KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. novembril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-13218 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Eri

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta Anton Butuzkin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt Anton Butuzkinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 96 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 80 eurot, ning käibemaks 16 eurot). Välja mõista Anton Butuzkinilt kriminaalmenetluse kulud: 96 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Anton Butuzkininil tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Anton Butuzkin 1-11-13218 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 10, § 274 lg 1, § 275 järgi ja

§ 64

lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust tingimsi katseajaga 3 aastat. Katseajal kohustus Anton Butuzkin täitma

§ 75

lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 2 sisalduvat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Otsus jõustus 28.01.

1. Kuna Anton Butuzkin jättis täitmata katseajaks pandud kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, pööras Viru Maakohus 15.07.2014 määrusega täitmisele Viru Maakohtu 12.01.2012 kohtuotsusega nr 1-11-13218 Anton Butuzkinile mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 aastat 3 kuud vangistust. Määrus jõustus 26.07.
2. Karistuse kandmise algus 26.08.2014 ja lõpp 26.09.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.11.
4. Kinnipidamisasutusest Anton Butuzkini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud sigarettide valdamise eest. Isik on vangistuses olles omandanud riigikeele A1 taseme ning töötab alates 02.02.2015 Viru Vangla majandustöödel. On läbinud Viha juhtimise programmi. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja lastega 3-toalises sotsiaalkorteris, mis asub aadressil xxx. Kolmetoaline korter on elamiseks kõige vajalikuga sisustatud. Anton Butuzkin on lõpetanud 8 klassi xxx Nr 2, peale seda sattus vanglasse. Vanglas käis lukksepa kursustel. Enne vangistust isik töötas mitteametlikult OÜs xxx. Sissetulekuks olid riiklikud toetused, kasulaste elatis ja isiku töötasu. Röövimise pani toime raha saamise eesmärgil. Eelmise vangistuse ajal töötas üle aasta keevitajana. Kinnipeetaval on teatavaid tööoskusi, mis võivad kaasa aidata töökoha leidmisele. K-raha andmetel on Anton Butuzkinil võlanõudeid 11.10.2016 seisuga 4407,62 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Võimalikul vabanemisel garanteerib xxx süüdimõistetule töökoha ning selle kohta on esitatud garantiikiri. Äriregistri andmetel on xxx-l seisuga 23.09.2016 käibemaksuvõlg 463.27 eurot. Võla olemasolu seab kahtluse alla tööga garanteerija usaldusväärsuse. Anton Butuzkin on abielus ja tal on 1 laps ning 2 kasulast. Suhtlusringi kuuluvad kriminaalse taustaga isikuid. Kuritegusid on toime pannud alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna poolt on märgitud xxx. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 50%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku enne tähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja märgib kirjalikus arvamuses, et Rahvastikuregistri andmetel on Anton Butuzkin abiselus ja tal on 6-aastane poeg. Lisaks kasvab peres abikaasa kaks alaealist last eelmisest abielust. Kriminaalhooldusametnikule on tema tööst tulenevalt teada, et Anton Butuzkini ja tema abikaasa vahelised suhted on sageli olnud impulsiivsed. Vestlusest abikaasaga selgus, et ta siiralt ootab Anton Butuzkini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt on xxx garanteerinud Anton Butuzkinile peale vabanemist töökoha ning selle kohta on olemas garantiikiri. Kuna tööga garanteerijalt laekunud dokument oli üldsõnaline, toimus telefonivestlus juhatuse liikmega, kes teatas, et on valmis Anton Butuzkini tööle võtma. Rahvastikuregistri andmetel on Anton Butuzkini ja tema pere alaliseks elukoha aadressiks xxx. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on kolmetoalise korteriga, milles on olemas kõik elamiseks vajalik. Korteril on võlad soojusenergia tarbimise eest. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt eelnimetatud kinnipeetava kohta 11.10.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti, nagu vangla, A. Butuzkini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib järgnevat. 2

§ 200

lg 2 p 4,7,8,10 järgi ja karistatud 3 aastase vangistusega,

§ 274

lg 1 järgi ja karistatud 3 kuulise vangistusega ning

§ 275

järgi ja karistatud 2 kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust, mida

§ 74lg 1 ja 3 alusel jäeti täitmisele pööramata.

