Obsah (10)

§ 11§ 74§ 23§ 18§ 15§ 10§ 2§ 68§ 171§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2710 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus G.G. ki

) § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 19 lg 1, § 15 lg 2 p 1 alusel kinni isiku, kes väitis, et ta on Kreeka kodanik K. S. (sündinud xx xx xxxx Gruusias). 1.

1. Isik saabus Eestisse 28.12.2016 kell 10:45 Stockholmist Tallinna Vanasadama D-terminali saabunud reisilaevaga Victoria I, olles kaasreisija mootorsõidukis Volvo S60 (Itaalia registreerimis number CV349KW). Isik esitas dokumentide kontrolliks K. S. (sündinud xx xx xxxx) nimele väljastatud võltsimistunnustega Kreeka Vabariigi isikutunnistuse nr xxxxxx, väljaandmisaeg 24.03.2016, mille PPA juhtivdokumendiekspert Andrus Käsper tunnistas dokumendi uurimise aktiga nr 2016/85 täielikuks võltsinguks. Isiku sõnade kohaselt sai ta antud dokumendi Kreeka saatkonnas Itaalias, Ateenas. 1.
2. Isik väitis ülekuulamisel algselt, et omab Kreeka kodakondsust ning ta on Kreeka kodaniku passi ära kaotanud. Isiku sõnade kohaselt reisis ta marsruudil Itaalia-Austria-Poola-Rootsi, et otsida ostuks autot, kuna tegeleb mitteametlikult autode ostu-müügiga. Isik soovib suunduda Itaaliasse, kus elavad tema abikaasa ja laps. 1.
3. Isiku ütluste alusel vormistas PPA isiku tuvastamise akti, isiku kinnipidamise protokolli, Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase arvestuskaardi nr 1036986337 ja ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav)

§ 11lg 1, § 72 lg 2 p 1, § 72 lg 2 alusel.

Isiku suhtes kohaldati

§ 74lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks aastaks.

1.

1. Isiku jätkuval ülekuulamisel muutis isik kell 18.00 oma ütluseid ja tunnistas, et on Gruusia kodanik G. G. (sündinud xx xx xxxx; hilisemal täpsustamisel G.G.). Isiku sõnade kohaselt viibib ta Schengeni liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult. Isiku sõnade kohaselt saabus ta Schengeni riikide territooriumile
2. aastal Leedu viisa alusel. Väidetavalt pole isikul originaaldokumente juba umbes 1 aasta. Isik tunnistas, et sai täielikult võltsitud Kreeka isikutunnistuse, mille esitas Tallinna kordoni patrullile kontrolliks, kuid pole seda ostnud. Kust isik sai täielikult võltsitud dokumendi, isik ei öelnud. Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud alustasid isiku suhtes kriminaalmenetluse võltsitud dokumendi esitamise eest. 1.
3. Isikul puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus, isik ei oma kehtivat Schengeni viisat ega elamisluba, isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument ja tema isik vajab täiendavat tuvastamist. Sellest tulenevalt on vajalik isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse tema väljasaatmise täideviimiseks.

§ 23

lg 1 alusel isiku paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Kuna vajalik on teha täiendavad päringud isiku tuvastamiseks ja temaga seotud asjaolude kontrollimiseks, isiku kodakondsuse täpsustamiseks, isikut vastuvõtva riigi väljaselgitamiseks, samuti tagasivõtu kooskõlastamine, reisiplaani koostamine ja sõidupileti broneerimine võtab aega, siis ei ole isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia. 2. 29.12.2016 toimunud kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde, kuid täpsustas täiendavalt, et isiku kinnipidamist õigustab tema põgenemisoht (

§ 15

lg 2 p 1) ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine (

§ 10lg 2) ei ole võimalik.

1. Kohtuistungil kinnitas isik, et tema nimi on G.G. ning talle on taotlus arusaadav. Lisaks vaidles isik taotlusele vastu, selgitades, et tal on perekond Itaalias kelle juurde ta soovib sõbra abiga viivitamatult minna. Samuti selgitas isik, et soovib Gruusia Saatkonnaga koostööd tehes saada kiiresti reisidokumendid. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna isikul puudub nii Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puudub tal ka Eestis viibimiseks õiguslik alus. Sama kinnitab ka

§ 2

lg 1, lisades, et ilma seadusliku aluseta on välismaalasel Eestis viibimine keelatud. 5. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et isikul puudub õigus või luba viibida Eesti Vabariigis ning temale on tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ja see on kehtiv. Kuna isikut ei ole võimalik riigist välja saata 48 tunni jooksul, tuleb kohtul otsustada, kas esinevad alused isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks (

§ 23lg-d 1 ja 11).

Samuti oli PPA kohtuistungi toimumise ajaks koostöös Gruusia Saatkonnaga välja selgitanud, et kinnipeetud isik on G.G. ning seda kinnitas isik ka kohtuistungil. 6.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 p 1 kohaselt võib välismaalast võib kinni pidada, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. PPA põhjendas isiku põgenemisohtu sellega, et isik on saabunud ja reisinud Euroopas ebaseaduslikult, samuti puuduvad PPA-l andmed, et isik viibiks Itaalias seaduslikult ning isik on kinnitanud ebaseaduslikku liikumise soovi. 7. PPA on põhistanud, et isiku kinnipidamise aluseks on põgenemise oht (

§ 68

p 8) ning kohus peab seda usutavaks (

§ 15

lg 2 p 1).

