Obsah (4)

§§ 185§ 184§ 187§ 186

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-7179 Tsiviilasi XXXXhagi

) § 184 lg 5, mis reguleerib osaühingu juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt,

§§ 185, 186, 187 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 35, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtorgani liikme hoolsus ja lojaalsus kohustust ning ärisaladuse hoidmise kohustust. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb

§ 184lg 5 mõttes mõjuv põhjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks kohtu poolt.

Menetluses on lisaks hagile esitatud vastuhagi ning pooled paluvad kohtult vastakuti teineteise tagasikutsumist juhatuse liikme kohalt. Hageja hinnangul on kostja tagasikutsumine põhjendatud hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu, mis on väljendunud selles, et kostja, olles XXXXOÜ (registrikood XXXX) osanik ja juhatuse liige ja kasutades oma positsiooni osaühingus XXXX(registrikood XXXX), võttis üle osaühingu XXXXettevõtlustegevuse ja jätkab seda nüüd XXXXOÜ all. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.

§ 187

lg 1 ja lg 2 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

§ 185

lg 1 p 1-3 sätestavad, et juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta: 1) olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühingu tegevusalal; 2) olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3) olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.

§ 185

lg 3 sätestab, et keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.

§ 186lg 1 kohaselt peavad juhatuse liikmed hoidma osaühingu ärisaladust.

Kohus märgib selgitavalt, et juhatuse liikme hoolsuskohustuse all tuleks eelkõige mõista seda, et juhatuse liige peab tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega, olema otsuste langetamisel piisavalt informeeritud ja mitte võtma põhjendamatuid riske. Korraliku ettevõtja hoolsuse all tuleks mõista seda, et juhatuse liige ei teosta juhtimisel oma isiklikke huve, on kogunud otsuse langetamiseks piisavalt asjakohast infot ning käitub ühingu huve silmas pidades parima äranägemise järgi. Korraliku hoolsusega ettevõtjat iseloomustab lisaks tegutsemine heas usus ja majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Üldiselt võib öelda, 5 et juhatuse liige peab käituma nii, nagu antud olukorras käituks keskmine heas usus tegutsev vastav ametikandja. Juhatuse liikme lojaalsuskohustuse all peab mõistma kohtu hinnangul eelkõige seda, et juhatuse liige ei tohi eelistada enda isiklikke huve äriühingu huvidele ning vältima peab huvide konflikti tekkimist. Lojaalsuskohustuse alla mahub ka ärisaladuse kaitsmise kohustus (

§ 186) ning konkurentsikeelu rikkumisest hoidumise kohustus (§ 185).

Kuivõrd pooled heidavad vastakuti ette seda, et ühe poole käitumine põhjustas teise poole vastava käitumise, siis on oluline esmalt analüüsida toimunud sündmuste kronoloogilist järjekorda. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus järgmiste sündmuste toimumises.

