KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar 15. detsember 2016, Tartu 3-15-2898 Haldusas

§ 25

lg 2 p 5 kohaselt on rehvid probleemtoode, s.t toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (

§ 25lg 1).

Säte loob eelduse, et rehvide kogumine ja ladustamine on seotud keskkonnariskiga. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, miks käesoleval juhul tuleks asuda teistsugusele seisukohale. Suurest kogusest rehvidest lähtuvat tuleohtu ilmestab Päästeameti

1. aprilli 2015 ettekirjutus kaebajale. Ringkonnakohus loeb siinjuures üldteada asjaoluks, et rehvide põlemisel vabanevad keemilised ühendid on keskkonnale kahjulikud ning ohustavad otseselt ka inimeste tervist.
2. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, nagu ei oleks vanarehvide likvideerimine kiireloomuline ülesanne ja selle täitmise tähtaja võiks probleemideta edasi lükata. Teiseks osutab ringkonnakohus, et vaidlustatud ettekirjutus tugineb muu hulgas sellele, et kaebaja vanarehvide taaskasutusse suunamise andmetest nähtuvalt ei olnud Nordline Baltic OÜ alates
3. aastast vastu võetud vanarehve osaliselt taaskasutusse suunanud. Tulenevalt vanarehvide pikaajalisest ladustamisest opereeris kaebaja sisuliselt prügilat selleks vastavat jäätmeluba omamata. 18.

§ 34

lg 1 järgi on prügila jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Prügila ei ole jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates (

§ 34lg 2 p 2).

Nordline Baltic OÜ vanarehvide vastuvõtu ja laoseisu andmetest nähtub, et

1. aasta lõpuks oli valdav osa 2963,52 tonnist vanarehvidest olnud ladustatud Reola tuhajaama kinnistule juba vähemalt kolm aastat. Vähem kui kolm aastat olid ladustatud üksnes
2. aastal vastu võetud 451,22 tonni rehve, mille osas kolmeaastane tähtaeg saabus hiljemalt
3. juulil 2016, s.o kolm aastat pärast rehvide vastuvõtmiseks õiguse andnud jäätmeloa kehtivuse lõppemist. Ringkonnakohus ei näe võimalust, et vastustaja oleks ettekirjutusega andnud kaebajale sedavõrd pika tähtaja vanarehvide likvideerimiseks, et sellega oleks kaudselt legitimeeritud prügila pidamine kinnistul. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et on jätkuvalt
4. juuni 2016 määruses väljendatud seisukohal, et jäätmeloa puudumise tõttu ei ole kaebaja õigustatud
5. 4 vanarehvide käitlemiseks (purustamiseks) Reola tuhajaama kinnistul. Jäätmekäitlustegevuseks on vaja jäätmeluba (

§ 73lg 1).

Kaebaja ei saa jäätmeloa puudumise tõttu vanarehve õiguspäraselt taaskasutusse suunata tema soovitud viisil ehk rehve purustades. Seetõttu on kaebaja ainus võimalus vanarehvide likvideerimiseks käitudes ettekirjutuses nõutud viisil, s.o vanarehvid taaskasutusse suunamiseks üle anda asjakohast keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja väited, mis puudutavad raskusi rehvide purustamisel ja rehvipuru turustamisel. Vastustaja ei saanud ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel arvestada kaebaja sooviga jäätmete ebaseaduslikuks töötlemiseks. Samuti ei pea ringkonnakohus asjakohaseks kaebaja selgitusi vanarehvide nõudluse vähenemise kohta. Nordline Baltic OÜ seisukohast ilmneb, et tema sooviks on likvideerida vanarehvid äriühingule majanduslikult kasu andval viisil. Vanarehvide kogumise ja taaskasutusse suunamise tasuvus on kaebaja äririsk. Kuigi ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks tuleb üldjuhul valida isikut vähem koormav viis, ei saa kaebaja huviga tulu teenida arvestada olukorras, kus see tooks kaasa seaduses sätestatud jäätmekäitlusnõuetega vastuolus oleva ettekirjutuse andmise. Lisaks lubamatu keskkonnariski aktsepteerimisele asetataks kaebaja sellega teiste turuosalistega võrreldes soodsamasse positsiooni, kuna temalt ei nõutaks jäätmekäitluseks ja prügila pidamiseks vajalike nõuete täitmist. Kui jäätmete üleandmine asjakohast keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale on võimalik üksnes selle eest tasu makstes, tuleb kaebajal vastav kulu kanda. Sellega realiseerub Nordline Baltic OÜ jaoks vanarehvide kogumise tegevusega võetud äririsk. 20. Toodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel 31. märtsiks 2016 on vastustaja teinud kaebajale võimalikest soodsama otsuse. Vastustajal sisuliselt puudus võimalus määrata vanarehvide likvideerimise tähtaeg hilisemale ajale. Kuna hiljemalt 8. juuli 2016 seisuga on kõigi Reola tuhajaama kinnistule ladustatud rehvide osas möödunud

