Obsah (9)

§ 70§ 79§ 104§ 106§ 663§ 667§ 657§ 371§ 168

2-16-116650 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2016. a, Tallinn Kohtuasja number 2-16-116650

) § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleneb

§ 70

lg 4 p-st 1, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I määrus). Brüsseli I määruse art 18 lg 2 järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Brüsseli I määruse art 19 p-de 1–3 järgi võib määruses tarbijalepingute kohta sätestatust kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.

§ 79

lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.

§ 104

lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.

§ 106

lg 1 p 1 järgi kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga. Kohtualluvuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda kostja elukohast, mitte andmetest, mida kostja andis laenuandjale laenulepingu sõlmimisel. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri kohaselt elab kostja Soomes. Hagiavalduse lisana 2 esitatud üldtingimuste p 16.7 teise lause järgi tuleb pooltevahelised vaidlused lahendada Harju Maakohtus, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki. Hagiavalduse lisadest 2 ja 3 nähtub, et kostjale kui tarbijale anti 2 tarbijakrediiti. Kuna kostja on füüsiline isik ning hagiavaldusest ei nähtu, et vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega, siis

§ 104

lg 1 ja

§ 106

lg 1 p 1 järgi on üldtingimuste p-s 16.7 sätestatud kohtualluvuse kokkulepe tühine ning kohtualluvus tuleb määrata hagiavalduses ja rahvastikuregistris märgitud kostja elukoha järgi. Kuna kostja elab Soomes, siis võib hageja algatada menetluse kostja vastu Soome kohtus. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad 4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi Harju Maakohtu menetlusse. Kostja viibis laenu taotledes Eestis, tema elukohamuutus pärast laenu saamist ei ole hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Kohtu viide

§ 106

lg 1 p 1 on asjakohatu, sest kohtualluvuse valikul tuleb lähtuda hoopis

§ 104lg 2 ja lg 3 p-st 2.

Lisaks nimetab Brüsseli I määruse art 19 p 3 just kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud elukoha, mitte selle, kuhu kostja on hiljem elama asunud.

1. Kostjale maakohus määrust ega määruskaebust kätte ei toimetanud.
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus edastas kostja Soome aadressile tähitud kirjaga määruskaebuse ja küsis kostja seisukohta kohtualluvuse kohta, kuid kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni

§ 667

lg 2 alusel tühistada, mistõttu tuleb

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. 9. Maakohus keeldus hagi

§ 371

lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast, kuna leidis, et hagi ei allu Harju Maakohtule, sest poolte kohtualluvuse kokkulepe (üldtingimuste p 16.7 teine lause) on

§ 106

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§ 104lg-ga 1 tühine.

Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kuid õige ei ole maakohtu järeldus, et kokkuleppe tühisus tuleneb

§ 106

lg 1 p-st 1 koosmõjus

§ 104lg-ga 1.

10. Arvestades hageja nõuet ja hagile lisatud tõendeid leidis maakohus õigesti, et tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, mille puhul kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut

§ 70

lg 4 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole Brüsseli I määruses sätestatud teisiti. Brüsseli I määruse

1. jaos on reguleeritud kohtualluvust tarbijalepingute puhul ning määruse art 18 lg-st 2 tuleneb, et üldjuhul võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Brüsseli I määruse art 19 järgi võib küll eeltoodust kokkuleppe alusel kõrvale kalduda, kuid seda üksnes p-des 1–3 sätestatud juhtudel, s.o kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või 2) mis 3 võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Praeguses asjas on hageja arvates poolte kohtualluvuse kokkulepe kooskõlas Brüsseli I määruse art 19 p-s 3 nimetatuga, s.t kokkuleppe sõlmisid pooled, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal Eestis, ning kokku lepiti sama riigi kohtualluvuses. Kolleegiumi arvates on hageja käsitus iseenesest õige, kuid viidatud sätte kohaselt on mh oluline ka see, et selline kokkulepe ei oleks vastuolus asjaomase liikmesriigi, s.o Eesti õigusega.
2. Ülalmärgitut arvestades asus maakohus õigesti kontrollima, kas selline kohtualluvuse kokkulepe on kooskõlas Eesti õigusega, kuid asus siiski ekslikult seisukohale, et selline kokkulepe on tühine

§ 106

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§ 104

lg-ga 1.

§ 104

lg 1 järgi võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Praeguses asjas ei ole vaidlus seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega, nagu tuvastas õigesti maakohus, ning

§ 106lg 1 p 1 järgi on nimetatud sättega vastuolus olev kokkulepe üldjuhul tühine.

Siiski oleks kohtualluvuse kokkulepe eeltoodu kohaselt tühine üksnes siis, kui kokkulepe ei vastaks

§ 104

lg-s 3 sätestatud eranditele.