1. a septembris kohtusid hageja ja kostja ning omavahel arutati koostöö lõpetamist osaühingu XXXXraames. Pooled on avaldanud seisukohti selles osas, et võimalik ettevõtte lõpetamise aeg võiks olla
2. a märts seoses pooleliolevate tööde lõpetamisega (hageja 25.11.2014 e-kiri, kd I, tlk 76). 13.10.2015 saadetud e-kirjas andis kostja töötajatele teada osaühingu XXXXlõpetamisest.
3. a oktoobris teatas kostja hagejale, et ta soovib osta osaühingule XXXXkuuluva meiliserveri ja domeeni (www.plaatimine.ee). Selle peale teatas hageja, et server ja domeen kuuluvad 100%-liselt temale kui eraisikule, sest tema on domeeni registreerinud ning vastava lepingu sõlminud. Hageja sulges
4. a oktoobris meilipostkastid täielikult selliselt, et ükski ettevõtte töötaja peale hageja ei saanud oma e-maili kasutada. Lisaks teatas hageja 29.10.2014 kostjale, et osaühingu XXXXkontori üürileping läheb temaga seotud teisele ettevõttele üle. 30.10.
5. a teatas hageja kostjale, et kõik osaühingu XXXXpangakaardid on tema poolt suletud.
6. aasta detsembri alguses esitas hageja oma teise ettevõtte OÜ XXXX(registrikood XXXX) poolt osaühingule XXXXkolm arvet kokku summas 115 800 eurot ning vastav summa kanti ka üle. Selle tagajärjel jäi osaühingu XXXXarvele 187 eurot. Hageja tegi analoogsete arvete alusel
7. a detsembri jooksul veel sarnaseid ülekandeid. Hageja tunnistas menetluse käigus, et selliste väljamaksete tegemine teatud teenuse osutamise arve sildi all oli maksude optimeerimise tõttu tavapärane (kd III, tlk 8). 02.12.
8. a sulges hageja osaühingu XXXXmaterjalitarnijate juures krediidikonto. Osaühingu XXXXtöötajad hakkasid esitama
9. a detsembris avaldusi töölepingu lõpetamiseks osaühinguga XXXXettevõtte ebakindla tuleviku tõttu. Hageja selgitab, et eelkirjeldatud tegevused tema poolt olid vajalikud takistamaks ettevõtte üleminekut sisuliselt kostjale, kuivõrd kostja tegeles aktiivselt ettevõtte ülemineku ettevalmistamisega ja rikkus seeläbi raskelt eespool märgitud juhatuse liikme kohustusi. Hageja on ühtlasi seisukohal, et pooled ei leppinud kokku osaühingu XXXXlõpetamise tingimustes. Kohus märgib esmalt, et hageja 28.10.2014, 29.10.2014, 30.10.2014 ja 25.11.2014 (kd I, tlk 76-79) e-kirjadest nähtub, et pooltevahelised suhted olid konfliktsed ning mõlema poole tahe oli suunatud koostöö lõpetamisele osaühingu XXXXall, st pooled möönsid, et osaühingu XXXXtegevusel pole perspektiivi omanike omavaheliste vastuolude tõttu. Kostja vastavat väidet kinnitab lisaks hageja 25.11.2014 e-kirjas kajastatud seisukoht, et ettevõtte tegevuse lõpetamine võiks toimuda
10. a märtsis, et vältida pooleliolevate tööde tegemata jätmist. Kohus leiab, et pooled ei leppinud küll kokku ettevõtte lõpetamise täpsetes tingimustes, kuid tõendatuks tuleb lugeda kostja seisukoht, mille kohaselt soovisid pooled osaühingu XXXXtegevuse lõpetamist. Samuti on hageja 09.12.2015 kohtuistungil tunnistanud, et osaühingul XXXXpole tulevikku (kd II, tlk 132). Seda asjaolu, et poolte tahe oli suunatud ettevõtte lõpetamisele, tuleb kohtu hinnangul arvestada kostja kohustuste rikkumise hindamisel. 6 Hageja hinnangul näitavad 29.09.2014 töötaja kiri (kd III, tlk 11) ja kostja poolt saadetud 13.10.2014 e-kiri (kd I, tlk 18), et kostja tegeles juba
