Obsah (7)

§ 174§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Kohtujurist Ülle Nõu Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18099 Tsiviilasi Menetlu

) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 2

§ 177

lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6. Esmalt märgib kohus, et kohus ei hinda käesolevas asjas enam kohtulahendis võetud seisukohti. Kostjal II oli võimalus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus, millist võimalust kostja II ei ole kasutanud. Seega on kostja II seisukohad seoses kostja II kaasamisega menetlusse ja seoses kohtulahendiga asjakohatud. 7.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Esmalt annab kohus hinnangu hageja kohtukuludele. Hageja kohtukuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot (tl 13). Kostja II ei ole hageja kohtukuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja kohtukulud summas 175 eurot.
2. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 5 tunni ja 50 minuti eest 584 eurot. Tunnihind 100 eurot.
3. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal on kulunud hagiavalduse koostamiseks kostja I vastu 1 tund ja 15 minutit. Kohus toetab kostja II seisukohta, et kuna kostja II ei olnud nimetatud hagiavalduse koostamise hetkel menetlusosaliseks, siis ei ole nimetatud menetluskulude näol tegemist kuludega, millised peaks hüvitama kostja II.
4. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal on kulunud kostja I 15.12.2015 vastusega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks, seisukohtade kujundamiseks ning täiendavate taotluste esitamiseks 2 tund ja 45 minutit. Kohus tutvudes kostja I vastuse ja hageja seisukohtade ning taotlustega on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
5. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal on kulunud Harju Maakohtu 19.02.2016 kohtumäärusega tutvumiseks ca 10 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
6. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal on kulunud hagiavalduse täisteksti koostamiseks ja kohtule edastamiseks 1 tund. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
7. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal on kulunud Harju maakohtu 10.05.2016 kohtumäärusega tutvumiseks ca 10 minutit, kostja I vastusega tutvumiseks ja kliendile esitamiseks ca 10 minutit ning hageja vastuse koostamiseks 10.05.2016 3 kohtumäärusele ja kohtule edastamiseks ca 20 minutit. Kohus leiab, e tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
8. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud kokku summas 634 eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 459 eurot (4,59 tundi x 100)). Hageja taotlus jääb rahuldamata summa 125 euro osas (taotletud 759 – rahuldatud 634). 16.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 4