Obsah (6)

§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18248 Tsiviilasi Korteri

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema 3 nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tõendi kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga XXXX, Tallinn, registriosa nr XXXX (I kd tl 18-19). Elamus XXXX on moodustatud korteriühistu, mis kanti äriregistrisse 14.09.1998 (I kd tl 17). Seega on kostja korteriühistu ehk hageja liikmeks korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg1 alusel.
2. Hageja on maakohtusse esitanud hagiavalduse kostja vastu temale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamiseks. Hagiavalduse kohaselt rikub kostja majandamiskulude tasumise kohustust ning kostja korter on antisanitaarses seisukorras, mistõttu levivad korterist prussakad teistesse korteritesse, korterist levib ebameeldiv lehk ning korter on tuleohtlik. Samuti on kostja korterist saanud alguse mitmed veeavariid. Kostja hoolimatu käitumine on tekitanud majaelanike seas hirmutunnet ja pingeseisundit. Kostja vastuse kohaselt kostjal majandamiskulude võlgnevus hageja ees puudub ning tõendamata on prussakate levik kostja korterist. 20.04.2016 loobus hageja kostja vastu suunatud nõudes võlgnevusele tuginemisest (I kd tl 194).
3. Korteriomandiseaduse § 14 lg 1 kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. VÕS § 14 lg 2 p 1 ja 3 järgi võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. KOS § 11 lg 1 p 1 tulenevalt korteriomanik on kohustatud muu hulgas hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
4. Puudub vaidlus ja on tõendatud, et 09.04.2014 toimunud hageja liikmete üldkoosolekul võeti vastu otsus „Kohustada XXXX korteriomandi 59 omanikku vabastada korter XXXX-59 hiljemalt 09.06.2014 sinna kogutud olmeprügist, kasututest asjadest, makulatuurist ja muudest elutegevuse toodetest, mida tavakasutamise mõistes nimetatakse ühiskonnas prügiks. Korteripind peab olema vabastatud kogu ulatuses, et sellel saaks teostada normidekohase lausputukatõrje. Lisaks peab korteriomanik sõlmima maksegraafiku, mille alusel peab ta tagama igakuiselt tema koguvõlgnevuse vähenemise vähemalt 50 euro võrra kalendrikuus. Juhul kui korteriomanik rikub maksegraafikut või ei suuda vabastada oima korteriomandit kogu ulatuses enne
5. juunit 2014 olmeprügist, makulatuurist ja kõikidest mittevajalikest asjadest, siis üldkoosolek kohustab XXXX korteriomandi nr 59 omanikku võõrandama talle kuuluva korteriomandi 4 kuu jooksul. Üldkoosolek volitab KÜ juhatust esitama KÜ nimel kohtusse hagiavalduse, kui korteriomanik ei täida võõrandamisnõuet.“ (I kd tl 31-39). Kostja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud, mistõttu vastavalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsus kostjale kui korteriühistu liikmetele kohustuslik.
6. 16.04.2014 sõlmisid hageja ja kostja tulenevalt hageja 09.04.2014 üldkoosolekul vastu võetud otsusest kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks ja korteriomandi koristamiseks (I kd tl 41). Kostja hagi esitamise seisuga üldkoosoleku otsust korteri koristamise osas ei täitnud, mis on tõendatud kohtule esitatud fotodega (I kd tl 27-30, 42-44) ning kohtu poolt teostatud paikvaatlusega (II kd tl 34-41) ega võõrandanud korterit, mille osas puudub vaidlus. Puudub vaidlus, et kostja on majandamiskulud hagejale tasunud. KOS § 14 lg 5 alusel kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. 4
7. Riigikohus on märkinud, et korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Selliste eelduste väljaselgitamise järel saab alles hinnata, kui raske rikkumisega on tegemist ning kas hageja taotletud mõjutusvahendi rakendamine on proportsionaalne kostja rikkumisega (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr. 3-2-1-107-06 ja 3-2-1-110-07). Seega peab maakohus käesoleval juhul tegema kindlaks, kas kostja korteri antisanitaarne olukord häirib teisi korteriomanikke viisil, mis on võõrandamisnõude esitamise aluseks.