11. a septembrist aktiivselt ettevõtte ülevõtmisega ning kostja kutsus sellega esile hageja järgnenud sammud, mis hageja väitel oli suunatud ettevõtte ülevõtmise takistamisele. Kohus selle väitega ei nõustu, kuivõrd ühe töötaja kirja pinnalt, mis puudutab ühe isiku palgaküsimust, ei ole võimalik kohtu hinnangul teha järeldust ettevõtte ülevõtmise kavatsuse kohta. Antud juhul on siiski kõige olulisem kohtu hinnangul see, et antud kiri ei puuduta tegelikult palgatingimusi mitte uues ettevõttes vaid osaühingus XXXX. Kohus märgib, et tunnistaja XXXX on selgitanud (kd III, tlk 36), et alustas osaühingus XXXX
12. a parandusmehena ning 2014 . a kevad-suvel oli seal praktikal töödejuhatajana ning
13. a oktoobris määratigi ta töödejuhatajaks. XXXX märgib, et 29.09.2014 e-kiri puudutabki palgatingimusi uuel ametikohal, kuid seda osaühingus XXXXja mitte muus ettevõttes. Samuti ei ole ettevõtte ülevõtmise kavatsust võimalik tuletada 13.10.2014 e-kirjast. Vastava kirja puhul peab kohtu hinnangul arvestama poolte eelnevat mõttevahetust ettevõtte tuleviku üle ning kohus tuvastas eespool, et tõendatud on see, et poolte tahe oli suunatud ettevõtte tegevuse lõpetamisele. Kohtu hinnangul on kõnealune ekiri käsitletav töötajate teavitamisena ettevõtte tuleviku osas, mida ei saa lugeda pahatahtlikuks käitumiseks. Kohus leiab, et kostja pakkumine soovi korral asuda tööle tema uude ettevõttesse, ei ole käsitletav pahatahtliku ega õigusvastase tegevusena, kuivõrd see ei kohustanud kedagi millekski. Samuti ei sisaldanud see pakkumine mingisuguseid konkreetseid lubadusi või peibutusi töötajate otsuste mõjutamiseks või meelitamiseks. Töötajate poolt
14. a detsembris esitatud töölepingu lõpetamise avaldustest (kd I, tlk 127139) nähtub, et töötajad on ise vabatahtlikult avaldanud soovi lõpetada töösuhe osaühinguga XXXX. Kohtu hinnangul pole tõendatud, et töötajate hilisem tööleasumine XXXXOÜ-sse oli kostjapoolse pahatahtliku ja kavatsetud ettevõtte ülevõtmise tulemus. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et
15. a oktoobri lõpus oli ettevõtte tegevus muudetud hageja poolt sisuliselt võimatuks. Kohus on tuvastanud, et 13.10.2014 e-kirja saatmisele järgnesid hageja poolt tegevused, mis seiskasid ettevõtte tegevuse. 28.10.2014 hageja poolt saadetud e-kirjast (kd I, tlk 76) on muu hulgas välja loetav, et hageja on valmis minema nii kaugele, et ettevõtte tegevus muutub võimatuks. Muu hulgas on tunnistaja XXXX oma ütlustega kinnitanud (kd III, tlk 36), et hageja ähvardas
16. a oktoobri lõpus osaühingu XXXXnö põhja lasta. Sellele järgnesid lühikese aja jooksul hageja poolt tegevused, mida hageja on menetluses ka tunnistanud: 1) hageja sulges kõigi töötajate meilipostkastid, mis muutis võimatuks ettevõttega suhtlemise; 2) hageja andis üle ettevõtte ruumide üürilepingu teisele temaga seotud ettevõttele, mis jättis ilma ettevõtte kontorist; 3) hageja sulges ettevõtte pangakaardid, mis raskendas arvete ja palkade tasumist; 4) hageja sulges materjalide tarnija juures krediidikonto, mille tagajärjel ei saanud materjali puuduse tõttu täita lepingulisi kohustusi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja