Obsah (5)

§ 10§ 68§ 2§ 25§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2204, 3-16-2205, 3-16-2206, 3-16-2207, 3-16-2209, 316-2210,

) § 15 lõike 1, lg 2 punktide 1 ja 3 ning § 25 alusel, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemise ohu tõttu võimalik. Taotluses tugineb PPA järgmisele. 3.1. Isikute väljasaatmine Venemaa Föderatsiooni, kust isikud saabusid Eestisse, ei ole hetkel võimalik, sest Venemaa ei ole kinnitanud/tunnistanud ebaseaduslikku piiriületust. Samuti puuduvad koheselt kodumaale tagasipöördumiseks lennureisi jaoks vajalikud dokumendid ning nende hankimine ja lennureisi korraldamine võtab aega. Lisaks puuduvad isikutel endil rahalised vahendid ja võimalused vajalike dokumentide muretsemiseks. 3.2.

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad, kuna isikutel puuduvad Eestis igasugused teadaolevad viibimiskohad või seosed Eestiga, samuti puuduvad lähedased või lähisugulased. 3.3. Lisaks esineb oht, et isikud ei täida lahkumiskohust. Isikud liikusid grupis, eesmärgiga jõuda Poola. Isikud lahkusid peale ebaseaduslikku piiriületust Eesti territooriumilt ja sisenesid edasi Läti territooriumile, kus nad tabati, mistõttu võib eeldada, et isikute tegelik soov on edasi liikuda Euroopasse. Seega esineb oht, et vabaduses viibides isikud ei täida lahkumiskohustust ja ei pöördu tagasi Vietnami, kust nad algselt saabusid Eesti Vabariiki, vaid jätkavad teekonda varem planeeritud suunas. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isikud on valmis õigusrikkumiseks ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. 3.4.

§ 68

p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isikud on grupis koos ühe Venemaa kodanikuga sisenenud ebaseaduslikult Eesti Vabariiki Venemaa Föderatsioonist ning edasi sisenenud Eesti territooriumilt ebaseaduslikult Läti territooriumile. Võib eeldada, et isikute tegelik soov oli liikuda edasi Euroopasse, mitte aga täita lahkumiskohustust ja pöörduda ise tagasi kodumaale. 3.

1. PPA-l ei ole alust pidada väljasaatmist perspektiivituks, kuna isikutel on olemas kehtivad reisidokumendid ja kodumaa näol on olemas vastuvõttev riik. Isikud ise on avaldanud soovi koostööle ja kiirele kodumaale naasmisele. Isikutele muretsetakse lennupiletid ja korraldatakse kõik ülejäänud isikute väljasaatmiseks vajalikud toimingud. 3.
2. 04.11.2016 toimunud kohtuistungil selgitasid isikud, et nad soovivad tagasi minna Vietnami. Isikud kinnitasid, et nad said aru, et kui välismaalane on kinni peetud riigipiiri 2 ebaseadusliku ületamise tõttu, siis esineb põgenemise oht ja kinnipidamise alus. Isikud tahtsid Venemaale minna tööle, aga neid peteti. Keegi isikutest Eestisse tulla ei tahtnud.
3. 29.12.2016 kohtuistungil jäi PPA taotluste juurde.
4. Isikud vaidlesid kohtuistungil taotlusele vastu, tuues välja, et nad soovivad minna Vietnami ning tänaseks on neid juba kinni hoitud 2 kuud ning nüüd pikendatakse jälle. See on ülekohtune ning me ei soovi enam Eestis olla. Algselt hoiti meid kinni põhjusel, et 48 tunniga ei ole meid võimalik välja saata ning nüüd on sama põhjuse. Oleme olnud 2 kuud siin ja alles nüüd on meid hakatud ära saatma. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus selgitab, et analoogselt Tartu Halduskohtule lahendab ka Tallinna Halduskohus PPA taotlused ühe määrusega, kuna isikud peeti kinni ühes grupis ning nende Eestisse saabumise asjaolud ning käesolevas menetluses tähtsust omavad muud asjaolud on väga sarnased. Määrus kehtib sellegipoolest iga isiku suhtes eraldi ning selle vaidlustamine teda puudutavas osas on samuti võimalik igaühel eraldi.
6. Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused.

§ 2lg 1 keelab Eesis seadusliku viibimisaluseta isikul Eestis viibimise.

Kuna isikutel puuduvad nii Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puudub neil ka Eestis viibimiseks õiguslik alus. Lisaks on isikutele tehtud kehtivad lahkumisettekirjutused. 8.

§ 25

lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad

§ 15

lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

§ 15

lg-st 1 tuleneb, et välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg-s 2 sätestatakse, et välismaalast võib kinni pidada, kui

-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 9. Kohus leiab, et isikute kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on kooskõlas

§ 15

lg-ga 1 ning selleks esineb

§ 15

lg 2 punktis 1 sätestatud alus, kuna

§ 68

punkti 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas juhul, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. 9.

