) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Puudutatud isikud maakohtu määrust ei vaidlustanud. Seega on vaidlustatud määrus edasi kaebamata jõustunud osas, millega kohtutäiturilt mõisteti välja avaldaja ning puudutatud isikute II ja III kasuks menetluskulu hüvitised. 8. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtu viidatud kulude ettenähtavuse põhimõte ei kohaldu ainult mittevaralise nõuete puhul. Sama põhimõte kehtib ka neis kohtuasjades, kus menetluskulu piirmäärad ei ole seaduse või määrusega selgelt ette nähtud. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab esindajakulude ettenähtavuse põhimõte muu hulgas seda, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse menetlustoimingu puhul arusaadav, et selle teeb lepinguline esindaja.
ÜS) esinduse kohta sätestatut, kui
-st ei tulene teisiti. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 järgi toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele; samas lg 2 näeb ette, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Vastavalt
Tervikuna tuleneb eeltoodust, et esindaja osalemine menetluses muutub kohtule ja vastaspoolele nähtavaks alates vastava volikirja esitamisest. Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et avaldaja oleks põhimenetluses osalenud läbi lepingulise esindaja. 3
lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13 teine lõik). Kohtumenetluse kulusid ei õigusta ega muuda ettenähtavaks lepingulise esindaja varasem osalemine täitemenetluses. Põhimenetluses on avaldaja esitanud lisaks kaebusele ja selle täpsustusele seisukoha kohtutäituri vastusele, taotluse kohtudokumentide kättetoimetamiseks ja tõlked. Seega on põhjendamatu ka avaldaja etteheide maakohtule, et talle pole antud aega dokumentide esitamiseks ega võimalust teada anda õigusabi kasutamisest. Erinevate menetlusdokumentide esitamisel kohtumenetluses oli avaldajal võimalik korduvalt kohtule ja vastaspoolele teada anda lepingulise esindaja olemasolust. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et õigusabikulu (900 eurot) ei kuulu kohtutäiturilt avaldaja kasuks väljamõistmisele. 9.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul selle normi alusel jätta kõik määruskaebusega seonduvad kulud menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes
lg 1 p-st 1 määrab ringkonnakohus kindlaks, et menetlusosalistel ei tule määruskaebemenetluse kulusid vastastikku hüvitada. 10. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule
lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.