teostas nimetatud tegevusi teadlikult ja pidas võimalikuks, et see toob kaasa ettevõtte tegevuse võimatuse. Seega on kohtu hinnangul eluliselt usutav kostja selgitus, et kuivõrd osaühingu XXXXobjektidel sai materjal otsa, mis ei võimaldanud enam lepingulisi kohustusi tellijate ees täita, samuti ei olnud võimalik maksta töötajatele palka, oli ainus võimalus asutada kiiresti teine ettevõte, mille tegevust ei saaks pahatahtlikult käituv hageja häirida ning kui kostja ei oleks seda teinud, oleks sellega kaasnenud äärmiselt suured rahalised nõuded leppetrahvide ja viiviste näol, samuti ilmajäämine välja antud panga- ja muudest garantiidest. Kohus leiab, et kostja tegevus ei olnud kantud isiklikest huvidest ning soovist pahatahtlikult omastada teise ettevõtte vara. Kohtu hinnangul näitab seda ka asjaolu, et suletud meilipostkastide asemel uute loomisel määratles kostja need kui osaühingu XXXXkontaktandmetena, mitte XXXXOÜ kontaktandmetena (kostja 23.10.2014 e-kiri ja 24.10.2014 e-kiri, kd I, tlk 24-25). Eeltoodut ei muuda asjaolu, et uued kontaktandmed 7 registreeris XXXXOÜ. Kohtu hinnangul on see mõistetav, kuivõrd kostja soovis vältida hageja võimalikku pahatahtlikku tegevust ka nende kontaktandmete osas. Lisaks on tunnistaja XXXXkinnitanud oma ütlustega hageja tegevusest tingitud takistuste esinemist normaalse äritegevuse läbiviimiseks ning osaühingu XXXXhuvidest lähtuvat kostja tegevust (kd III, tlk 33-34). Kostja on lisaks esile toonud (kd II, tlk 15), et XXXXOÜ täidab muu hulgas osaühingu XXXXgarantiikohustusi. Seda on kinnitanud ka tunnistaja XXXX (kd III, tlk 36). Hageja pole sellele vastu vaielnud, kuid märgib, et XXXXOÜ esitab selle eest arveid osaühingule XXXXning sellest tekib kahju osaühingule XXXX(kd II, tlk 89). Kohus märgib, et hageja pole tõendanud, et nimetatud arved oleksid põhjendamatult suured või esitatud ilma tegelikke toiminguid tegemata. Samuti pole hageja põhjendanud, kas garantiikohustuste täitmata jätmise korral jääks osaühingule XXXXkahju tekkimata. Kohtu hinnangul on antud olukorras eluliselt usutavam kostja selgitus, mille kohaselt ta teostab XXXXOÜ alt garantiikohustusi selleks, et vältida lepinguliste sanktsioonide rakendumist osaühingu XXXXsuhtes, mis tähendaks tõenäoliselt olulist rahalist kahju. Hageja on muu hulgas väitnud, et kostja on kasutanud osaühingu XXXXrahalisi vahendeid XXXXOÜ huvides ning esitanud kohtule enda poolt tellitud ekspertiisi (kd II, tlk 99-120). Kohus märgib selgitavalt, et vastav ekspertiis on siiski ühe poole poolt esitatud tõend nagu iga teine ning selles esitatud seisukohad ei ole kohtu jaoks siduvad. Kohus leiab, et nimetatud ekspertiisist tuletatud seisukoht (kd II, tlk 105), et XXXXOÜ on kasutanud osaühingu XXXXrahalisi vahendeid nt
17. a novembris on oletuslik ning tõendamata. Kostja juhib tähelepanu asjaolule (kd II, tlk 145), et
