KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 05.01.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-12492 Ts

§ 1lõikele 2 ning § 31 lõigetele 1 ja 6.

Kohus on tuvastanud, et võlgnik on maksejõuetu. Nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks andis Andrus Õnnik. Kohus leidis, et A.Õnnik vastab PankrS § 56 nõuetele ja tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. 14. Võlgnik on esitanud taotluse loa saamiseks tegevuse jätkamiseks I OÜ-s ja OÜ-s M juhatuse liikmena ning osanikuna.

§ 35

lõike 1 punktile 1 ning leidis, et mis puudutab võlgniku osalust äriühingus, siis selle vara valitsemise õigus läheb üle haldurile tulenevalt PankrS § 35 lõike 1 punktist 2. Võlgniku taotluse loa saamiseks tegutseda juriidilise isiku juhtorgani liikmena lahendab kohus eraldi määrusega. 15.

§ 23lõikele 1.

Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 1147.50 eurot, mis sisaldab tööjõumakse ning ajutise halduri kulud on olnud summas 52.50 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ning tuleb rahuldada.

1. Kuna kohus rahuldas pankrotiavalduse, siis jäid võlgniku kanda pankrotimenetluse kulud vastavalt PankrS § 150 lõigetele 1 ja
2. Määruskaebus
3. 15.11.2016 määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud kohus 31.10.2016 saadetud võlgniku tähelepanekuga, et avaldaja ei ole täitnud PankrS § 10 lõike 2 punktis 1 sätestatud kohustust ega saatnud võlgnikule pankrotihoiatust. Samuti ei nõustunud võlgnik ajutise halduri aruandega, mille kohaselt on I OÜ osa turuväärtuseks 0 eurot. I OÜ-le kuuluvale M OÜ-le kuulub 3 kinnistut. Puuduvad andmed, et võlausaldaja üritas I OÜ osa realiseerida kohtutäituri kaudu. Antud juhul ei ole täidetud PankrS § 1 lõike 2 eeldused. Tegemist ei ole maksejõuetusega, vaid võlgnikul on ajutised makseraskused. Vastustaja seisukoht, menetluse edasine käik
4. Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 5
5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 04.11.2016 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub lahendi põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
6. Asjakohatu on võlgniku väide, et avaldaja ei ole täitnud PankrS § 10 lõike 2 punktis 1 sätestatud kohustust ega saatnud võlgnikule pankrotihoiatust. Võlausaldajal puudus kohustus saata võlgnikule pankrotihoiatus, kuna ta tugines pankrotiavalduse esitamisel PankrS § 10 lõike 2 punktile 2, mitte punktile
7. PankrS § 10 lõike 2 järgi peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema vähemalt ühele sama sätte punktides 1-5 sätestatud asjaoludest. Punkt 2 sätestab üheks selliseks võimalikuks asjaoluks olukorra, kus võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Punkti 2 alusel pankrotiavalduse esitamine ei eelda punktis 1 sätestatud asjaolude esinemist.
8. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgniku seisukoht temal vaid ajutiste makseraskuste esinemisest on tõendamata. Ajutine haldur tuvastas võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustuste suuruseks kuni 205 087.10 eurot ja seda asjaolu võlgnik ei vaidlusta. Vaatamata kohtute poolt antud selgitustele ja võimalustele (maakohus t I kd lk 36-38, 55, 133, 140-144, 149; ringkonnakohus t II kd lk 1) ei ole võlgnik suutnud veenvalt tõendada väidet, et I OÜ, mille ainuosanikuks ta on, 100% osa väärtus oleks piisav ajutise halduri poolt tuvastatud sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Muu likviidse vara omamist võlgnik