← Eesti

3-16-1907/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 05.01.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-1907 Haldusasi AR kaebus Ees

§ 121lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AR esitas 23.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Olümpiakomitee (EOK) kohustamiseks tasuma AR-le 17 415 eurot ning sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt arvutatud viivist. AR võistles Eesti esindajana ja Eesti olümpiadelegatsiooni liikmena
  2. a olümpiamängudel meeste kümnevõistluses, saavutades
  3. tulemuse. Rahvusvahelise Olümpiakomitee distsiplinaarkomisjon tühistas 15.08.2016 otsusega samal võistlusel
  4. koha saavutanud Venemaa sportlase AP tulemuse. Otsuse resolutiivosa p-ga I(ii) diskvalifitseeriti AP
  5. a olümpiamängude kümnevõistluselt ja p-ga II kohustati Rahvusvahelist Kergejõustiku Föderatsiooni (IAAF) muutma vastavalt
  6. a olümpiamängude kümnevõistluse tulemusi. Seega saavutas kaebaja
  7. a olümpiamängudel
  8. koha ning ta pidanuks saama „Aastateks 2009-2012 kinnitatud spordialaliitude Suve-OM ettevalmistusprogrammide toetamise aluste“ (alused) p 4.6 järgi C-taseme sportlase igakuist toetust. Aastatel 2009-2011 jäi kaebajal toetus saamata kokku 36 kuu eest. Kuna kaebaja ei kvalifitseerunud
  9. a olümpiale, tulnuks talle 3-16-1907
  10. a eest toetust maksta seitse kuud (aluste p 4.8.3). Kokku jäi kaebajal pettuse ohvrina saamata toetus 43 kuu eest summas 17 415 eurot.
  11. Tallinna Halduskohus tagastas 21.10.2016 määrusega AR kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, leides, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 1) Kaebajal puudub subjektiivne õigus tema poolt taotletavale toetusele. Alustest ei teki isikule subjektiivset nõudeõigust, kui olümpiamängude tulemusi on muudetud tagantjärgi. Aluste eesmärgiks on sportlaste ettevalmistamise rahastamine järgmisteks olümpiamängudeks. Toetuse tagantjärgi väljamaksmine seda eesmärki ei täidaks, sest Rio de Janeiro olümpiamängud on juba toimunud. Lisaks ei kvalifitseerunud kaebaja nendele. Spordialaliitude toetuste katteallikaks on hasartmängumaksu seadusega sätestatud laekumised olümpiaettevalmistuse programmideks, EOK-le riigieelarvest eraldatud sihtfinantseerimine ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee solidaarsusfondi sihtfinantseerimine (aluste p 3). Arvestuslikud toetussummad nähakse seega ette vähemalt osaliselt riigieelarvest, mis koostatakse eelarveaastate kaupa ning nende koostamisel lähtutakse teadaolevatest andmetest. Tagantjärgi vastavaid summasid muuta ei saa. 2) Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest ilmselgelt puudub riigi õigusvastane tegevus, mis on kahjunõude puhul selle rahuldamise esmaseks eelduseks. Kaebaja on kaebuse sõnastusest sõltumata esitanud sisuliselt kahju hüvitamise nõude, sest EOK-l ja Kergejõustikuliidul ei olnud kohustust otsuste langetamise ajal talle nõutud toetust määrata ning tagantjärgi toetuse määramine ei täidaks kuidagi toetuste määramise eesmärki ehk valmistumist toetuse määramise eeskirjades näidatud olümpiamängudeks. Tegemist ei ole ka riigi õiguspärase tegevusega tekitatud kahjuga vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) §-le

  1. Olümpiamängude tulemuste muutumine ei olnud käesoleval juhul tingitud vastustaja õigusvastasest tegevusest, vaid Venemaa sportlase AP ebasportlikust ja spordiõiguse normidele mittevastavast käitumisest. Seega puudub alus kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks vastustaja poolt. Kui keegi on kaebajale kahju tekitanud, on selleks isikuks AP, kelle vastu oleks kaebajal põhimõtteliselt võimalik esitada tsiviilõiguslik kahjunõue.
  2. AR esitas halduskohtu määrusele 26.10.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. AR palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. Seaduslik ega põhjendatud ei ole kohtu järeldus, et alustest ei teki isikule sellist subjektiivset nõudeõigust, kui olümpiamängude tulemusi on muudetud tagantjärgi. Kohus ei põhjenda, millise seaduse alusel kaebajal tagantjärgi ilmselgelt nõudeõigust tekkida ei saa. Küsimus, kas kaebajal võiks nõudeõigus tekkida tagantjärgi, tuleb lahendada asja sisulise arutamise käigus ning selle lahendamine ei saa toimuda

§ 121

lg 2 alusel menetluses poolte arvamust ära kuulamata.

