← Eesti

2-15-7166/57

Obsah (16)§ 657§ 654§ 232§ 238§ 656§ 652§ 267§ 268§ 2681§ 229§ 272§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

Tsiviilasi nr: 2-15-7166 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg

) § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Harju Maakohtu 15.04.2016 otsust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega maakohus hageja nõude rahuldas. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi 6

(11)Tsiviilasi nr: 2-15-7166 ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele. 23. Hageja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, millistel kaalutlustel pidas ta AČ ütlusi ebausaldusväärseteks. Kolleegium nende etteheidetega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kõnealuse tõendi hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

§ 238

lg 5 teise lause järgi võib kohus jätta tõendi selle hindamise järel arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Maakohus on vaidlustatud otsuses (põhjenduste p-s 25) järeldust tõendi ilmse ebausaldusväärsuse kohta ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjendanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda tõendi usaldusväärsuse osas maakohtust erinevale seisukohale. 24. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohtu otsus AČ ütlustega arvestamata osas hagejale ka üllatuslik. See väide ei anna praegusel juhul kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Toimikust nähtuvalt ei ole maakohus menetluses küll arutanud pooltega tõendite võimalikke puudusi, sh seisukohta, et kõnealune tõend on ebausaldusväärne. Samas ei kujuta see endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist (

§ 656lg-d 1 ja 2), mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise.

Hageja viidatud rikkumine saaks olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust maakohtus. Kui menetlusosaline leiab, et maakohus on eelmenetluse nõudeid rikkudes teinud üllatusliku otsuse ning see võis mõjutada asja lahendamise tulemust, on menetlusosalisel võimalik menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks esitada asjaolusid ja tõendeid ka ringkonnakohtus (

§ 652lg 3 p 2 ja lg 5).

Praegusel juhul ei ole hageja esitanud ringkonnakohtule asjakohaseid ja lubatavaid tõendeid, näitamaks, et ta oleks kohtu selgitamise tulemusel saanud oma nõuet täiendavalt ja usaldusväärselt tõendada. 25. Hageja ei ole nõustunud maakohtu järeldustega viivisemäära kokkuleppe puudumise kohta olukorras, kus Metexcom OÜ (pankrotis) on viivise hagejale 02.09.2014 osaliselt tasunud. Hageja hinnangul pole maakohus põhjendanud oma järeldust, et PR tegutses viivise osalisel tasumisel huvide konflikti olukorras. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et võlgniku vaikimist ja viivisenõude osalist tasumist ei saa käesoleval juhul lugeda aktseptiks viivisemäära suuruse osas, kuivõrd makse viivise osaliseks tasumiseks tegi hageja ja võlgniku juhatuse samaaegseks liikmeks olev PR huvide konflikti tingimustes. Seetõttu ei ole objektiivselt võimalik seda hinnata võlgnikupoolse nõustumisena viivisemääraga 0,5 % päevas. Ringkonnakohus märgib, et viivise (osaline) tasumine võlgnikule esitatud arve alusel võib põhimõtteliselt olla käsitletav TsÜS § 68 lg 3 kohase kaudse tahteavaldusena. Samas tuleb igakordselt kontrollida, kas taolises toimingus väljendub võlgniku soov nõustuda arvel märgitud viivise ja selle määraga ning kas võlausaldajal oli mõistlikult võimalik 7

(11)Tsiviilasi nr: 2-15-7166 võlgniku vastavast tegevusest nii aru saada (TsÜS § 75 lg 1). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Metexcom OÜ-le (pankrotis) esitatud viivisearve (III kd, tl 108) tasus võlgniku arvelduskontolt (III kd, tl 107) hagejale PR, kes oli samal ajal ise ka hageja juhatuse liige (st seadusjärgne esindaja). Taolistel asjaoludel toimunud viivise tasumisest ei saa mõistlikult järeldada võlgniku nõustumist viivisemääraga 0,5% päevas ning hagejal puudus ka alus võlgniku tegevust selliselt tõlgendada.
  1. Hageja väited, mille kohaselt puudub PR-l hagejaga samaväärne majanduslik huvi (st osalus või hääleõigus hagejas), ei oma ringkonnakohtu hinnangul asjas määravat tähtsust. PR oli vaidlusalusel ajaperioodil nii hageja kui võlgniku juhatuse liige. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620 (vt ka nt Riigikohtu 02.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 13). Vähemalt kohtu ette toodud asjaoludel ei saa järeldada, et vaidlusaluse viivisenõude puhul olnuks PR-l võimalik osundatud juhatuse liikme kohustusi mõlema äriühingu suhtes korraga järgida, mis tähendab sisuliselt huvide konflikti. Puudub alus arvata, et viivisenõude rahuldamine vastanuks Metexcom OÜ (pankrotis) huvidele ning et PR olnuks vastava otsustuse tegemiseks piisavalt informeeritud. Nii nähtub Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotiavaldusest (III kd, tl 9-14), et PR-l puudus ligipääs võlgniku raamatupidamisele ja laopidamise tarkvarale. Vandeaudiitor PP aruande (I kd, tl-d 160-165) p-s 2.4 on mh märgitud, et 02.09.2014 PR poolt teostatud ülekanded halvendasid oluliselt Metexcom OÜ (pankrotis) võimet tasuda jooksvaid arveid ning olid ka üheks põhjustest, miks SEB Pank 10.09.2014 peatas arvelduslaenu laenulimiidi kasutamise (see omakorda oli üks püsiva maksejõuetuse tekkimise peamistest põhjustest). Eelnenust johtub, et viivisenõude (osalisel) rahuldamisel on PR eelistanud hageja huve Metexcom OÜ (pankrotis) huvidele.
  2. Hageja heidab maakohtule ette PR-lt ja AA-lt vande all seletuse võtmise taotluste rahuldamata jätmist ning AA kirjaliku selgituse asja materjalide juurde võtmisest keeldumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus viidatud tõendite kogumisest ja vastuvõtmisest keeldumisel menetlusõiguse norme rikkunud. 28.

