Obsah (9)

§ 113§ 9§ 637§ 101§ 29§ 37§ 42§ 44§ 128

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-18

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

1. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust järgmistes asjaoludes: - 24.01.2013 tellis kostja hagejalt 2000 raamatu trükkimise; - hageja on tellitud tööd kostjale üle andnud ning kostja on tellitud tööd vastu võtnud; - 15.02.2013 esitas hageja kostjale tehtud tööde eest arve nr 130273 maksetähtajaga 11.03.2013, s.o arve esimese poole maksetähtajaks oli 18.02.2013 ja teise poole maksetähtajaks 11.03.2013; - 18.02.2013 tasus kostja esimese poole arvest summas 3456,60 eurot; - 30.05.2013 tasus kostja 1000 eurot teise osa katteks; - 18.03.2015 tasus kostja 2456 eurot.
2. Kohus ei nõustunud kostja vastuses märgituga, mille kohaselt puudub poolte vahel leping, kus oleks kokku lepitud, et arve maksmisega hilinemise korral on hagejal õigus nõuda viivist arvel märgitud määras. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega pooltevahelise kirjavahetuse, milles kostja soovis hinnapakkumist raamatute trükkimiseks ning hageja esitas omapoolsed hinnapakkumised. Koos hinnapakkumistega on hageja edastanud kostjale ka lepingutingimused, mis on konkreetselt välja toodud hageja 16.01.2013, 23.01.2013, 24.01.2013 e-kirjades. E-kirjadele lisatud lepingutingimuste punkt 13 sätestab, et hinnapakkumisega nõustumisega annab klient ühtlasi nõusoleku ülaltoodud lepingutingimustega nõustumise kohta.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Käesoleval juhul on kostja nõustunud hageja hinnapakkumisega (kostja seadusliku esindaja 24.01.2013 e-kiri, milles kostja seaduslik esindaja märgib „Me tellime ikka 2000 tükki“) ning hageja on trükkinud vastavalt hinnapakkumisele kostja tellitud raamatud. Kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks lepingutingimuste osas vastuväiteid esitanud. Seega on pooled sõlminud 24.01.2013 töövõtulepingu, mille osaks on ka e-kirjades väljatoodud lepingutingimused. 7.

§ 637lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Hageja on kostjale esitanud tehtud töö eest arve nr 130273 maksetähtajaga 11.03.

1. Vastavalt kokkuleppele tuli kostjal tasuda enne toote üleandmist 50 % ja ülejäänud 50 % 21 päeva jooksul alates toodete kättesaamisest, s.o vastavalt 18.02.2013 ning 11.03.
2. Nimetatu tuleneb hageja 23.01.2013 e-kirjast kostjale. Kostja nimetatud tähtaegadele vastuväiteid esitanud ei ole. 18.02.2013 on kostja tasunud esimese poole arvest summas 3456,60 eurot, s.o õigeaegselt. 30.05.2013 tasus kostja 1000 eurot ning 18.03.2015 tasus kostja 2456 eurot. Kuna teine pool arvest tuli tasuda vastavalt kokkuleppele 11.03.2013, siis on 30.05.2013 ning 18.03.2015 maksed tasutud hilinemisega. 8.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. E-kirjas sätestatud lepingutingimuste p 9 sätestab, et juhul, kui tellija viivitab trükikojale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on trükikojal õigus nõuda viivist 0,5 % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuna kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning teist osa arvest tähtaegselt ei tasunud, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist määraga 0,5 % päevas. Hageja on hagiavalduses esitanud viivisearvestuse, mille 3 kohaselt moodustab 01.12.2015 seisuga viivis 3839,24 eurot (muuhulgas on hageja vähendanud ajavahemiku 31.05.2013 kuni 18.03.2015 eest viivise summat). Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja, olles arve tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes ka poolte vahel sõlmitud lepingust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue summas 3839,24 eurot. Kohus leidis, et kostja väited viivisenõude vastuolust hea usu põhimõttega on paljasõnalised ja ei sisalda ühtegi täpsemat selgitust ega erandlikku asjaolu. 9. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ja hageja kasutas võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenust, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu

§ 113¹ lg 1 alusel summas 40 eurot. 10. Vastavalt Ts

MS § 162 lg-le 1 jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Kohus luges põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 325 eurot ja esindaja tasu 382,50 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 11.03.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 15.02.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks menetluseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kirjalik leping ja koos hinnapakkumisega oli hageja esitanud kostjale ka lepingutingimused, kus oli kirjas, et hagejal on õigus nõuda mistahes arvete tasumisega viivitamisel viivist 0,5 % tasumata summalt. Poolte vahel kirjavahetuse teel kokkulepitu tõlgendamiseks tuleb kohaldada

§ 29lg 4.

