Obsah (10)

§ 42§ 162§ 128§ 139§ 652§ 271§ 44§ 307§ 1028§ 115

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-1035

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käesoleval juhul on kostja kehtestanud leppetrahvi 30 eurot parkimistasu maksmata jätmisel. Leppetrahvi nõudis kostja hagejalt lepingu rikkumise päeval ja hageja tasus selle samal päeval. Kohus leidis, et kohaldatava leppetrahvi suurus on mõistlik. Seoses hageja alternatiivse taotlusega leppetrahvi vähendamiseks, märkis maakohus, et

§ 162

lg 3 järgi ei või leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. 7. Poolte vaheline leping sisaldab tingimust, mille kohaselt on parkimise korraldajal õigus teisaldada sõiduk sõidukijuhi vastutusel ja kulul juhul, kui sõiduki parkimisel on rikutud parkimistingimusi, kui sõiduk on pargitud selliselt, et tekib või võib tekkida oluline kahju, sõiduk takistab teisi parkla kasutajaid või liiklust, õigusaktides sätestatud juhtudel või kui selleks esineb avalik huvi. Käesoleval juhul teisaldas kostja hageja auto, sest hageja ei tasunud parkimistasu (rikkus parkimistingimust). Kohus leidis, et teisaldamise üheks eesmärgiks on kohustuse täitmise tagamine.

§ 42

lg 3 p 22 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega antakse tingimuse kasutajale õigus nõuda ebamõistlikult suurt tagatist. Kostja on selgitanud, miks ei ole võimalik teistsuguste õiguskaitsevahendite kohaldamine ning möönnud, et auto teisaldamine on äärmuslik vahend sundimaks teist lepingupoolt kohustuse täitmisele. Parkimistasu maksmata jätmine on suureks probleemiks. Näiteks rattalukkude kasutamise korral kandis kostja viie kuu jooksul kahju 3968,20 eurot ning see ei vähendanud lepingurikkumiste arvu, ka tõkkepuuga varustatud parkimismajades jäetakse parkimistasu maksmata. 3 8. Parkimislepingu tingimustes ei ole auto teisaldamisõiguse kasutamise eelduseks parkimistingimuste korduv rikkumine. Parkimistingimuse kohaselt on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks (parkimistingimus p 13). Kohus leidis, et tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Seda kinnitab kohtupraktika, kus Riigikohus on leidnud, et kahjustada saanud asja otsese valdaja tegevus tuleb lugeda üldjuhul asja kaudse valdaja tegevuseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-12, p 14). Puudub vaidlus, et enne auto teisaldamist oli hageja auto üheksal korral pargitud kostja parklasse parkimistasu maksmata. 04.02.2014 anti hagejale või tema autot kasutanud isikule teada tasumata leppetrahvidest ning hoiatati, et auto võidakse teisaldada. Eeltoodud asjaolu ei ole hageja vaidlustanud. Seega kohaldas kostja teisaldamise tüüptingimust auto suhtes, mis oli korduvalt pargitud kostja parklasse parkimistasu maksmata. Hageja sai auto valduse tagasi leppetrahvi ja teisaldamiskulude tasumisel. Ka teisaldamiskulu 105 eurot ei saa pidada ebamõistlikult suureks, mis tooks kaasa tingimuse tühisuse. Parkimistingimustega on sätestatud, et teisaldamise kulud jäävad sõidukijuhi kanda (parkimistingimus p 11). Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et hagejal ei ole

§-st 1028 tulenevat alusetu rikastumise nõuet kostja vastu ning kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole hagejal