§ 267

lg 1 järgi võib pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja.

§ 268

kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub.

§ 2681

reguleerib poole ülekuulamist kohtu algatusel ja selle kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja 8

(11)Tsiviilasi nr: 2-15-7166 kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. 29. Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest järeldub, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda (või enda seadusliku esindaja), vaid vastaspoole (või tema seadusliku esindaja) vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus

§ 2681

alusel kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid selle otsustamine, kas kohus soovib poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (vt ka Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-37-16, p 12). Seega võis maakohus kolleegiumi hinnangul jätta hageja seaduslikud esindajad vande all üle kuulamata ja selliselt toimides ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme. Hageja poolt kaebuses välja toodud asjaolu, et asjas on pooltel jagatud tõendamiskoormis, ei oma seejuures iseseisvat tähtsust. 30. AA kirjalik selgitus ei saa olla

§ 229

lg-test 1 ja 2 lähtuvalt tsiviilasjas tõendiks ning maakohus on selle dokumendi vastuvõtmisest õigustatult keeldunud. Kohtupraktikas on käsitletud küll menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kirja dokumentaalse tõendina

§ 272

lg 2 mõttes, mis on hinnatav koos muude tõenditega

§ 232

lg-te 1 ja 2 alusel (vt nt Riigikohtu 14.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15, p 18; 12.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Praegusel juhul on aga tegemist menetlusosalise seadusjärgse esindaja selgitusega.

  1. Vaidlusaluse 23.08.2013 dateeringuga lepingu koostamist puudutavas osas on hageja apellatsioonkaebuses korranud juba varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud ka apellatsioonkaebuses esitatud kõnealuseid väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neile veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata vastavas osas tõendeid maakohtust erinevalt või anda menetluses tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut. Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et kuigi eraldivõetuna ei pruugi kostjate poolt välja toodud lepingudokumendi võltsimisele viitavad tunnused tingida järeldust, et leping on sõlmitud hiljem sellel näidatud kuupäevast, viitab võltsimisele osundavate tunnuste samaaegne esinemine usutavalt sellele, et leping on koostatud ja allkirjastatud oluliselt hiljem (kui selles näidatud kuupäev). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Apellatsioonkaebuse väiteid ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda. 9

(11)Tsiviilasi nr: 2-15-7166 33.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

  1. Kostja I poolt 03.10.2016 istungil ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja I kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid istungile eelnenud perioodil kokku 720 eurot (käibemaksuta). Õigusabiteenus oli seisnenud apellatsioonkaebuse analüüsis (30 minutit), kliendiga nõupidamises (1 tund), vastuse koostamises (3 tundi) ning istungiks valmistumises 3 tundi 30 minutit. 03.10.2016 istungil palus kostja I esindaja arvestada täiendavalt ajakulu seoses istungil osalemisega. Õigusabi on kostjale I osutatud hinnaga 90 eurot tund (käibemaksuta). Kostja I kinnitusel on kõik eeltoodud kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
  2. Kostja II poolt 03.10.2016 istungil ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja II kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid istungile eelnenud perioodil kokku 1240 eurot (käibemaksuta). Õigusabiteenus oli seisnenud apellatsioonkaebuse analüüsis ja sellele vastuse projekti koostamises (2 tundi 40 minutit), vastuse projekti täiendamises ja kliendiga suhtluses (6 tundi 10 minutit) ning kohtuistungiks ettevalmistumises (1 tund 30 minutit). 03.10.2016 istungil palus kostja II esindaja arvestada täiendavalt ajakulu seoses istungil osalemisega. Õigusabi on kostjale II osutatud hinnaga 120 eurot tund (käibemaksuta). Kostja II kinnitusel on kõik eeltoodud kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kosja II on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb

§ 174lg-st 10 juhindudes menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.

36. Hageja esindaja esitas istungil vastuväite kostja II apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludele osas, milles need ületavad hageja õigusabikulusid. 37.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestab kohus

§ 175

lg 1 alusel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). 38. Kolleegiumi hinnangul on käesolev asi keskmise keerukusega, samuti on asja maht keskmine. Kolleegium leiab, et kostja I lepingulise esindaja ringkonnakohtu istungiks valmistumise ajakulu on põhjendatud ja vajalik mitte rohkem kui 1,5 tunni ulatuses. Samuti on kostja II apellatsioonkaebuse analüüsile ja sellele vastuse koostamise ajakulu (sh kliendiga suhtlus) põhjendatud ja vajalik mitte rohkem kui 6 tunni 10

(11)Tsiviilasi nr: 2-15-7166 ulatuses. Nii apellatsioonkaebuses kui sellele esitatud vastuses kordavad hageja ning kostja II suures ulatuses juba oma varasemas menetluses esitatud väiteid ning arusaamu õiguslikust ja faktilisest olukorrast. Muus osas on kostjate ajakulu apellatsioonimenetluse toimingutele ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. 03.10.2016 istung kestis vastavalt protokollis märgitule 1 tund 20 minutit. Kohus arvestab ka selle ajakuluga. 39. Kostjate esindajate ühe tööühiku hind (tunnitasu) on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

Esindajate tunnitasud ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

  1. Lähtudes ülalmärgitust ja kostjate esitatud menetluskulude nimekirjadest, tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 659,70 euro (7,33*90) ulatuses ning kostja II kasuks 1059,60 euro (8,83*120) ulatuses.
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostjate taotlustele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 42.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.