18. a novembris oli hageja juba osaühingu XXXXtegevuse blokeerinud ning juba 30.10.2014 (kd I, tlk 78) teatas hageja e-kirjas, et väljamaksete tegemine tema teadmata ei ole enam võimalik. Seoses hageja poolt esitatud ekspertiisis sisalduva ettevõtte väärtuse hindamise meetodiga ja poolte vaidlusega hindamise meetodi adekvaatsuse üle märgib kohus, et antud vaidlust arvestades ei oma ettevõtte väärtus tähendust ning seetõttu pole vaja kohtul hinnata ettevõtte väärtuse hindamise meetodi asjakohasust. Hageja on ette heitnud kostjale, et ta on teinud põhjendamatuid rahalisi ülekandeid XXXXOÜ kasuks. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastavad seisukohad veenvad ja tõendatud, arvestades, et hageja on endaga seotud ettevõtte kasuks tehtud väljamakseid selgitanud läbivalt nii, et tegemist oli tavapärase maksude optimeerimise eesmärgil tehtud väljamaksetega ning arvetel olidki kirjas sisuliselt fiktiivsed teenused. Lisaks on 30.10.2014 (kd I, tlk 78) hageja e-kirjas teatanud kostjale, et väljamaksete tegemine tema teadmata ei ole enam võimalik. Kohus leiab, et antud juhul pole hageja esitanud tõendeid, millest ilmneks kostja poolt põhjendamatute ülekannete tegemine XXXXOÜ-le. Kostja on esitanud kohtule asjakohased arved ja selgitused ülekannete kohta ning puudub alus kahelda nende tõele vastavuses. Kohus leiab, et eeltoodud tegevuses ei ole tuvastatav kostja hoolsuskohustuse rikkumine juhatuse liikmena. Kohtu hinnangul on kostja käitunud nii, nagu antud olukorras käituks keskmine heas usus tegutsev vastav ametikandja. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostja isiklike huvide eelistamine olukorras, kus hageja tegevus oli halvanud osaühingu XXXXtegevuse, mille tõttu ei saanud osaühing XXXXoma kohustusi täita ning sellest tulenevalt jätkas kostja teise ettevõtte kaudu vastavate kohustuste täitmist. Hageja pole põhjendanud ega tõendanud, milles seisnes kostja isiklike huvide eelistamine, kui ta täitis sisuliselt osaühingu XXXXkohustusi. Poolte vahel pole vaidlust selles, et
19. a oktoobris, mil hageja käitumine tõi kaasa osaühingu XXXXtegevuse seiskumise, oli osaühingul XXXXpooleli tööde teostamine. Seega sattus loogiliselt ohtu osaühingu XXXXpoolt oma lepinguliste kohustuste täitmine ning selle ohu realiseerumisel kaasnenuks loogiliselt nõuete esitamine võlausaldajate poolt ning lepingutes ettenähtud sanktsioonide rakendumine. Kohus, arvestades tuvastatud asjaolusid, leiab, et kostja käitus antud olukorras heas usus ja oma parima äranägemise järgi, mis ühtlasi oli ka osaühingu XXXXhuve silmas pidades 8 majanduslikult kõige otstarbekam viis, sest aitas vältida lepinguliste sanktsioonide rakendumist, sh kahjunõuete esitamist osaühingu XXXXsuhtes. Kohus leiab, et hageja väited, et kostja pidanuks proovima muid meetmeid olukorra parandamiseks, sh nt püüdma tagasi kutsuda hagejat juhatusest, ei ole asjakohased. Kostjal on 50% osalus ning pooltevahelisi suhteid ja hageja reaalset tegevust arvestades ei saanud kostja eeldada, et olukorra saab operatiivselt lahendada koostöös hagejaga, kes omab ülejäänud 50% osalust. Hageja heidab ka lojaalsuskohustuse rikkumist kostjale ette. Eespool tuvastas kohus, et isiklike huvide eelistamist äriühingu huvidele kostja puhul ei esinenud. Seoses konkurentsikeelu rikkumise väitega märgib kohus järgmist. Antud juhul on tuvastatud, et kostja on samaaegselt nii XXXXOÜ kui ka osaühingu XXXXosanik ja juhatuse liige. Samuti ei ole kostja vaidlustanud, et XXXXOÜ tegevus toimub ehitusvaldkonnas.