§ 128lg-st 3 tulenevat varalise kahju hüvitamise nõuet kostja vastu.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 05.10.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 07.09.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus poolte vahel sõlmitud parkimislepingu kvalifitseerinud ebaõigesti üürilepinguna. Hagejale jääb selgusetuks, millise arutluskäigu tulemusena sai maakohus jõuda seisukohani, et tegemist on küll üürilepinguga, kuid niisuguse üürilepinguga, millele kõik seadusesätted ei kohaldu. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja kasutatavad tüüptingimused on kehtivad ka osas, milles need annavad kostjale õiguse sõidukite teisaldamiseks, leppetrahvide tegemiseks ja sõidukite kinnihoidmiseks kuni kostja poolt nõutavate summade tasumiseni. Seejuures on maakohus lähtunud eluvõõrast seisukohast, justkui parkimisteenuste kasutajatelt oleks mõistlik eeldada igakordset parkimistingimuste analüüsi.
3. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja pargitud sõiduk ei tekitanud mingit kahju, ei takistanud kedagi ning selle eemaldamist ei nõudnud ei õigusaktid ega avalik huvi. Sõiduki teisaldamise ainsaks põhjuseks oli parkimise alguse aja mitteõigeaegne märkimine, st parkimistingimuste rikkumine. Hageja hinnangul on niisugune tingimus, mis annab kostjale õiguse parkimise algusaja mittemärkimisel sõiduk teisaldada, tühine. Kostja fikseeris parkimistasu maksmata jätmise kell 10:32 ning sõiduk teisaldati kell 10:
4. Kuigi hageja ei mäleta parkimise alguse kellaaega minuti täpsusega, parkis ta sõiduki parklasse ilmselt ca kell
5. Seega selleks ajaks, kui kostja märkas hageja poolt parkimistingimuste rikkumist, oli võlgnevuseks kujunenud ca 3 eurot. Tüüptingimus, mis annab selle kasutajale õiguse konkreetsel juhul ca 3 euro suuruse nõude sissenõudmiseks ära viia ja kinni hoida tuhandeid kordi väärtuslikuma sõiduki, on

§ 42

lg 1 mõttes teist lepingupoolt ebamõislikult kahjustav.

§ 42

lg 3 p 22 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija (nagu antud juhul), ebamõistlikult kahjustavaks mh. tüüptingimus, millega antakse tingimuse kasutajale õigus nõuda ebamõistlikult suurt tagatis. Hageja hinnangul on tegemist selgelt ebamõistlikult suure tagatisega, mis toob tegelikkuses kaasa tüüptingimuse tühisuse. 4

1. Maakohus on ebaõigesti võtnud asja lahendamisel arvesse kostja väidetavaid negatiivseid kogemusi teiste parkijatega, sisuliselt omistades kolmandate isikute väidetavat käitumist hagejale. Samuti on maakohus ebaõigesti leidnud, justkui oleks Riigikohus andnud juhiseid, mille kohaselt peaks auto kasutaja võlaõiguslikku tegevust omistama auto omanikule. Selle eksliku seisukoha pinnalt on maakohus omakorda vääralt ja alusetult järeldanud, justkui oleks hageja ja kostja vahel mingi nö. negatiivsete suhete ajalugu, mis õigustaks kostja käitumist kõnealuse juhtumi puhul. Seejuures on maakohus ebaõigesti sedastanud, justkui ei oleks hageja vaidlustanud varasemate leppetrahvide ja hoiatuste kättesaamist. Hageja on sellele piisavalt selgelt vastu vaielnud. On võimalik, et mõned kostja poolt välja toodud varasemad parkimise eest tasumata jätmised on just hageja poolt juhtunud, kuid ta ei saa väita, justkui ta teaks, et ühel või teisel juhul oli just tema see, kes autot parkis ja maksmata unustas.
2. Antud asjaoludel oli teisaldamine mittevajalik ja ebaseaduslik. Kostja oleks saanud olukorra lahendada hoopis lihtsamate vahenditega, mis oleks olnud vähem koormavad nii talle kui ka hagejale. Olemuslikult võib kostja poolt auto teisaldamist käsitada kui kostjale kahju tekitamist.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb sellisel juhul kahjuhüvitist vähendada nullini, kuna kostja oleks mõistlikult võinud teha toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud nullini (selle ära hoidnud) — kostja oleks võinud hagejale helistada või sõnumiga teada anda, et hageja unustas parkimisaja alguse registreerimata. Teisaldamiskulu 105 eurot puhul oli tegemist ebamõistlikult kõrge tasuga. Mõistlik ja põhjendatud tasu sellisel juhul võiks olla suurusjärgus ca 40 eurot. Ekslik on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt peaks praegusel juhul rakenduma leppetrahvi vähendamise nõudmise õigust välistav

§ 162lg 3.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt välja mõistmata 330 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse.
3. Tulenevalt

§ 652

lg 1 p 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 17. Kolleegiumi hinnangul on ebaõige hageja arvamus, et parkimisleping ei ole oma sisult üürileping.