§ 104

lg 3 p-de 1 ja 2 järgi kehtib kohtualluvuse kokkulepe sõltumata

§ 104

lg-s 1 sätestatust ka juhul, kui selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist või kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Eeltoodu kohaselt on õige määruskaebuse väide, et maakohus lähtus asja lahendades ekslikult üksnes

§ 104

lg-s 1 sätestatust ning jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 104

lg 3 p 2, mille kohaselt on sõltumata asjaolust, et vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega, üldjuhul kehtiv kohtualluvuse kokkulepe, milles lepitakse kohtualluvuses kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki. Seega on iseenesest tarbijaga sõlmitud lepingust tuleneva vaidluse kohtualluvuse kokkuleppel muutmine

§ 104lg 3 järgi lubatud.

Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohus

1. novembril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 tehtud määruse punktis
3. Praeguses asjas tuleb aga mh arvestada asjaolu, et lisaks sellele, et vaidlus tuleneb kostja kui tarbijaga sõlmitud lepingust, ei ole pooled kohtualluvuse kokkulepet eraldi läbi rääkinud. Hageja väitel allub hagi Harju Maakohtule, sest laenulepingut sõlmides on kostja ühtlasi nõustunud Placet Group OÜ üldtingimustega (tarbimislaen, käenduslaen), mille p 16.7 teise lause kohaselt kuuluvad vaidlused lahendamisele Harju Maakohtus, kui laenusaaja ja/või käendaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või laenusaaja ja/või käendaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada (tl 28). 4 Kolleegiumi hinnangul on nimetatud üldtingimused, sh ülalviidatud kohtualluvuse kokkulepe, käsitatavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 tähenduses, mis on VÕS § 37 lg 1 järgi saanud poolte laenulepingu osaks, kuna kostja on lepingut sõlmides kinnitanud nendega nõustumist. Kui lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab tüüptingimus teist lepingupoolt ebamõistlikult, on tingimus VÕS § 42 lg 1 esimese lause järgi tühine. Sh on VÕS § 42 lg 3 p 10 järgi tarbijaga sõlmitud lepingus ebamõistlikult kahjustav mh tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et tüüptingimuse kehtivust, sh VÕS § 42 p 3 lg-s 10 sätestatud asjaolusid peab kohus vahekohtu kokkuleppe hindamisel kontrollima omal algatusel (vt Riigikohtu 11.veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1 150-14, p 14). Sama kehtib kolleegiumi hinnangul ka kohtualluvuse kokkuleppe puhul. Arvestades asjaolu, et tegemist on tarbijaga internetikeskkonnas sõlmitud laenulepinguga, mille tüüptingimusega on tarbija jäetud välisriiki kolimise korral ilma võimalusest pidada lepingust tulenevaid kohtuvaidlusi tarbija kui kostja elukohariigis, s.o tarbijale eelduslikult lähimas kohtus, ning sätestatud kohustus pidada kohtuvaidlusi hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva teise lepingupoole asukohariigis, on kolleegiumi arvates nimetatud tüüptingimusega ebamõistlikult raskendatud kostja võimalust kaitsta oma õigusi kohtus, mistõttu on hageja üldtingimustes kohtualluvust sätestav tüüptingimus (p 16.7 teine lause) VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 10 järgi tühine. Kolleegium möönab, et selline kokkulepe võiks olla kehtiv, kui kostjal tarbijana oleks olnud võimalus tingimuse sisu mõjutada ja tingimuse üle läbi rääkida, kuid tüüptingimusena on see tarbijat ebamõistlikult kahjustav, sest annab majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule eelise tarbija arvel, mistõttu on selline kokkulepe tarbija kahjuks tasakaalust väljas. Samuti ei saa majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik mõistlikult eeldada, et tarbija igal juhul nõustuks sellise tingimusega. Pigem saab eeldada, et tarbija ei soovi sõlmida kokkulepet, millega ta loobub endale eelduslikult soodsamast kohtualluvusest.
5. Kuna ülalmärgitud põhjendustel on hageja üldtingimuste p 16.7 teine laus kui kohtualluvuse kokkulepe tühine, jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi

§ 371

lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest kohtualluvuse kokkuleppe puudumise korral on Brüsseli I määruse art 18 lg 2 järgi kohtualluvus selle liikmesriigi kohtul, kus on tarbija alaline elukoht. Hageja on hagiavaldusele märkinud kostja elukohaks Soome Vabariigi, samuti nähtub see rahvastikuregistrist, mistõttu asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja alaline elukoht ei ole Eestis ja seetõttu ei allu hagi Eesti kohtule.

1. Praeguses asjas ei ole küll õnnestunud kostjale määruskaebust Soome aadressil kätte toimetada ega saada teada tema seisukohta kohtualluvuse kohta, kuid kolleegiumi hinnangul saab asja lahendada ka ilma selleta, kuna kohtumäärusega ei piirata kostja õigusi.
2. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral tuleb määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5