← Eesti

2-09-15681/70

Obsah (4)§ 175§ 173§ 3§ 172

Tsiviilasi nr: 2-09-15681 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-09-15681 Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2016, Tallinn Kohtukoosseis Kohtuasi Eesistuja I

) § 173 lg-t 1, kuna ei ole asunud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole sellist tegevust ka otsinud. 4. 27.08.2014 esitas võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotluse lõpetada võlgniku võlgadest vabastamise menetlus tuginedes

§ 175lg-le 5.

Võlgnik pidi kohustuste täitmiseks kandma 337,19 eurot võlgniku pangakontole nr 17001161151 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, mille kasutamise õigused on ümber vormistatud usaldusisikule. Neid makseid võlgnik teinud pole.

  1. 16.01.2015 esitas võlgniku usaldusisik kohtule taotluse lõpetada võlgniku kohustusest vabastamise menetlus ja vabastada KS-S võlgniku usaldusisiku kohustusest.
  2. Võlgnik vaidles võlausaldajate taotlustele vastu. 17.12.2015 ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et on teinud endast oleneva töö leidmiseks.
  3. 14.01.2016 menetlusdokumendis loobus usaldusisik oma 16.01.2015 taotlusest võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Maakohtu määrus
  4. Harju Maakohus lõpetas 02.05.2016 määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Maakohus vabastas KSS võlgniku usaldusisiku kohustustest. 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-09-15681
  1. Määruse põhjenduste kohaselt pole võlgnik tõendanud kohtule oma väiteid töö otsimise kohta. Võlgniku väited on paljasõnalised.
  2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud viis aastat. Usaldusisiku aruandes esitatud andmete kohaselt on võlausaldajate nõudeid kohustustest vabastamise menetluse jooksul rahuldatud vaid 1057,24 euro ulatuses, millest suure osa moodustas pankrotimenetlusest jäänud summa. Nii laekus ajavahemikus märts 2013 kuni märts 2014 võlgniku pangakontole 0,75 eurot, mida selles asjas ilmselget ei saa lugeda põhjendatuks ja piisavaks. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et võlgnik pole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgnik on tahtlikult rikkunud

§ 173

lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks

§ 175lg 2 p 2 alusel.

Määruskaebus

  1. Võlgniku volitatud esindaja esitas maakohtu määrusele 17.05.2016 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus lõpetas võlgadest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik palus teha uue määruse, millega jätkata kohustustest vabastamise menetlust. 18.05.2016 esitas võlgnik määruskaebuse täienduse.
  2. Maakohus on ekslikult leidnud, et kohustustest vabastamise menetlus on kestnud viis aastat. AS Swedbank 22.05.2014 taotluse esitamise ajaks oli menetlus kestnud üle kahe aasta.
  3. Maakohus on kohaldanud

§ 175lg 2 p 2 ja lg-t 5 valesti.

Maakohus pole põhjendanud, milles seisneb kohustuse tahtlik rikkumine. Võlgniku käitumises pole raskelt süülise käitumise tunnuseid. Võlgnik on andnud kohtule

§ 173

lg-s 2 sätestatud teavet ning pole rikkunud

§ 173lg-s 1 sätestatut.

See, et võlgnik pole igakuiselt tasunud 337,19 eurot, ei saa olla käsitletav kohustuse tahtliku rikkumisena. Võlgnik on 14.01.2016 e-kirjas esitanud kohtule kirjelduse, mida ta on töö leidmiseks teinud. Võlgnikul on alaealised lapsed ning võlgnikul puudub kõrgharidus või koolis õpitud ametioskused. Võlgniku tööotsinguid on olulisel määral kahjustanud ka ajakirjanduses ilmunud halvustavad artiklid.

  1. Maksu- ja Tolliamet pole selles asjas enam võlausaldajaks, sest võlgnik on Maksu- ja Tolliametile 12.01.2016 tasunud 175 eurot. Menetluse edasine käik
  2. Võlausaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

(6)Tsiviilasi nr: 2-09-15681 Määruse põhjendused
  1. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659 ja § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  2. Võlgniku kohustusest vabastamise otsustamine on reguleeritud

§-s 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 5 esimese lause kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb sama paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Absoluutsed keeldumisalused on sätestatud

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti peab kohus

§ 175

lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta. 19. Maakohus on määruses heitnud võlgnikule ette võlausaldajate nõuete piisavas ulatuses rahuldamata jätmist. Lisaks on maakohus märkinud, et võlgnik pole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, rikkudes tahtlikult

§ 173lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi.