§ 185lg 1 p 3 ei tähenda absoluutset keeldu omada osalust teises ettevõttes.

Samuti on kohtu hinnangul oluline antud olukorras see, et kostja ei teostanud paralleelselt kahes erinevas ehitusvaldkonna ettevõttes äritegevust, vaid jätkas teise ettevõtte all äritegevust, kui osaühingu XXXXall muutus see võimatuks. Kohus on eespool leidnud, et kostja tegevust ei saa pidada isiklikke huve eelistavaks ning seetõttu pole kohtu hinnangul põhjendatud käsitleda kostja osalust kahes sama valdkonna ettevõttes konkurentsikeelu rikkumiseks, kui ainult üks neist on reaalselt toimiv ettevõte. Konkurentsikeelu rikkumisest saaks rääkida olukorras, kus oleks tuvastatav kostja poolt juhtorgani liikme positsiooni ärakasutamine enda või teise ettevõtte huvides, kuid see pole antud juhul tuvastamist leidnud. Kohus selgitab täiendavalt, et

§ 185

lg 3 kohaselt on konkurentsikeelu rikkumise korral õigus nõuda keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist. Seega ei ole konkurentsikeelu rikkumise ainuvõimalikuks tagajärjeks juhatuse liikme tagasikutsumine, kui konkurentsikeelu rikkumine esineks. Juhatuse liikme tagasikutsumisel peab etteheidetav rikkumine kvalifitseeruma mõjuva põhjusena

§ 184lg 5 mõttes.

Kohtu hinnangul ei saaks mõjuvaks põhjuseks lugeda üksnes asjaolu, et isik on kahe sama valdkonna ettevõtte juhtorgani liige. Kohus on seisukohal, et kostja tegevus oli osaühingu XXXXhuvides, sest on tõenäoline, et ilma kostja tegevuseta kaasnenuks lepinguliste kohustuste täitmata jätmine ja sellele omakorda sanktsioonide rakendumine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et konkurentsikeelu rikkumist kostja poolt pole toimunud. Hageja heidab kostjale ette ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumist (

§ 186). Kohus leiab, et hageja vastav väide on üldsõnaline ja tõendamata.

Hageja pole põhjendanud asjaolusid, mille alusel oleks põhjendatud seda rikkumist järeldada. Kohus on seisukohal, et üksnes asjaolust, et enamus osaühingu XXXXtöötajaid asus tööle XXXXOÜ-s, XXXXOÜ tegutseb samas valdkonnas ning jätkab väidetavalt osaühingu XXXXlepingute täitmist, ei tähenda automaatselt ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumist. Kohus leiab, et hageja tõlgenduse kohaselt pidanuks kostja vältima osaühingu XXXXendiste töötajate tööle võtmist ning äritegevuse teostamist objektidel, kus eelnevalt teostas seda osaühing XXXX. Arvestades antud olukorra asjaolusid ning seda, et osaühing XXXXtegevus oli seiskunud, ei saa lugeda sellist tõlgendust põhjendatuks, kuivõrd see piiraks ebaproportsionaalselt ettevõtte tegevust. Oluline on siinkohal asjaolu, et kostja käitumises ei ole kohus tuvastanud pahatahtlikku eesmärki võtta üle osaühingu XXXXettevõtlustegevus, sest XXXXOÜ aktiivse tegevuse alustamine oligi tingitud osaühingu XXXXaktiivse tegevuse lakkamisest. Olulist tähendust omab antud olukorras kahtlemata asjaolu, et osaühingu XXXXtegevuse lõppemine ei olnud kostja tegevuse tagajärg, vaid ettevõtte tegevuse lõpetamist plaanisid esiteks ettevõtte omanikud ning teiseks tegi ettevõtte tegutsemise võimatuks eespool märgitud hageja enda tegevus. Kui käsitleda sellises olukorras tööde jätkajat pahatahtlikult tegutseva 9 ettevõtlustegevuse ülevõtjana, siis oleks oluliselt raskendatud üldse vastavate tööde jätkamise võimalikkus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja tegevuses ei ole tuvastatav hoolsus- ega lojaalsuskohustuse, sh ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu rikkumine. Seega ei esine