Kohus on leidnud ebaõigesti, et pooltevahelises kirjavahetuses esindas Rein Pinn kostjat, mistõttu olid e-kirjades olevad lepingutingimused kostjale siduvad. Hageja poolt lisatud kirjavahetusest on näha, et kogu suhtlus tellimuse üle poolte vahel toimus OÜ EnergoGen ja hageja vahel. Kirjade lõpus on näha, et need on saadetud OÜ EnergoGen juhataja RP poolt aadressilt XXX. Seega, isegi kui e-kirja lõpus olevaid lepingutingimusi saaks tõlgendada siduvana, siis antud juhul ei ole kostja e-kirjavahetuse pooleks, mistõttu ei saa neid pidada siduvaks kostjale esitatud arvete osas. Kostja avaldas alles 24.01.2013 e-kirjas, et tellijaks on kostja. Kõik eelnevad läbirääkimised toimusid OÜ EnergoGen ja hageja vahel. Seega ei ole kostja 24.01.2013 e-kirjaga aktsepteerinud automaatselt kogu eelnevas kirjavahetuses olevat.

1. E-kirjades olevad lepingutingimused on oma sisult tüüptingimused ja oleksid pidanud olema eraldi allkirjastatud. Seega ei ole e-kirjades olevad tüüptingimused kostjale siduvad ja sellest tulenevalt puudus poolte vahel kokkulepe viivise määra osas, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist üksnes seadusjärgses määras.
2. Kostja leiab, et sissenõudekulu on temalt välja mõistetud ebaõiglaselt, kuna hageja ei olnud kordagi esitatud ühtegi viivisarvet. Hageja esitas oma viivisnõude esmakordselt hagiavalduses. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. 4 Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohus on oma otsust piisavalt põhjendanud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
5. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium, et ebaõige on kostja seisukoht nagu oleks maakohus leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik leping. Maakohus ei ole seda väitnud. Maakohus asus seisukohale, et leping sõlmiti e-kirjavahetuse kaudu. Ebaõige on ka kostja seisukoht, et hageja e-kirjale lisatud lepingutingimused ei muutunud pooltevahelise töövõtulepingu osaks.

§ 37

lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Toimikus olevast e-kirjavahetusest selgub, et lepingueelsetel läbirääkimistel on hageja oma e-kirjadele lisanud tüüptingimused, mille punkt 13 sätestab, et hinnapakkumisega nõustumisega annab klient ühtlasi nõusoleku lepingutingimustega nõustumise kohta. Tüüptingimuste punktis 9 on märgitud, et kui tellija viivitab trükikojale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on trükikojal õigus nõuda viivist 0,5 % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 24.01.2013 e-kirjas on kostja hagejale vastanud, et ta tellib 2000 tk ja tellijaks on OÜ RP Kuubis. Kuigi algselt küsis hinnapakkumist RP OÜ EnergoGen nimel, siis 24.01.2013 e-kirjas on RP selgelt avaldanud, et tellijaks on kostja. Lisaks märgib kolleegium, et kostja ei saa apellatsiooniastmes tugineda väitele, et lepingueelsed läbirääkimised toimusid OÜ-ga EnergoGen, mitte kostjaga, kuna kostja ei esitanud sellist väidet maakohtus (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja oli tüüptingimustele oma e-kirjades selgelt viidanud ning kostja avaldas 24.01.2013 e-kirjas soovi tellida hagejalt raamatute trükkimist, siis on tüüptingimused muutunud poolte vahelise lepingu osaks. Seadus ei nõua, et kokkulepe tüüptingimuste kohta peaks olema kirjalik. 18. Kolleegium leiab, et viivisekokkulepe ei ole tühine

§ 42lg 3 p 5 alusel.

Nimetatud norm sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 44

kohaselt, kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-166-05 tehtud lahendi p-s 14 märkinud, et ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 tehtud lahendi p-s 48-49 on Riigikohus majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega. Ringkonnakohus leiab, et kuigi viivisemäär on oluliselt kõrgem seaduses sätestatud viivise määrast, ei ole see siiski selline, mis tooks kaasa tüüptingimuse tühisuse. Leping on sõlmitud poolte majandustegevuses ning selline viivise määr ei ole majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul erakordne. Ka kostja ei ole menetluses väitnud, et viivise määr oleks ebamõistlikult suur. 19. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et maakohus on temalt ebaõiglaselt väljamõistnud sissenõudmiskulu 40 eurot. Creditreform Eesti OÜ andmebaasi väljavõttest 5 nähtub, et hageja on pöördunud Creditreform Eesti OÜ poole ning viimane on teinud ka toimingud võla sissenõudmiseks kohtueelselt (t lk 18-20).

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega on sissenõudmiskulude väljamõistmine summas 40 eurot põhjendatud.

1. Ülaltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus
2. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Kostja ei ole maakohtu määratud menetluskulude rahalisele suurusele ka vastuväiteid esitanud.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 382,50 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja esindajal on kulunud apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele aega 3 tundi ja istungiks ettevalmistamisele ja osalemisele kokku 1,5 tundi. Hageja esindaja tunnihind on 85 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
4. Kolleegium leiab, et hageja esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulutatud aeg on vajalik ja põhjendatud. Esindaja töö tunnihind jääb turuhinna piiridesse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 382,50 eurot ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 6