Obsah (6)

§ 661§ 430§ 428§ 432§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2016. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-15-14300 Tsiviilasi Osaühingu SKVEOD hagi XL Ehitusjuht

§ 661lg 4).

ASJAOLUD 1 Osaühing SKVEOD (hageja) esitas

1. septembril 2015 Tartu Maakohtule XL Ehitusjuhtimine OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 1201,65 eurot ja viivise 62,15 eurot. Hagi kohaselt rentis hageja kostjale ekskavaatorit, veokit ja muud tehnikat ning vedas haljastusmulda, mille kohta esitas kostjale arved. Kostja tasus arved üksnes osaliselt. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on saanud teenuseid hagis märgitud ulatuses. Hageja esitatud saatelehtedel olevad allkirjad ei kuulu kostjale. Pooled sõlmisid
2. septembril
3. a toimunud kohtuistungil kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Hageja on tasunud

1. juulil
2. a hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 eurot. Kohus tagastab seoses kompromissi sõlmimisega hagejale

§ 150lg 2 p 1 alusel riigilõivu 100 eurot.

Kuna hageja palus

1. septembril
2. a peetud telefonivestluses riigilõivu tagastada hageja kompromissis nimetatud kontole, tagastatakse riigilõiv hageja arveldusarvele nr XXX, Swedbank AS. Poolte kokkuleppel võib

§ 661

lg 4 järgi määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Käesoleva määruse peale ei saa seega määruskaebust esitada.

§ 168

lg 3 näeb ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale riigilõivust 50 eurot ning et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab kompromissis nimetamata menetluskulud

§ 168lg 3 alusel seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin kohtunik 2