Viru Maakohtu 15.07.2014 kohtumäärusest, millega tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pöörati, mh tuleneb, et „Anton Butuzkini käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmises positiivselt. Ta jätkuvalt ei allu/nud/ kohustustele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, rikkudes seega karistuse täitmisele mittepööramise tingimusi. Varasemalt kohtumäärustega kohus tõdes, et süüdimõistetul olid probleemid kontrollnõuete täitmisega ja tal võimaldati läbida vastavad sotsiaalabiprogrammid. Vaatamata sellele jätkus kontrollnõuete täitmise rikkumine seoses alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumisega. Isik ei ole tarvitusele võtnud enda käitumise korrigeerimiseks mingeid meetmeid.“ Eelnev annab aluse arvata, et varasem tingimisi mõistetud karistus ei ole täitnud oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. (Viru Maakohtu 05.05.2015 kohtumäärusega vabastati A. Butuzkin § 432 lg 35 ,

§ 5

lg 2 alusel Viru Maakohtu 12.01.2012 kohtuotsusega

§ 275

järgi mõistetud karistusest ning vähendati lõplik liitkaristus 2 kuu võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu vangistust). Siinkohal märgib abiprokurör, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste korduv rikkumine ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvan, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna A. Butuzkin kannab

§ 64

lg 1 alusel mõistetud liitkaristust vägivaldse varavastase kuriteo ja avaliku võimu teostamise vastase kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et nii võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine), kui ka vägivald võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Varasemad karistused ja käitumiskontroll ei ole A. Butuzkinile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Käitumiskontroll ei hoiaks teda eemal uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Enne vangistust oli A. Butuzkinil probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 50 % ja 52 %, mis ei ole madal risk. Vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele ja ametnikele (risk ühiskonnas) ning vangidele (risk vanglas). Eelmainitud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat (ja üks kustunud) distsiplinaarkaristus. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima õigusrikkumiste toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu 3

§ 761

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama sätte lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on

1. klassi haridus, mille omandas xx Nr
2. Vanglas käis lukksepa kursustel. Enne vangistust isik töötas mitteametlikult xxx. Hetkel töötab vanglas majandustöödel. Vabanemise korral on Anton Butuzkinil olemas garanteeritud töökoht xxx. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud
3. korral. Vanglakaristust kannab teist korda. Varem on teda karistatud salajase ja avaliku varguse ning tahtliku tapmise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust röövimise eest, mis seisnes võõra vallasasja ebaseaduslikus omandamises isiku poolt, kes on varem röövinud, vägivallaga, grupis, näo varjamisega ja relva või relvana kasutatava muu esemega. Lisaks eelnevale on Anton Butuzkin pannud toime vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes ning võimusesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 4

§ 262järgi 5. korral (avaliku korra rikkumine) ja Relv

S § 892 lg 1 järgi

1. korral (elektrišokirelva ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas tahtliku tapmise eest, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Viimane kriminaalhooldus ebaõnnestus ning vangistus pöörati täitmisele. Täitmisele pööramise põhjuseks oli 15.07.2014 kohtumääruse kohaselt alkoholi tarvitamise keelu korduvad rikkumised. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Anton Butuzkin on vangistuses olles omandanud riigikeele A1 taseme, töötab alates 02.02.2015 Viru Vangla majandustöödel ning on läbinud Viha juhtimise programmi. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument – Isikutunnistus, mis kehtib kuni 24.10.
2. Vabanemise korral soovib Anton Butuzkin elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise sotsiaalkorteriga, kus elavad tema abikaasa, 6-aastane poeg ja 2 alaealist kasulast. Abikaasa ootab süüdimõistetut koju. Kohus loeb nimetatut käesolevas asjas positiivseteks asjaoludeks. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht xxx, mida tuleb arvestada kui asjaolu, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvust, ei ole kohtu hinnangul Anton Butuzkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et eelmisel katseajal ei täitnud süüdimõistetu kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning vangistus pöörati täitmisele. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval on K-raha andmetel tasumata võlanõudeid summas 4407,62 eurot. Kohus hindab nimetatut kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (Anton Butuzkinil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kohus märgib, et arvestab sealjuures asjaolu, et rikkumised on tingitud asjaolust, et kinnipeetav ei ole allunud vanglaametnike korraldusele ja vallanud tubakatooteid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Anton Butuzkini varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. 5

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Anton Butuzkin temale Viru Maakohtu 12.01.2012 kohtuotsusega mõistetud ja 15.07.2014 Viru Maakohtu määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6