1. Asjas kohtule esitatud materjalidega (s.h 03.11.2016 esitatud dokumentidega), mis on kättesaadavad haldusasja esimestest köidetest ja e-toimikus, on kindlaks tehtud, et isikud ületasid riigipiiri ebaseaduslikult ning nad ei oma Eestis viibimiseks õiguslikku alust. 3 9.
2. PPA taotlus tugineb

§ 15

lg 2 p-le 1 ehk isikute kinnipidamist õigustab nende põgenemise oht ning kohus nõustub sellega.

§ 68

p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas siis, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isikud sisenesid ebaseaduslikult Eesti Vabariiki Venemaa Föderatsioonist ning Eesti territooriumilt siseneti ebaseaduslikult Läti territooriumile. Isikute eesmärgiks oli nende kinnipidamisel jõuda Venemaalt Euroopa Liidu liikmesriikidesse (peamiselt Poola, aga ka Saksamaa, Inglismaa), kuid Läti andis isikud tagasi Eestile, kus neile seaduslikku viibimisõigust ei ole antud. Ehkki täna väljendavad isikud soovi minna tagasi Vietnamisse, ei anna see kohtu hinnangul alust järeldusteks, et põgenemisoht puudub. Isikute kinnipidamisel kinnitasid kõik, et nad saabusid Venemaale tööd tegema (v.t isikute kinnipidamiskeskusesse paigutamise toimikud), s.t majanduslikel kaalutlustel ning nende ütlustest nähtub, et nende eesmärgiks oli liikuda edasi Euroopasse tasuvamale tööle. Kohtu hinnangul ei saa isikute reisteekonda, ebaseaduslikke piiriületusi ning kinnipidamisel antud ütlusi arvestades välistada, et vabanedes jätkavad nad teekonda ning nende väljasaatmine Vietnami ei ole võimalik. Lisaks suurendab põgenemisohtu kohtu hinnangul asjaolu, et isikutel puudub Eestis elukoht või sotsiaalsed sidemed ning VMS § 104 lg 3 sätestab, et välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, sealhulgas kellele on haldusaktiga või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda, on keelatud Eestis töötada. Kuna isikutel elatusvahendid Eestis elamiseks puuduvad, siis arvestades isikute varasemaid eesmärke, soodustab see Eestist lahkuma. 9.3. On ilmselge, et PPA taotluse ning isikute kinnipidamise eesmärgiks on tagada isikute kättesaadavus väljasaatmiseks. Nõustuda tuleb PPA-ga, et isikute kinnipidamise asemel

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist ei saa pidada tõhuseks (

§ 15

lg 1), kuna isikutel puudub Eestis igasugune viibimiskoht, kus isikut saaks kohustada elama (

§ 10lg 2 p 1).

Kuigi asjaolu, et isikutel ei oleks Eestis kuhugi minna, ei saa olla neilt vabaduse võtmise aluseks, takistaks kindla elukoha puudumine ilmselgelt järelevalvemeetmete kohaldamist, kuna

§ 10

lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmed on oma iseloomult valdavalt niisugused, mis eeldavad püsiva elukoha olemasolu Eestis. Samuti puuduvad isikutel Eestiga igasugused sotsiaalsed sidemed, sissetulek ning võimalus Eestis tööd teha.

1. Käesoleval ajal ei ole kohtul alust pidada isikute väljasaatmist võimatuks. Isikutel on olemas passid ning seega on tõsikindlalt tuvastatud nende identiteedid ja kodakondsused. Samuti on isikud ise avaldanud soovi koostööle ja kiirele kodumaale naasmisele. Isikute viibimine kinnipidamiskeskuses on proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused nende üle efektiivse järelevalve teostamiseks. Taotlustest ning PPA kohtuistungil avaldatust on ilmne, et PPA tegeleb aktiivselt isikute tagasisaatmiseks võimaluste leidmisega. Samuti on kohtule usutav, et isikute tagasi koduriiki saatmise viibimine on põhjustatud asjaolust, et isikud liikusid suures grupis ning nad tabati grupina, mistõttu võtab isikut väljasaatmiste korraldamine logistiliselt aega, vajalik on arvestada lennufirmade nõudmistega, lennuliinide kasutamise võimalustega ning turvanõuetega.
2. Isikute jätkuv kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks ka ajaliselt. Isikud peeti kinni 48 tunniks 02.11.2016 ning

alusel on nad kinnipidamiskeskuses viibinud alates 4 04.11.2016. Praegusel juhul neljaks kuuks kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamine ei ületa

§ 25lg-s 1 sätestatud maksimumtähtaega.

12. Seega on kohus seisukohal, et eeldused isikute jätkuvaks kinnipidamiseks on täidetud ning põhjendatud on anda luba H.Q.V., M.H.N., V.K.P., D.T.L., D.T.B., V.T.N. ja T.T.T. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (s.o kuni 04.05.2016). /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 5