§ 121

lg 2 p 1 alusel võib kaebuse tagastada vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Kuigi toetus anti Londoni

  1. a olümpiatsükliks (2009-2012), ei olnud Londoni olümpiale kvalifitseerumine aluste kohaselt toetuse saamise tingimuseks ega ainsaks eesmärgiks. Eesmärgiks oli toetuse andmine neile sportlastele, kes olid eelnevate kõrgete sportlike saavutustega tõestanud, et nad võiksid saavutada hea koha ka
  2. a olümpial. Toetuse saamise õigus oli igaühel, kes saavutas
  3. a olümpial või muul aluste p-des 4.1 ja 4.2 märgitud 2

(4)3-16-1907 võistlusel aluste p-s 4.2 sätestatud tulemuse. Toetuse saamine ei sõltunud muudest tingimustest. Kaebajal oli subjektiivne õigus toetusele, kuna ta saavutas
  1. a olümpial
  2. koha. Kaebajal olnuks õigus toetust saada kuni
  3. a olümpiale kvalifitseerumise selgumiseni (
  4. a juulini). Aluste kohaselt ei kuulunud toetuse saamine lõpetamisele, kui sportlane enne
  5. a olümpiat sportimise lõpetas või ei oleks ilmselt olümpiale kvalifitseerunud nt pikaajalise raske vigastuse tõttu. Alustega ettenähtud toetused on mõeldud sportimise toetamiseks, kuid katavad ainult murdosa treeningutega seotud kuludest (nt varustus, nõustajatele-treeneritele makstud tasud, meditsiinija ravikulud, spordiruumide üür, külmal aastaajal soojemates maades läbiviidavate treeninglaagrite elamis- ja reisikulud). Ülejäänud vahendid tuleb kaebajal endal leida mujalt, sealhulgas ka olme- ja elukondlike kulutuste arvelt. Kaebajast ja EOK-st sõltumata asjaoludel ei olnud kaebaja õigus saada aluste kohaselt toetust algselt teada ning kaebaja kattis olümpiaettevalmistuse kulud oma olme- ja elukondlike kulutuste arvelt, mis jäid seetõttu piiratumaks. Kaebajale on võimalik hüvitada need kulutused tagantjärgi, mistõttu on ekslik kohtu järeldus, et kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu järeldus, et kaebajal puudub nõudeõigus, kuna ta ei pääsenud olümpiale, on ilmselgelt ebamõistlik ja pretsedenditu, arvestades spordile olemuslikku tulemuste ettemääramatust. Aluste kohaselt on õigus toetusele enne
  6. a olümpiat saavutatud tulemuste põhine, õigus toetusele enne olümpiale pääsemise selgumist ei olnud millegagi piiratud ning olümpiale mittepääsemisel toetuse maksmine lõpetati. Mittepääsenuil puudus aluste kohaselt kohustus toetus tagastada. Kohtu viide
  7. a Rio de Janeiro olümpiamängudele on ilmselgelt ekslik ja asjakohatu ning sellise asjaolu arvestamine kaebuse mittemenetlemise õigustamiseks on ilmselt põhjendamatu. Kaebaja lõpetas aktiivse tippspordi
  8. a hooajaga. Arusaamatu on kohtu järeldus seoses toetussummade ettenägemisega riigieelarves. Spordi olemusliku ettemääramatuse tõttu tekib enamiku toetusesummade väljamaksmisel olukord, kus toetuse saamist õigustav tulemus saavutatakse tihti alles peale selle aasta eelarve kinnitamist (nt aluste p 4.1 sätestab sõnaselgelt, et toetuse saamise õiguse annab ka tulemus, mis saavutati alles
  9. või
  10. a).
  11. a ei olnud võimalik täpselt ette näha, kui palju uusi toetuse saajaid hilisematel aastatel võiks juurde tekkida. Samuti ei põhjenda kohus, milline seadusest tulenev takistus on kaebaja toetuseks vahendite leidmisel nt
  12. a või hilisemate aastate eelarvetes. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, nõudes toimingu tegemist (

§ 37lg 1 p 2), mitte hüvitamisnõude.