§ 271

järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Poolte vahel sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et parkimistingimused said poolte vahelise lepingu osaks ning TsMS § 654 lg 6 tulenevalt ei korda põhjendusi. 18. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ka leppetrahvi kokkuleppe kehtivuse osas. Kokkuleppe, mille kohaselt peab hageja tasuma kostjale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi kuni 30 eurot, ei ole tühine tüüptingimus, kuna leppetrahvi summat ei saa pidada 5 ebamõistlikult suureks (

§ 42lg 3 p 5).

Samuti puuduvad alused leppetrahvi vähendamiseks. 19. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et sõiduki teisaldamine oli õiguspärane. Parkimisleping sisaldab tüüptingimust, mille kohaselt on parkimise korraldajal õigus teisaldada sõiduk sõidukijuhi vastutusel ja kulul, juhul kui sõiduki parkimisel on rikutud parkimistingimusi, kui sõiduk on pargitud selliselt, et tekib või võib tekkida oluline kahju, sõiduk takistab teisi parkla kasutajaid või liiklust, õigusaktides sätestatud juhtudel või kui selleks esineb avalik huvi. Kolleegium leiab, et kuna sõiduk teisaldati seetõttu, et hageja jättis maksmata parkimistasu, siis tuleb vaidluse lahendamiseks kontrollida eelnimetatud parkimistingimuse kehtivust osas, milles see annab võimaluse sõiduk teisaldada parkimistasu maksmata jätmise tõttu. 20.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Vastavalt

§ 42

lg 3 p 22 lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega antakse tingimuse kasutajale õigus nõuda ebamõistlikult suurt tagatist.

§ 44

sätestab, et kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega tuleb

§ 42

lg 3 p-le 22 vastava tüüptingimuse tühisust eeldada ka juhul, kui hageja ei sõlminud lepingut tarbijana.

1. Kuna kostja teisaldas sõiduki parkimistasu maksmata jätmise tõttu, siis kasutas kostja sõiduki teisaldamist tagatisena. TsMS § 231 lg 1 tulenevalt võib lugeda üldtuntuks asjaolu, et sõiduki maksumus ületab üldjuhul suurel määral parkimistasu võlgnevuse. Seega annab vaidlusalune parkimistingimus kostjale õiguse nõuda ebamõistlikult suurt tagatist. Seda järeldust ei muuda ka kostja väide, et hageja on jätnud parkimise eest maksmata korduvalt. Tüüptingimuse kehtivuse hindamisel tuleb lähtuda selle sõnastusest. Parkimistingimuste kohaselt on kostjal õigus teisaldada sõiduk ka juhul, kui hageja on jätnud ühel korral parkimistasu maksmata. Eeltoodust tulenevalt on parkimisleping tühine osas, milles see võimaldab sõiduki teisaldada parkimistasu maksmata jätmise tõttu.
2. Kostja on samuti väitnud, et sõidukit teisaldades kasutas ta üürileandja pandiõigust.

§ 307

lg 1 sätestab, et kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Eeltoodust tuleneb, et sõidukit saab kinni pidada juhul, kui parkimistasu võlgnevus on samas suurusjärgus sõiduki väärtusega. Pandiõigust ei saa kasutada juhul, kui asja väärtus ületab oluliselt üürileandja nõuet, nagu see oli käesoleval juhul. Lisaks märgib kolleegium, et

§ 307

lg-st 1 tuleneb, et pandiõiguse teostamiseks saab pidada asja kinni, kuid ei saa asja kinnisasjalt teisaldada. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja

§ 307lg 1 alusel kasutada üürileandja pandiõigust ega sõidukit teisaldada.