Ringkonnakohtu hinnangul jääb maakohtu vaidlustatud määrusest kokkuvõttes ebaselgeks, millisele õiguslikule alusele tuginedes on maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetanud, st kas lõpetamine on toimunud

§ 175

lg 1 alusel või

§ 175

lg 5 alusel.

§ 175

lg 1 kohaldamise eelduseks on mh see, et on möödunud viis aastat võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Maakohtu vaidlustatud määruse tegemise seisuga (02.05.2016) polnud see eeldus täidetud. Menetluse lõpetamisel

§ 175

lg 5 alusel tulnuks maakohtul esitada kohtumääruses põhjendused selle normi rakendamise eelduste täitmise kohta. Samuti jääb maakohtu määruse põhjendustest selgusetuks, millistest asjaoludest tulenevalt järeldas maakohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, miks oli selline rikkumine süüline ning kuidas see kahjustas võlausaldajate huvisid. 20. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses (

§ 3lg 2). Võlgniku kohustustest vabastamise lahendab kohus hagita menetluses. Hagita menetluse lahend on kohtumäärus (Ts

MS § 478 lg 1). Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2). TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-09-15681 kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb TsMS § 465 lg 2 p 8 järgi märkida mh põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Põhjendamiskohustuse täitmiseks tuleb kohtul iga asjas tuvastatud ja asja lahendamisel tähtsa asjaolu kohta märkida, missuguste asjas esitatud ja kohtu vastuvõetud ning uuritud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud. Maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta. Maakohtu määrus on olulises ulatuses põhjendamata ja maakohtu järeldused pole jälgitavad. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega ja seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  1. Kolleegium ei pea võimalikuks teha tühistatud osas ise uut määrust, sest maakohus on jätnud tuvastamata asjaolud, mille alusel oleks võimalik võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise põhjendatust hinnata. Samuti ei ole maakohus asja materjalidest nähtuvalt enne kohustustest vabastamisest keeldumist kuulanud ära usaldusisikut. Usaldusisik ei ole esitanud maakohtule usaldusisiku aruannet perioodi
  2. a märts kuni
  3. a märts kohta. Lisaks ei ole maakohus selgitanud välja kõikide võlausaldajate seisukohta. Asja materjalidest nähtuvalt on seisukoha avaldanud AS Swedbank ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks võlgniku teistele võlausaldajatele andnud võimalust seisukoha avaldamiseks. Kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud (

§ 175lg 3).

22. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kuulata ära usaldusisik ja võlausaldajad, kes selleks soovi avaldavad. Tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest tuleb maakohtul vajadusel selgitada ise välja ka muud asjast tähtsust omavad asjaolud, ennekõike käesoleva määruse p-s 19 märgitu. Maakohtul tuleb teha seaduse nõuetele vastavalt põhjendatud määrus võlgniku kohustuste vabastamise või sellest keeldumise kohta või kohustustest vabastamise menetlust kooskõlas

§ 175lg-ga 51 pikendada.

23. Määruskaebuses ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, millega kohus vabastas usaldusisiku kohustustest KS-S. Kuivõrd maakohus on aga vabastanud usaldusisiku seoses võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega (

§ 172

lg 4 teine lause), tingib ülalmärgitu maakohtu määruse tühistamise ka KS-S usaldusisiku kohustustest vabastamise osas. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on KS-S esitanud 14.01.2016 taotluse enda usaldusisiku kohustustest vabastamiseks ning uue usaldusisiku nimetamiseks (toimikus vastav menetlusdokument puudub). Ringkonnakohus ei saa määruskaebuse lahendamise käigus usaldusisiku nimetatud taotlust lahendada. Usaldusisiku 14.01.2016 taotluse rahuldamise osas tuleb võtta edasise menetluse käigus seisukoht maakohtul. 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-09-15681
  1. Seoses maakohtu määruse tühistamisega ja asja tagasi saatmisega samale maakohtule, otsustab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 1 alusel maakohus.
  2. Käesoleva määruse peale on lubatud esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (

§ 175lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.