← Eesti

4-15-1526/26

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 4-15-1526 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Politsei- j

§ 63

lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi 28 päeva aresti.

§ 69

alusel asendati mõistetud karistus 28 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 17.03.

  1. 2 20.03.2015 võttis süüdlane telefoni teel ühendust ÜKT koordineerijaga. Süüdlasele oli antud tööandja Rakvere Kultuurikeskuse telefoninumber. Ivo Gertsiga lepiti kokku, et ta peab helistama ÜKT juhendajale A L ja temaga töö sooritamise osas kindlate kuupäevade lõikes kokku leppima ning helistama ÜKT koordineerijale tagasi, siis ÜKT koordineerija koostab üldkasuliku töö ajakava ning saadab Rakvere politseijaoskonda, kus süüdlane saab seda allkirjastada. Ivo Gerts ei helistanud ÜKT koordineerijale tagasi. ÜKT koordineerija proovis mitu korda ühendust võtta Ivo Gertsiga telefoni teel, aga süüdlase telefon oli välja lülitatud või mitte keegi telefonikõnedele ei vastanud. 31.03.2015 võttis ÜKT koordineerija ühendust Ivo Gertsiga telefoni teel. Süüdlane teatas, et võttis ühendust tööandjaga, aga ÜKT juhendaja ei saanud pakkuda temale tööd. Samuti teatas süüdlane, et peab 01.04.2015-02.04.2015 ÜKT juhendajaga töö sooritamise osas kokku leppima, misjärel ta võtab ühendust ÜKT koordineerijaga, kuid järjekordselt ei helistanud ega võtnud süüdlane ühendust. ÜKT koordineerija proovis mitu korda ühendust võtta süüdlase Ivo Gertsiga telefoni teel, aga süüdlase telefon oli välja lülitatud või mitte keegi telefonikõnedele ei vastanud. 10.04.2015 võttis ÜKT koordineerija ühendust ÜKT juhendaja A L e-posti teel ning selgus, et ÜKT juhendajal on Ivo Gertsile tööd pakkuda. Samal päeval proovis ÜKT koordineerija mitu korda ühendust võtta süüdlasega telefoni teel, kuid tema telefon oli välja lülitatud. Ida prefektuuri ÜKT koordineerija saatis Ivo Gertsile kohtumääruses määratud süüdlase elukoha aadressile kutse kohustusega ilmuda Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonda 20.04.
  2. Süüdlane ei võtnud kutset vastu ning see oli tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Rohkem süüdlane ennast välja ei ilmutanud ega võtnud ühendust nii ÜKT koordineerija, kui ka tööandjaga töö sooritamise osas. Seoses sellega on Ivo Gertsi üldkasuliku töö täitmisele suunamine ebaõnnestunud. Hilisematele telefonikõnedele Ivo Gerts ei vastanud, sest tema mobiiltelefon oli pidevalt välja lülitatud. Sooritamata jäi 28 ÜKT tundi. Kuna süüdlane Ivo Gerts osales toimunud 09.03.2015 kohtuistungil, siis ta oli teadlik, et talle asendati arest 28 tunni üldkasuliku tööga. Peale seda ÜKT koordineerija teatas süüdlasele telefonikõnes, et töö täitmise tähtajaks on 17.05.
  3. Seega vastavalt

§ 69

lg 6 on üldkasuliku töö tegemine ebaõnnestunud, kuna süüdlane hoiab sellest kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid ja ei täida talle pandud kohustusi. Üldkasuliku tööst kõrvalehoidumine tähendab, et süüdlane ei tee üldkasuliku töö tunde ehk ei ilmu tööle, aga ka seda, et ta ei järgi tööle esitatavaid nõudeid ehk eirab töö kvaliteedinõudeid. Üldkasuliku töö asenduskaristusena sätestamine peamiseks põhjuseks on süüdimõistetu nõusoleku nõue ja Ivo Gertsi avaldas nõusolekut teha üldkasuliku tööd. Seega süüdlane Ivo Gerts oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest ja ÜKT tegemise tähtajast. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 2101 lg 1,

§ 69

lõikest 6 palub avaldaja pöörata täitmisele Viru Maakohtu 09.03.2015 otsusega väärteoasjas nr 4-15-1526 Ivo Gertsile mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 28 päeva aresti. Menetlusalune isik Ivo Gerts kinnitas 06.01.2017 kohtuistungil, et üldkasulik töö jäi tegemata tema hooletusest. 2015.a. läks ta elama xxxx ja pole kohtuistungi kutseid kätte saanud, lähedastega ta ei suhelnud, viimased pool aastat on ta olnud xxxx vangis. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 2101 lg 1 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb Politsei- ja Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. 3 Karistusseadustiku § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Käesoleval juhul nähtub Politsei- ja Piirivalveameti avaldusest, et Ivo Gerts ei ole talle Viru Maakohtu 09.03.2015 otsusega

§ 69

alusel asendatud 28 üldkasuliku töö tunnist sooritanud ühtegi tundi.

§ 82

lg 1 p 3 sätestab, et väärteootsust ei asuta täitma, kui selle jõustumisest on möödas üks aasta. Lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub, ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest. Kohus leiab, et Ivo Gerts on hoidunud kõrvale karistuse (üldkasulik töö) kandmisest 17.03.17.05.2015. so kahe kuu vältel, kuid vaatamata sellele on otsuse täitmine tänaseks aegunud. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-104-11 märkinud, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 203 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 1 valguses tuleb aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud

§ 82

lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Eelnevast tulenevalt tuleb taotlus jätta rahuldamata väärteootsuse täitmise aegumise tõttu Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.