Obsah (4)

§ 113§ 42§ 41§ 94

2-15-111374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-111374 Tsivi

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 73,78 eurot.

1. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants nõue XXXX võla sissenõudmisega seotud kulude summas 30,62 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2. Jätta menetluskulud 57% ulatuses XXXX kanda ja 43% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda.
3. Välja mõista XXXX Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuludena 133,82 eurot. 1 2-15-111374
4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXX tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXXXAktsiaseltsi ja XXXX(kostja) vahel 04.06.2013 sõlmitud liitumisleping nr XXXX ja seadme juurdeostuleping nr XXXX. Kostjale 06.10.2014 saadetud teatis nõude loovutamise kohta Osaühingule Aktiva Finants (hageja). Kohtu selgitused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le

1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seoses hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Kohus on seisukohal, et hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagiavalduses ja hagi täpsustustes selgitanud, et võla sissenõudmise kulude tasumise kohustus tuleneb XXXXAktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest XXXXAktsiaseltsi teenuste kasutamise üldtingimuste p-dest 4.
2. ja 8.
3. Üldtingimuste (XXXXteenuste kasutamise tingimused) p 4.
4. sätestab, et klient on kohustatud hüvitama XXXXkulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate XXXXesindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Üldtingimuste p 8.
5. viimase lause kohaselt on klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud. Hageja selgituste kohaselt tuleneb võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus XXXXAktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on 2 2-15-111374 võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks. Seejuures on XXXXAktsiaselts ümardanud võla sissenõudmiskulude määra ja arvestanud võla sissenõudmiskulusid 26%-ga. Hageja on arvestanud võla sissenõudmiskulusid järgneva valemiga: 117,78 * 26% = 30,62 eurot.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi on hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul õigus nõuda tarbijalt (kostjalt) hinnakirjas sätestatud võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks (ümardatuna 26%) teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega.

§ 42lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine.

Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega seonduvalt selgitab kohus järgimist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja palunud viivist arvestada poolte vahel sõlmitud lepingu(te) üldtingimuste p 6.13.2. kohaselt 0,15% põhivõlalt päevas. Kohus selgitab, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus juhib tähelepanu, et üldtingimustes (s.o XXXXteenuste kasutamise tingimused) p-s 6.13.2. sätestatud viivise määr 0,15% põhivõlalt päevas ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kuus korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega

§ 42

lg 3 p-st 5 tulenevalt ning

§ 42

lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis alljärgnevas suuruses.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär 01.01.201430.06.2014 aastas 0,25%, 01.07.2014-31.12.2014 aastas 0,15% ja 01.01.2015-30.06.2015 aastas 0,05% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär aasta 2014 esimesel poolaastal 8,25% (0,25 + 8), 2014 teisel poolaastal 8,15% (0,15 + 8) ja 2015 esimesel poolaastal 8,05% (0,05 + 8). 3 2-15-111374 Hageja on hagiavalduses selgitanud, et arve nr 42737698 tasumata põhisumma 149,21 euro (millest rahuldamisele kuuluv põhivõlg on 118,59 eurot) maksetähtajaks oli 18.06.
3. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva ning lähtudes põhisummast 118,59 eurot, on hagejal õigus nõuda viivist järgmiselt: ajavahemiku 19.06.2014-30.06.2014 (s.o 12 päeva) eest 0,32 eurot (118,59 * 0,0825 / 365 * 12), ajavahemiku 01.07.2014-31.12.2014 (s.o 184 päeva) eest 4,87 eurot (118,59 * 0,0815 / 365 * 184) ja ajavahemiku 01.01.2015-22.05.2015 (s.o 142 päeva) eest 3,71 eurot (118,59 * 0,0805 / 365 * 142). Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 22.05.2015 seisuga seega 8,90 eurot (s.o 0,32 + 4,87 + 3,71). Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Ülejäänud (s.o 75,43-8,90 = 66,53 euro) osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest (s.o rahuldamisele kuuluvalt põhinõudest 118,59 eurost) kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.05.2015 kuni summani 73,78 eurot. Tulenevalt Ts

MS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 30 eurot ning õigusabikulud 159,78 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 57% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 43% ulatuses hageja ja 57% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid lepingulise esindaja vahendusel teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 133,82 eurot (s.o 234,78 eurost 57%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4