Obsah (5)

§ 10§ 68§ 2§ 25§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2016, Tallinn Haldusasjade numbrid 3-16-2202 ja 3-16-2203 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 15 lg-le 1 ja lg 2 punktidele 1 ja 3 ning §-le 25. 2.2.

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad, kuna isikutel puuduvad Eestis igasugused teadaolevad viibimiskohad või seosed Eestiga, samuti puuduvad lähedased või lähisugulased. 2.3. Esineb oht, et isikud ei täida lahkumiskohust, kuna nad liikusid grupiga, kelle tegelikuks reisi sihtkohaks oli Poola, kuhu loodeti pääseda ebaseaduslikult. Seega ei ole välistatud, et isikud võivad vabaduses viibides põgeneda Eestist. Seega esineb oht, et vabaduses viibides ei täida isikud lahkumiskohustust ja ei pöördu tagasi Vietnami, kust nad algselt saabusid Eesti Vabariiki, vaid jätkavad teekonda varem planeeritud suunas. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. 2.4.

§ 68

p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isikud on grupis koos ühe Venemaa kodanikuga sisenenud ebaseaduslikult Eesti Vabariiki Venemaa Föderatsioonist ning edasi sisenenud Eesti territooriumilt ebaseaduslikult Läti territooriumile, kust nad Eestisse tagasi saadeti. Võib eeldada, et isikute tegelik soov oli liikuda edasi Euroopasse, mitte aga täita lahkumiskohustust ja pöörduda ise tagasi kodumaale. 2.

1. PPA-l ei ole alust pidada väljasaatmist perspektiivituks, kuna isikutel on olemas kehtivad reisidokumendid ja kodumaa näol on olemas vastuvõttev riik. Isikud ise on avaldanud soovi koostööle ja kiirele kodumaale naasmisele. Isikute väljasaatmine Vietnami on kavandatud 06.01.
3. 29.12.2016 kohtuistungil jäi PPA taotluste juurde.
4. V.C.T.ja V.G.N. vaidlesid esmalt taotlusele vastu, kuid pärast asja arutamist olid isikud taotlusega põhimõtteliselt nõus. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus selgitab, et praegusel juhul on põhjendatud lahendada V.C.T.’i ja V.G.N.’i taotlused ühe määrusega, kuna isikud peeti kinni ühes grupis ning nende Eestisse saabumise asjaolud ning käesolevas menetluses tähtsust omavad muud asjaolud on väga sarnased. Samuti on isikute väljasaatmine kavandatud ühele ajale (vrd haldusasja 3-16-2202 toimiku lk 7 ja haldusasja 316-2203 toimiku lk 7). Määrus kehtib sellegipoolest iga isiku suhtes eraldi ning selle vaidlustamine teda puudutavas osas on samuti võimalik igaühel eraldi. 2
6. Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused.

§ 2lg 1 keelab Eesis seadusliku viibimisaluseta isikul Eestis viibimise.

Kuna isikutel puuduvad nii Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puudub neil ka Eestis viibimiseks õiguslik alus. Lisaks on isikutele tehtud kehtivad lahkumisettekirjutused. 7.

§ 25

lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad

§ 15

lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

§ 15

lg-st 1 tuleneb, et välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg-s 2 sätestatakse, et välismaalast võib kinni pidada, kui

-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 8. Kohus leiab, et isikute kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on kooskõlas

§ 15

lg-ga 1 ning selleks esineb

§ 15

lg 2 punktis 1 sätestatud alus, kuna

§ 68

punkti 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas juhul, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning isikule ei ole antud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole, et isikud sisenesid ebaseaduslikult Eesti Vabariiki Venemaa Föderatsioonist ning edasi sisenesid Eesti territooriumilt ebaseaduslikult Läti territooriumile, kust nad Eestisse tagasi saadeti (v.t haldusasja 3-16-2202 ja 3-16-2203 kd I, kättesaadav e-toimikust). Isikute kinnipidamisel antud seletustest nähtub, et nad läksid Venemaale tööd tegema (v.t isikute kinnipidamiskeskusesse paigutamise toimikud), s.t majanduslikel kaalutlustel. Ka Venemaalt lahkuti töö leidmise eesmärgiga, kuna grupi liikmete ütluste kaudu on tuvastatud, et isikute eesmärgiks oli ebaseaduslike piiriületuste kaudu liikuda Euroopa Liidu liikmesriikidesse (Poola, Saksamaa, Inglismaa) tööle ning nende sihtriigiks ei olnud Eesti. Kohtu hinnangul ei saa isikute reisteekonda, ebaseaduslikke piiriületusi ning kinnipidamisel antud ütlusi arvestades välistada, et vabanedes jätkavad nad teekonda ning sellisel juhul ei ole nende 06.01.2017 kavandatud väljasaatmine Vietnami enam võimalik. 9. Praegusel juhul on ilmne, et isikute jätkuva kinnipidamise eesmärgiks on tagada nende kättesaadavus väljasaatmiseks, mis on kavandatud toimuma 06.01.2017. Nõustuda tuleb PPA-ga, et isikute kinnipidamise asemel

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist ei saa pidada tõhuseks (

§ 15

lg 1), kuna isikutel puudub Eestis igasugune viibimiskoht, kus isikut saaks kohustada elama (

§ 10lg 2 p 1).

Samuti puuduvad isikutel sotsiaalsed sidemed, kellelt abi paluda. Kuigi asjaolu, et isikutel ei oleks Eestis kuhugi minna, ei saa olla neilt vabaduse võtmise aluseks, takistaks see ilmselgelt järelevalvemeetmete kohaldamist, kuna

§ 10

lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmed on oma iseloomult valdavalt niisugused, mis eeldavad püsiva elukoha olemasolu Eestis.

1. Käesoleval ajal ei ole kohtul alust pidada isikute väljasaatmist võimatuks, kuna isikute väljasaatmine on kavandatud 06.01.2017 kell 18.10 väljuva Tallinn-Istanbul lennuga 3 (haldusasja 3-16-2202 toimiku lk 7 ja haldusasja 3-16-2203 toimiku lk 7). Seega on isikute väljasaatmine reaalne. Isikute jätkuv kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks ka ajaliselt ning praegusel juhul pikendatakse nende kinnipidamiskeskuses viibimist üksnes lühiajaliselt, et tagada nende väljasaatmine.
2. Ehkki isikute väljasaatmine on kavandatud 06.01.2017 Tallinn-Istanbul lennuga, siis peab kohus põhjendatuks määrata sellest ajast pikem tähtaeg, kuivõrd välistatud ei ole elulised asjaolud (nt lennumeeskonna streik, lennuki tehniline rike või ootamata lennuplaani muudatus), mis võivad isikute väljasaatmist edasi lükata. Sellest tulenevalt peab kohus mõistlikuks, pikendada V.C.T.’i ja V.G.N.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 20.01.
3. Ka PPA esindaja nõustus kohtuistungil isikute kinnipidamistähtaja pikendamisega kuni 20.01.
4. Kui isikute väljasaatmisel 06.01.2017 tõrkeid ei teki, siis vabastatakse isikud kinnipidamiskeskusest enne lennu toimumist.
5. Isikute kinnipidamine käesoleva määruse alusel ei ületa

§ 25lg-s 1 sätestatud maksimumtähtaega.

1. Seega on kohus seisukohal, et eeldused isikute jätkuvaks kinnipidamiseks on täidetud ning põhjendatud on anda luba V.C.T.ja V.G.N. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.01.
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 4