← Eesti

2-15-11673/38

Obsah (4)§ 168§ 661§ 430§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-11673 Tsiviilasi XXXXAS hagi XXXX, XXXX

§ 168lg 3).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest (alus:

§ 661lg 4).

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on XXXXAS hagi XXXX, XXXXja XXXXvastu kahju summas 8 200 eurot saamiseks. 05.01.2017 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingu ning taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-15-11673. Pooled kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja esitas ka taotluse poole riigilõivu tagastamiseks.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et poolte poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse nõuetega ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kompromissiga võib mh kokku leppida ka selles, et hagist loobutakse. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-15-11673 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud kaebeõiguse lühendamises ühele päevale. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

Hageja on taotlenud riigilõivu tagastamist. Kohus määrab tagastada tsiviilasjas tasutud riigilõivust ½, so 250 eurot XXXXAS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.