Toiminguks on ka ettenähtud rahasummade tasumine või sellest keeldumine (nt Riigikohtu 12.06.2008 määrus nr 3-3-1-29-08, p-d 9-11). Ekslik on kohtu järeldus, et isegi juhul, kui tegemist oleks kahjunõudega, puuduks kahjunõude rahuldamise eelduseks olev õigusvastane tegevus. Kuna kaebaja saavutas koha, mis tagas talle õiguse toetusele, on toetuse mittemaksmine objektiivselt õigusvastane. Kaebajale toetuse mittemaksmine oli vabandatav seni, kuni pooled olid eksimuses tegelike asjaolude suhtes. Toetuse mittemaksmine on õigusvastane alates hetkest, kui pooled said teada tegelikest asjaoludest ehk eksituse äralangemisest. Samuti on ilmselgelt õigusvastane käesoleval juhul asetleidnud kaebaja taotluse menetlemisest keeldumine vastustaja poolt. Nõude eelduseks olevad asjaolud tuleb tuvastada asja sisulise arutamise käigus, see ei saa toimuda

§ 121menetluses poolte arvamust ära kuulamata ning mõne nimetatud eelduse puudumine pole käesolevas asjas ilmselge. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3

(4)3-16-1907 5. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud, kuid kaebuse tagastamise korrektseks õiguslikuks aluseks on

121 lg 1 p 1, sest asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. EOK spordiorganisatsioonina ei teosta alustel põhinevate toetuste väljamaksmisel avalikku võimu. Sportlastele toetuste maksmine ei ole oma olemuselt riiklik ülesanne, hoolimata sellest, et rahastamine sõltub hasartmängumaksu laekumistest (vt ka Riigikohtu 16.05.2005 otsus nr 32-1-3-05 ja 02.05.2006 määrus nr 3-3-1-19-06). Antud juhul ei ole tegemist riikliku spordistipendiumi või –preemiaga spordiseaduse § 10 tähenduses. Nagu eelnevalt märgitud, kasutab EOK oma toetuste maksmisel sihtotstarbeliselt hasartmängumaksust laekuvaid vahendeid, kuid need ei laeku EOK-le otse riigieelarvest, vaid EOK peab osalema taotlusvoorus (hasartmängumaksu seaduse § 7 lg 4). Asjaolu, et EOK sõlmib toetuse kasutamise osas Kultuuriministeeriumiga lepingu ning ministeerium kontrollib toetuse sihtotstarbelist kasutamist (Vabariigi Valitsuse 15.04.2010 määruse nr 53 § 2 lg 1 p 1 ja §-d 4-6), ei muuda toetust avalik-õiguslikuks rahaeraldiseks, mille väljamaksmist saab nõuda halduskohtus.

  1. Määruskaebus tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui halduskohtu pädevust jaatada. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtule, et nõutavat toetust ei ole võimalik välja maksta tagantjärele. Aluste kohaselt olid toetused ette nähtud perioodiks 2009-2012 ning
  2. aasta suveolümpia ettevalmistuseks. Toetuste määramise üle otsustamisel ning kogu alustes sätestatud perioodi jooksul puudus kaebajal õigus toetust saada, sest AP tulemus tühistati alles 15.08.
  3. Selleks ajaks oli alustes sätestatu lõplikult realiseerunud. Kaebaja rõhutab, et pole soovinud esitada hüvitamiskaebust, vaid üksnes kohustamiskaebuse. Kohustamisnõude rahuldamine eeldab, et kaebajal on subjektiivne õigus vastustajalt konkreetset tegevust, antud juhul toetuse maksmist nõuda nii kaebuse esitamise kui ka kaebuse läbivaatamise ajal. Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee 15.08.2016 otsuse alusel muudeti
  4. a olümpiamängude kümnevõistluse tulemusi, ei tähenda see, et kaebaja saab
  5. aastal tugineda õigusele, mida tal perioodil 2009-2012 alustest tulenevalt faktiliselt ei olnud. Käesoleval ajal alused enam ei kehti ning kaebaja ei saa selle kohaldamist toetuse väljamaksmise näol vastustajalt ja kohtult nõuda. Seetõttu saaks praegusel ajal tegemist olla vaid kahju hüvitamise nõudega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et toetuse tagantjärele maksmine ei oleks eesmärgipärane ning kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Toetus ei olnud preemia
  6. aasta olümpial saavutatud
  7. koha eest, vaid eelnimetatud tulemus tekitas õiguse saada igakuist toetust
  8. aasta olümpiaks valmistumisel. Raha väljamaksmine aastal 2016 ei toeta seda eesmärki.
  9. Eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.