23. Kostja on viidanud, et parkimistasu mittemaksmise puhul on vähem koormavate õiguskaitsevahendite kohaldamine raskendatud. Kolleegium leiab, et asjaolu, et muude õiguskaitsevahendite rakendamine on kostja jaoks väidetavalt keerulisem, ei õigusta

§ 42

lg 3 p 22 kohase tüüptingimuse kasutamist või üürileandja pandiõiguse kasutamist vastuolus

§ 307lõikega 1.

Kostjal tuleb kaitsta oma õigusi seaduslikul viisil. 6 24. Vaidlust ei ole, et hageja tasus kostjale viimase poolt nõutud teisaldamise tasu summas 105 eurot. Kuna parkimisleping on tühine osas, milles see võimaldab sõiduki teisaldada parkimistasu maksmata jätmise tõttu, siis tuleb kostjalt hageja kasuks TsÜS § 84 lg 1 ja

§ 1028lg 1 alusel välja mõista 105 eurot teisaldamistasu hüvitamiseks.

25. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtumenetluse eelsed õigusabikulud summas 450 eurot (käibemaksuga).

§ 128

lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-08 p-s 18 asunud seisukohale, et

§ 128

lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult kohtumenetluseeelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda ning selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused

§ 115lg 1 järgi.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja teisaldas hageja sõiduki õigusliku aluseta ega tagastanud teisaldamise tasu 105 eurot, siis on kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud.

1. Õigusabiarve kohaselt on esindaja osutanud hagejale järgnevaid teenuseid: nõupidamine ja kohtumine kliendiga ning olukorra esmane analüüs, auto kättesaamiseks parkla külastamine, läbirääkimised asja kokkuleppel lahendamiseks ning kohtumine kliendiga edasise plaanimiseks kokku 2 tunni 30 minuti ulatuses; maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine ja ettevalmistamine 30 minuti ulatuses. Esindaja tunnihind on 125 eurot, millele lisandub käibemaks (t lk 39).
2. Kolleegium leiab, et hageja ei saa nõuda kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ja ettevalmistamise kulude hüvitamist kahju hüvitisena. Käesoleval juhul anti maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Tulenevalt TsMS § 174 lg 11 ei või menetlusosaline käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega ei ole nimetatud osas hageja kahjuhüvitise nõue põhjendatud.
3. Ülejäänud osas on kohtumenetluse eelsete õigusabikulude nõue põhjendatud osaliselt. Arvestada tuleb, et kohus ei rahuldanud hageja nõuet makstud leppetrahvi hüvitamiseks. Asja materjalidest ei nähtu ka, et hageja esindaja oleks kohtumenetluse eelselt koostanud kirjalikke dokumente. Eeltoodust tulenevalt tuleb vajalikuks ajakuluks nõupidamisteks, parkla külastamiseks ning läbirääkimisteks pidada kokku 1 tund 30 minutit. Hageja esindaja töötunnihind 125 eurot (ilma käibemaksuta) jääb turuhinna raamidesse. Seega moodustavad hageja kohtumenetluse eelsed põhjendatud õigusabikulud ilma käibemaksuta 187,5 eurot ning koos käibemaksuga 225 eurot.
4. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 330 eurot (105+225). 7 Menetluskulude jaotus
5. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, siis on põhjendatud jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm Tühistatud osaliselt Riigikohtu 26.01.2017 otsusega RESOLUTSIOON
6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
7. veebruari
8. a otsus tsiviilasjas nr 2-15103596 osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu
9. septembri
10. a otsuse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata TR hagi Osaühingu EUROPARK ESTONIA vastu 105 euro suuruse teisaldamiskulu tagastamise ja 225 euro suuruse kahju hüvitamise nõude osas, ja tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis Osaühingult EUROPARK ESTONIA TR kasuks välja 105 euro suuruse teisaldamiskulu ning 225 euro suuruse kahjuhüvitise. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas.
11. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
12. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega TR hagi Osaühingu EUROPARK ESTONIA vastu jäi 30 euro suuruse leppetrahvi tagastamise nõude ja 225 euro suuruse kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata.
13. Kassatsioonkaebus rahuldada.
14. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Osaühingu EUROPARK ESTONIA kontole. 8