esile ei toonud. Võlgnik ei nõustu ajutise halduri arvamusega I OÜ osa turuväärtuse puudumise kohta, vaid leiab, et osa turuväärtusele omab olulist mõju äriühingu ainuomandis olevale M OÜ-le kuuluvad kolm kinnistut. Tõendeid (nt kohtupraktikas sarnastes olukordades aktsepteeritud finantsala asjatundja arvamust) I OÜ osa turuväärtuse kohta võlgnik ei esitanud. Kolleegium on seisukohal, et muude esitatud tõendite (äriregistri väljatrükk M OÜ kohta, kust nähtub I OÜ osa nimiväärtuseks 127 000 eurot; kinnistusraamatu väljavõtted M OÜ-le kuuluvate kinnistute kohta, kust nähtuvad keelumärked ja hüpoteegid) alusel, samuti arvestades ajutise halduri arvamust, võttis maakohus ainuvõimaliku seisukoha, et kohtule esitatu ei anna alust lugeda võlgniku väidet tõendatuks. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka ringkonnakohtus täiendavalt esitatud tõendid ühe kinnistu bilansilise väärtuse 70 000 eurot kohta. Isegi kui oleks tõendatud kinnistute turuväärtused, ei saa äriühingu 100% osa turuväärtust samastada üksüheselt äriühingule kuuluva kinnisvara turuväärtusega, vaid arvesse tuleb võtta ettevõtte kogu finantsseisundit. Ajutine haldur (t I kd lk 86) tuvastas võlgniku sõnade alusel mh, et M OÜ tegeleb kala külmutamisega ja müügiga Lätti, ei ole käibemaksukohuslane ning omab maksuvõlga alates 20.12.2013 kokku u 15 000 eurot. Muid andmeid M OÜ finantsseisundi kohta võlgnik esile ei ole toonud. Isegi kui oleks käesolevas asjas tuvastatav I OÜ-le kuuluva osa turuväärtus, ei oleks see omakorda üksüheselt samastav võlgnikule kuuluva I OÜ osa turuväärtusega, kuna selle tuvastamiseks tuleb omakorda võtta aluseks I OÜ terviklik finantsseisund. Võlgniku osa nimiväärtuseks on äriregistri andmetel 2600 eurot. Ajutine haldur tuvastas võlgniku seletuse alusel, et äriühing tegeleb kaubamärkide XXX, XXX ja XXX rentimisega ning et muud vara, peale M OÜ osa, äriühingul ei ole. Võlausaldaja andmetel oli seisuga 6 16.08.2016 esitama majandusaasta aruanded
9. ja
10. majandusaastat kohta (t I kd lk 17). Muid andmeid I OÜ finantsseisundi kohta võlgnik esile ei ole toonud.
11. Asjakohane ei ole võlgniku etteheide, et tõendamata on, kas kohtutäitur üldse üritas müüa võlgnikule kuuluvat I OÜ osa. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt esitas võlausaldaja 13.08.2014 avalduse täitemenetluse algatamiseks, milles esitas taotluse pöörata sissenõue võlgniku vallasvarale, kinnisasjale ja nõudeõigusele (t lk 15). Puudub vaidlus, et peaaegu kahe aasta jooksul õnnestus 20 733.38 euro suurusest nõudest täita 8228.38 eurot. Võlgnik ei esitanud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada I OÜ osa sellise turuväärtuse, millega täitemenetluses realiseerimise korral oleks võlausaldaja nõue saanud rahuldatud. Ajutine haldur hindas osa väärtuseks 0 eurot ja võlgniku väiteid ei anna kohtule alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Seega võis kohtutäitur TMS § 125 lõike 1 ja § 53 lõike 2 koostoimes jätta osaühingu osa arestimata ja müügi korraldamata, kuna võis eeldada, et selle müügist ei jätku isegi mitte täitekulude katteks.
12. Määruskaebuse rahuldamata jäämisel jäävad kaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohtu antud tähtaja jooksule ei esitanud. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest määruskaebemenetlusega seonduvalt võlausaldajal kulude olemasolu. Seega puudub kohtul alus määrata kindlaks võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/