8. Kohtule esitatud fotodega ning kohtu poolt teostatud paikvaatlusega on tõendatud, et kostjale kuuluv kahetoaline korter, kus on lisaks eraldi köök, vannituba ja WC oli seisuga 30.09.2016 täis kuhjatud asju, mistõttu on korteris liikumine ja elamine takistatud. Ligipääs olmeruumidele ja tubadele puudub. Köögis paikneb gaasipliit, mille ümbruses on ladustatud erinevaid asju (I kd tl 27-30, 42-44, II kd tl 34-39). Nimetatu osas puudub ka vaidlus. Kohus on määranud kostja suhtes läbi viia kohtupsühhiaatriline ekspertiis (II kd tl 1). Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 44 kohaselt kostja ei põe vaimuhaigust, tal ei esine nõrgamõistuslikkust või muud psüühikahäiret, mille tõttu kostja ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida (tl 1821). Seega kostja saab enda korteris valitsevast olukorrast adekvaatselt aru. Kohtule on aga tõendamata, et kostja korteri seisukord häirib teiste korteriomandite kasutamist ja, et kostja korteri tavakasutus ületab teistele korteriomanikele omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja korterist levivad prussakad, et kostja korterist levib ebameeldiv lehk, et kostja korterist oleks alguse saanud tulekahju või on tekkinud oht teistele korteriomanikele ehk tõendamata on kahjulikud mõjutused teistele korteriomanikele. Kohus ei tuvastanud ebameeldivat lehka ega prussakate olemasolu ka teostatud paikvaatlusel. Tõendamata on hageja väited, et elamus XXXX ei asu ühtegi teist korterit, kust ei võiks levida väidetavad prussakad ning, et prussakatõrje tellimise kasutegur oleks olematu. Ka tunnistaja XXXX ütlused ei tõenda prussakate levikut kostjale kuuluvast korterist. Lisaks ei ole tunnistaja enam prussakaid enda emale kuuluvas korteris näinud, kus tunnistaja ise ei ela juba aastast
9. Lisaks on tunnistaja märkinud, et ei ole kunagi seoses probleemiga prussakatega kostja poole pöördunud (II kd tl 82-83). Tunnistaja ütluste osas seoses veeavariidega märgib kohus, et veeavariid on tõendamata ja tõendamata on, et väidetavad veeavariid said alguse just antisanitaarsest olukorrast kostja korteris. Kohus on seisukohal, et veeavarii võib alguse saada ka mitte antisanitaarsest korterist ning nimetatu ei saa olla aluseks korteriomandi sundvõõrandamiseks kohustamiseks. Lisaks oli tunnistajal võimalus pöörduda kahjude hüvitamiseks kostja poole. Samuti on kostja kohtumenetluse ajal püüdnud oma käitumist parandada ning on võimaldanud hagejal vahetada enda korteris aknad, mille osas puudub vaidlus ning on samuti asunud oma korterit ülekuhjatud asjadest korrastama, mille tõendamiseks on kostja esitanud kohtule fotod (II kd tl 65-68). Kohus tuvastas paikvaatlusel ka, et kostja korteris asub suitsuandur, et tagada võimalik tuleohutus ja varajane tuleohu avastamine.
10. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et kostja häirib oma tegevusega teisi korteriomanikke viisil, mis on võõrandamisnõude esitamise aluseks või on tekitanud teistele korteriomanikele ohutunde. Seega on tõendamata KOS § 14 lg 2 p 1 ja 3 toodud vajalikke eelduste olemasolu, mistõttu jätab maakohus esitatud hagi rahuldamata.
11. Kuna hageja on loobunud kostja vastu suunatud nõudes majandamiskulude võlgnevusele tuginemast (KOS § 14 lg 2 p 2), siis kohus ei anna hinnangut nimetatu osas ning ei analüüsi majandamiskulude võlgnevuse osas esitatud tõendeid. Kohtuotsuse põhjendustes märkimata väited ja tõendid ei ole kohtu hinnangul käesolevat kohtuasja silmas pidades asjakohased. Menetluskulude jaotus
12. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 5 24. Lähtudes

§ 162lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.

25. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik 6