§ 68

p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Praegusel juhul on need eeldused täidetud. Isik on Eesti välispiiri ületanud ebaseaduslikult ning talle on tehtud lahkumisettekirjutus. Ka kohtuistungil kinnitas isik, et väljaspool kinnipidamiskeskust ootab teda sõber ja kui see oleks võimalik lahkuks isik koheselt Eestist Itaaliasse. Ka muudest kohtuistungil antud ütlustest kumab läbi isiku soov jõuda kiiresti Itaaliasse. Lisaks märgib kohus, et isiku reisimist Euroopas ei ole seni takistanud puuduvad kehtivad reisidokumendid, kuna isiku väidete kohaselt puuduvad tal originaaldokumendid juba umbes 1 aasta. Samuti on isik kasutanud võltsitud dokumenti. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et isiku põgenemisoht on reaalne ning tema kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmise korral võib isik püüda Eestist lahkuda ning liikuda edasi Itaaliasse ja hoida kõrvale väljasaatmismenetlusest. Isiku kohtuistungil antud ütlustest võib eeldada, et isik ei jääks vabaduses viibides ära ootama tema suhtes toimuva väljasaatmismenetluse või süüteomenetluse tulemust, vaid püüab liikuda edasi Schengeni viisaruumi siseselt, et vältida Schengeni viisaruumist koduriiki väljasaatmist. 3 Lisaks märgib kohus, et kuna isik on andnud enda isiku kohta vastuolulisi ütlusi, esitanud riigi sisenemiseks võltsitud Kreeka isikutunnistuse ning ei ole veel lõpuni välja selgitanud isiku isikuga seotud asjaolusid, siis ka see on käsitatav põgenemisohuna (

§ 68p 3).

8. Samuti esineb isiku kinnipidamiseks

§ 15

lg 2 p-st 3 tulenev alus, sest tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. 9. Kohus nõustub kohtuistungil PPA väidetuga, et

§ 10lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus.

Isik soovis Eestisse saabuda Kreeka isikutunnistusega nr xxxxxxx, mille PPA tunnistas võltsinguks (toimiku lk 10) ning ka Kreeka Suursaatkond on PPA-le suuliselt kinnitanud, et isiku esitatud isikutunnistus nr xxxxxxx on väljastatud naisterahva nimele (toimiku lk 8). Kuna isik on kinnitanud kehtivate reisidokumentide puudumist, siis ei saa ta neid hoiule anda (

§ 10lg 2 p 6).

Samuti puuduvad isikul perekondlikud ja majanduslikud sidemed Eestis, isik on võltsitud dokumentidega liikunud Schengeni viisaruumi siseselt ning samuti on isik korduvalt muutnud ütlusi enda identiteedi ja päritolu kohta. Kuigi asjaolu, et isikul ei oleks Eestis kuhugi minna, ei saa olla temalt vabaduse võtmise aluseks, takistaks see ilmselgelt järelevalvemeetmete kohaldamist, kuna

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed on oma iseloomult valdavalt niisugused, mis eeldavad püsiva elukoha olemasolu Eestis. Isiku ütluste alusel võib samuti väita, et

§ 10

lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei aitaks ühelgi juhul lahkumisettekirjutuse täitmist tagada.

1. Isiku väljasaatmine ei ole ebatõenäoline ning samuti ei saa tuvastatud põgenemisohtu arvesse võttes pidada isiku kinnipidamist kinnipidamise eesmärgi (isiku väljasaatmine) suhtes ebaproportsionaalseks. PPA on olnud kontaktis Gruusia Saatkonnaga ning PPA peab isiku dokumenteerimist võimalikuks. Ka isik ise kinnitas, et tema dokumenteerimine Gruusia Saatkonna vahendusel on võimalik. Seega ei saa pidada isiku dokumenteerimist võimatuks ning PPA kontaktist Gruusia Saatkonnaga ja isiku enda ütlustest saab järeldada, et isikul on olemas kodakondsusjärgne riik, kuhu teda on võimalik välja saata. Seega on isiku Eestist väljasaatmine perspektiivikas. PPA hinnangul ei võta ka isiku väljasaatmismenetlus eelduslikult kaua aega ning PPA pidas isiku väljasaatmist võimalikuks ka juba
2. aasta jaanuaris. Järelikult ei kesta ka tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses tõenäoliselt kaua.
3. Ehkki taotluse kohaselt on isik kinnitanud, et viibib Schengeni liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult, siis istungil väitis isik, et tal on Itaalias perekond ning sellest tulenevalt on tal ka Itaalias viibimisõigus. PPA ei ole tuvastanud, et kaebajal oleks Schengeni viisaruumis viibimise õigus ning ka isik ise ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Samuti puuduvad isikul kehtivad reisidokumendid. Kohus märgib, et isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ei välista asjaolu, et tal on väidetavalt perekond Itaalias. Kui isik tõendab, et ta viibib Schengeni viisaruumis õiguslikul alusel, siis saab PPA ta kinnipidamiskeskusest vabastada.
4. Kohtul puudub alus arvata, et isiku väljasaatmine tooks kaasa

§ 171lg-s 1 nimetatud tagajärje või oleks muul põhjusel õiguslikult võimatu.

Samuti puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

13. Neil põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 4 kuuks (s.o kuni 28.02.2017). PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse Eestis viibimisalus (

§ 24lg-d 11 ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 5