§ 34

lg 2 p 2 nimetatud kolmeaastane tähtaeg, saanuks hilisema tähtaja määrata üksnes juhul, kui kaebaja oleks esitanud ja tõendanud konkreetse tegevuskava olemasolu vanarehvide asjakohast keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale üleandmiseks. Nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses on kaebaja esitanud üksnes üldsõnalisi väiteid vanarehvide likvideerimise eeldatava lõpptähtaja kohta.

1. Kaevatavas ettekirjutuses puudub otseselt selgitus ettekirjutuse täitmise tähtaja määramise kohta. See ei too aga HMS § 58 kohaselt kaasa ettekirjutuse tühistamist. Ettekirjutuse põhjendustest nähtuvalt on KKI ettekirjutuse andmisel, s.h tähtaja määramisel, arvestanud kaebaja seisukohaga vanarehvide likvideerimise tähtaja kohta, võtnud arvesse kaebaja toiminguid vanarehvide taaskasutusse suunamiseks, rehvidest lähtuvat keskkonnaohtu ja vanarehvide käitlemisele kehtestatud nõudeid ja tähtaegu.
2. Nordline Baltic OÜ-l oli
3. aasta lõpul jäätmeloa väljastamisest vanarehvide likvideerimiseks aega vähemalt kaks aastat ja kolm kuud. Isegi vanarehvide turu madalseisu arvestades pidi kaebaja korraldama oma tegevuse selliselt, et selle aja jooksul oleks võimalik täita jäätmeloast ja vahetult seadusest tulenev kohustus vanarehvide taaskasutusse suunamiseks. Ka pärast vaidlustatud ettekirjutuse andmist jäi kaebajale ca 7 kuud selle täitmiseks. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et Keskkonnainspektsiooni
4. septembri 2015 ettekirjutus nr 0000067 on õiguspärane ja vastavalt puudub alus ka
5. oktoobri 2015 vaideotsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjendatult jätnud Nordline Baltic OÜ kaebuse rahuldamata.
6. Ringkonnakohus jätab HKMS § 198 lg 3 alusel tähelepanuta Nordline Baltic OÜ apellatsioonkaebuses esitatud seisukoha KKI ettekirjutuses tehtud sunniraha hoiatuse
7. 5 õigusvastasuse kohta. Kaebaja ei ole sellele asjaolule halduskohtus tuginenud ega selgitanud, miks see enne apellatsioonkaebuse esitamist võimalik ei olnud. Siinjuures kordab ringkonnakohus siiski
8. juuni 2016 määruses toodud selgitust, et ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamine on vastustaja kaalutlusotsus. KKI võib sunniraha rakendada ka hoiatuses märgitust väiksemas määras. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 107 lg 2). Tulenevalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg-st 2 ei kohaldata sunniraha karistusena ja sunniraha rakendamise eesmärgiks võib olla vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamine. Seega ka käesoleval juhul peab vastustaja sunniraha rakendamisel arvestama kaebaja toimingutega ettekirjutuse täitmiseks.
9. Nordline Baltic OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Apellandi menetluskulud apellatsioonimenetluses jäävad tema enda kanda.
10. Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 6 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt