) § 418 lg 1 järgi ning mõisteti temale karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel liideti sellele karistusele Madis Pretkele Tartu Maakohtu 08.04.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1-39/2005
lg 2 p 4 - § 25 lg-te 1, 2, § 114 p-de 1, 5 - § 25 lg-te 1, 2, § 200 lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi mõistetud liitkaristus ja kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 14 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Madis Pretke poolt Tartu Maakohtu 08.04.2005 otsuse järgi ära kantud karistus ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust alates 06.12.2005. a. Kohtuotsus jõustus 24.05.2006. a. Nimetatud kohtuotsuse järgi algas Madis Pretke karistusaeg 06.12.2005. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 01.02.2019. a. Tartu Maakohtu 06.02.2012. a määrusega jäeti Madis Pretke
lg 2 p 1 alusel vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, kuna kohus leidis, et lisaks elektroonilise valve formaalsete eelduste puudumisele ei võimalda Madis Pretket vabastada ka tema eelnev elukäik ning tema poolt toime pandud kuritegude raskus, samuti aga Madis Pretke käitumine vangistuse kandmise ajal. Kohtumäärus jõustus 10.03.2012. a. Tartu Maakohtu 17.04.2014. a ja 27.07.2015. a määrustega jäeti Madis Pretke vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ka
Kohus leidis, et ennetähtaegne vabastamine riivaks liigselt ühiskonna õiglustunnet. Samuti ei olnud kohtul tekkinud piisavat veendumust, et Madis Pretke suudab vabanedes jätkata oma elu seaduskuulekalt ja järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid. Kohtumäärused jõustusid vastavalt 20.05.2014. a ja 22.10.2015. a. 21.10.2016. a esitas Tartu Vangla maakohtule taaskord materjalid Madis Pretke vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta
Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta Madis Pretke tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et suure tõenäosusega võib kinnipeetav vabaduses toime panna uued kuriteod. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Madis Pretke tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Madis Preteke ei ole loobunud kuritegude toimepanekust mitmekordsele süüdimõistmisele vaatamata. Vastupidi – tema poolt toime pandud 2 kuriteod on muutunud isegi raskemaks. Ehkki vanglas on isik osalenud sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“, ei ole selle mõju näha, kuivõrd isik ise ei tunnista oma agressiivsust ega ole seetõttu ilmselt ka motiveeritud oma käitumist muutma. Madis Pretke ei näe oma süüd ka toimepandud kuriteos. Ta on korduvalt väljendanud kriminaalaset käitumist vabandavaid ja õigustavaid seisukohti. Lisaks on ta vanglaski toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Eelnev kinnitab, et kinnipeetava käitumine on jätkuvalt norme eirav ning vangistuses viibitud aeg ei ole tema käitumist paremuse suunas mõjutanud. Järelikult ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane Madis Pretke toime uut kuritegu. Seetõttu palub prokurör jätta Madis Pretke vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Madis Pretke palub end vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ta avaldas kohtus, et kindlat elukohta tal ei ole, kuid tal on võimalik vabanemise korral elama asuda XXXX tänaval asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse. Vabanemisfondis on tal X eurot. Kui ta vabaneb, siis ei ole tal probleemi kohe ka tööle asuda. Tal on plekksepa elukutse ja kõik plekitöö firmad võtaks ta kohe tööle. Lisaks on ta omandanud puidutöölise eriala, vanglas olles töötas ta puidufirmas. Kirikuõpetaja T.K. on lubanud talle pärast vangistust tugiisikuks olla. Ka Madis Pretke ise on XXXX Kaitsja leidis, et Madis Pretke tuleks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, vaatamata sellele, et teda on korduvalt karistatud kriminaal- ja distsiplinaarkorras. Madis Pretke viibib kinnipidamisasutuses juba alates 2004. a ning selline pikk aeg viitab sellele, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Kõik, mis oli negatiivne, st Madis Pretke agressiivsus ning alkoholi tarvitamise soov on selle aja jooksul ammu kadunud. Kinnipeetav on töökas inimene ning ka vangla kaplan toetab tema vabastamist ning on lubanud tema tugiisikuks olla. Madis Pretkel ei ole küll kindlat elukohta, kuid ta saab asuda elama rehabilitatsioonikeskusse. See on isegi hea, sest seal on kinnipeetavate jaoks olemas põhjalik resotsialiseerimisprogramm. Kinnipeetava vangistusest vabastamine on kasulik ka riigile, kuna vangide ülalpidamine, kelle puhul võiks eeldada nende edasist õiguskuulekust, kulutab asjatult riigi ressursse. Kohtuniku seisukoht Madis Pretke kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud muuhulgas ka
p-de 1, 5 - § 25 lg-te 1, 2, ja § 200 lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi, mis mõlemad on tahtlikud esimese astme kuriteod.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Madis Pretker temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Möödunud on ka vangistusseaduse § 76 lg-s 4 sätestatud tähtaeg. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Madis Pretke kuritegelik aktiivsus on läbi aja olnud kõrge. Teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, kusjuures tema poolt toime pandud kuriteod on muutunud aja jooksul raskemaks – kui ta alustas valdavalt varavastaste kuritegude toimepanekuga, siis edaspidi on tema kuritegudesse lisandunud ka vägivalla element. Käesolevat 3 vangitust kannab Madis Pretke muu hulgas mõrva katse ning röövimise eest. Ka reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Madis Pretke iseloomustusest nähtub, et oma tahte saavutamiseks võib ta käituda passiivagressiivselt. Mõttelaadilt kaldub ta enesekesksusele, pidades õigeks üksnes enda seisukohti ning arvestades vaid enda vajadustega. Ehkki ta on praeguse vangistuse kandmise ajal tegelenud kuriteoriskide maandamisega ning läbinud 2013. a agressiivse käitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, on ta pärast seda ikkagi agressiivselt käitunud. Nimelt määrati 09.04.2014. a talle distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest, lisaks kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse. Ka on talle olnud põhjendatud alus esitada süüdistus ning anda kohtu alla
Lisaks on Madis Pretke kogu vangistuse kestel pannud toime hulgaliselt distsipliinirikkumisi. Praegusel ajal on tal viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Paljud karistused on talle määratud vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise eest, samuti selle eest, et ta kasutas ametnike suhtes solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Läbivalt on täheldatav tema üleolev ning halvustav suhtumine teiste isikute suhtes. Arvestades Madis Pretke senist elukäiku ning käitumist vangistuse kandmise ajal, samuti tema praeguseks juba soliidset iga, tuleb erinevalt kaitsjast asuda seisukohale, et kinnipeetava väärtushinnangud ning arusaamad on välja kujunenud ega allu kergelt muutustele. Temas on kinnistunud kuritegelikud hoiakud ja hoolimatu suhtumine teistesse inimestesse ning ühiskonnaelu normidesse. Ka praegu kantav pikaaegne vangistus ei ole oma eesmärki täitnud ega suutnud teda positiivses suunas mõjutada. Järelikult on suur oht, et Madis Pretke vabanedes jätkab oma endist elustiili, mis võib päädida uute kuritegude toimepanekuga. Lisaks vabaneks Madis Pretke tingimustesse, mis ei toeta tema taasühiskonnastumist, mis isiku pikka vangistusaega ning kauaaegset ühiskonnast eemalviibimist arvestades on väga oluline. Nimelt ei ole Madis Pretkel vabaduses toetavat lähivõrgustikku. Tema vanemad on surnud. Abikaasast on ta lahutatud ning häid suhteid temaga säilinud ei ole. Madis Pretkel on täiskasvanud lapsed, kuid kokkusaamisi vangistuse jooksul nendega toimunud ei ole. Seega võib asuda seisukohale, et nende vahel puuduvad lähedased suhted. Kõnekas on asjaolu, et Madis Pretkele
järgi esitatud süüdistuse kohaselt olid kannatanuteks justnimelt süüdimõistetu endine abikaasa ja tütar. Madis Pretke väidetel on vangla kaplan lubanud olla temale vabanemise korral tugiisikuks. See on iseenesest küll positiivne, kuid ei pruugi asjaolusid arvestades olla piisav. Lisaks ei ole Madis Pretkel vabaduses kindlat elukohta. Madis Pretke sõnul on tal võimalik asuda elama XXXX, kuid kohtule mingit sellesisulist kinnituskirja esitatud ei ole. Seega on käesoleval ajal ebamäärane ka see, kuhu Madis Pretke pärast vanglast vabanemist elama asuks. Madis Pretkel puuduvad kokkulepped ka kindla töökoha osas. Väidetavalt tal on võimalik kohe tööle asuda, kuid oma sõnade tõendamiseks ta mingit kirjalikku kinnitust või kokkulepet esitanud ei ole. Ta plaanib tööle asuda FIE-na kiriku katuste restaureerimise alal, kuid arvestades Madis Pretke pikaaegset viibimist isoleeritud tingimustes, on kohtul põhjust tema ettevõtmise edukuses kahelda. Eelnevast tulenevalt, eelkõige aga seetõttu, et Madis Pretke puhul on oht uute vägivallaga seotud kuritegude toimepanekuks liiga suur, leiab kohtunik, et Madis Pretke tuleb käesoleval ajal vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta. 4 Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Madis Pretke riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 96 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Madis Pretkel. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.