluse kahjustus taastunud – seina ülaosa viimistlus on mõranenud ning tõenäoliselt on tegemist järelvajumiga (tl 10-14). Asjatundja on sellisele järeldusele jõudnud seetõttu, et
10. a, kui ehitati XXXX kinnistul vundamenti, tekkisid Ravi tn 6 mitmete korterite ja koridoride lagedesse ning seintesse praod. Mingeid täiendavaid mõõtmisi ega uuringuid asjatundja läbi ei ole viinud. Kostja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt on ühe korteri järelvajumine välistatud ning Ravi tn 6 ja UusTatari tn 12 korterelamu fassaadides ei ole vajumisele viitavaid pragusid (tl 67-69). Asjatundja on p-s 4 oma järeldust põhistanud sellega, et plaatvundament töötab ühtse tervikuna ja seetõttu on välistatud korterelamu erinevate konstruktsioonide eraldiseisvad vajumised. Asjatundja on välja toonud teised põhjused, mis võisid sellise kahjustuse hageja korteri reaalosas tekitada. Arvestades hageja poolt esitatud asjatundja arvamuse pealiskaudsust ning kostja poolt esitatud asjatundja arvamust muude kahju tekitavate asjaolude kohta, ei pea kohus tõendatuks, et kostja ehitustegevus
11. a on tekitanud vaidlusaluse kahjustuse (tl 6). Kuna kostja vastutuse objektiivne teokoosseis ei ole tõendamist leidnud, ei hinda kohus teisi kahju hüvitamise elemente ega kahju suurust. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad hageja kanda.

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 8. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud 1158,30 eurot käibemaksuta (tl 140-141). Hageja esitas menetluskuludele vastuväite. Hageja hinnangul tuleb kostja menetluskulusid vähendada 200 euro võrra. 4

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Hinnates kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1145-13). Kostja tunnitasu 100 eurot on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja töö mahtu, asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu, on mõistlik ja vajalik ajakulu toimikust nähtuvate menetlustoimingute eest: hagiavaldusega tutvumine ja kostja vastuse koostamine 4 t 20 min; hageja taotlusega tutvumine ja sellega seotud menetlustoimingud 30 min; kostja vastuse koostamine 2 t 40 min, menetlustoiminud seoses ekspertiisi määramisega 1 t 10 min, seisukoha koostamine 50 min, kokku 9 t 30 min. Kokku määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks summas 950 eurot. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 5