§ 184

lg 5 sätestatud mõjuvat põhjust kostja tagasikutsumiseks juhatuse liikme ametikohalt. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus analüüsib järgnevalt vastuhagi põhjendatust. Vastuhagis leitakse, et hageja on rikkunud oma tegevusega juhatuse liikme kohustusi, st hoolsus ja lojaalsuskohustust. Kohus on eespool möönnud, et hageja tegevuse tagajärjel muutus osaühingu XXXXtegevus sisuliselt võimatuks. Hageja on ise menetluses tunnistanud järgmiste tegevuste toimepanemist: 1) kõigi töötajate meilipostkastide sulgemine; 2) ettevõtte ruumide üürilepingu teisele hagejaga seotud ettevõttele üleandmine; 3) ettevõtte pangakaartide sulgemine; 4) materjalide tarnija juures krediidikonto sulgemine. Lisaks on hageja tunnistanud väljamaksete tegemist osaühingult XXXXhagejaga seotud teise ettevõtte kasuks. Eespool kirjeldatud asjaolude valguses nõustub kohus kostja väidetega, mille kohaselt hageja tegevuse tagajärjel seiskus osaühingu XXXXettevõtte töö täielikult. Sellise tegevusega tekitas hageja tellijate ja tarnijate usaldamatuse osaühingu XXXXsuhtes, sest ettevõttega polnud võimalik kontakteeruda, samuti ei saanud operatiivselt arveid tasuda ega materjali puuduse tõttu lepingulisi kohustusi täita. Kohus on eespool lahti seletanud hoolsus- ja lojaalsuskohustuse sisu ning kohtu hinnangul ei saa lugeda hageja tegevust kooskõlas olevaks korraliku ettevõtja hoolsusega, kuivõrd korralik ettevõtja peaks püüdma vältida lepinguliste kohustuste täitmata jätmist, sest selle tagajärjel peab äriühing arvestama lepingutest tulenevate sanktsioonidega, sh kahjunõuetega. Kohus on seisukohal, et hageja tegevus on muu hulgas käsitletav põhjendamatu riski võtmisena, kuivõrd selle tagajärjel lakkas äriühingu aktiivne äritegevus. Sellise tagajärje põhjustamine on vastuolus korraliku ettevõtja hoolsusega. Sealjuures on kohus seisukohal, et keskmisele mõistlikule professionaalile ei ole antud olukorras iseloomulik loetud päevade jooksul muuta võimatuks äriühinguga suhtlemine, arvete tasumine, lepingute täitmiseks materjali saamine ning äriühingu kontorist ilmajätmine üürilepingu üleandmise kaudu hagejaga seotud ettevõttele, samuti väljamaksete tegemine hagejaga seotud teisele ettevõttele, mis jätab äriühingu ilma vajalikest käibevahenditest. Nimetatud tegevuste puhul pole tuvastatav, mil moel need teenivad äriühingu huve. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kirjeldatud tegevuste kaudu püüdnud kostjat mõjutada seoses eriarvamustega äritegevuses (28.10.2014, 29.10.2014, 30.10.2014 ja 25.11.2014; kd I, tlk 76-79 e-kirjad). Kohus on seisukohal, et nimetatud tegevused on selgelt äriühingu huvide vastased ning sellega on hageja rikkunud nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustust äriühingu ees. Arvestades hageja tegevuse iseloomu ja tagajärge, st ettevõtte tegevuse seiskumist, peab kohus põhjendatuks hageja tagasikutsumist osaühingu XXXXjuhatuse liikme ametikohalt. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vastuhagi. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. 10 TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avaldused 02.03.2016. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduste kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks 5207,50 eurot (ilma käibemaksuta) ning palub need välja mõista hagejalt. Avalduse kohaselt on õigusteenust osutatud 34,50 h ning tunnitasu määr on olnud 130 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele. Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused tuleb rahuldada. Eeltoodu alusel määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 5207,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõista see välja hagejalt kostja kasuks. Kostja on lisaks palunud hagejalt välja mõista menetluskulude summalt viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab vastava kostja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 11