KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-6741 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V. T. hagi AlMa Ehituse OÜ vastu

§ 9lg 1 kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult.

Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Vastavalt

§ 6

lg 2 kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.

1. Kohtule esitatud töölepingu /tl. 50-52; TVK lk 2-4/ kohaselt asub töötaja tööle maaler-krohvija ametikohale objekti ehitamise ajavahemikuks (p 1.1). Tööülesannete täitmise kohaks on piiriäärse terminali rekonstrueerimine aadressil Köide 3, Narva linn (p 1.2), töötaja töö sisuks tööandja objektil – maaler-krohvimistööd bussi ja veo terminalides ning tööleping on sõlmitud tööde mahtude täitmiseks (p.1.5-1.6).
2. Kohus selgitab, et tähtajalise töölepingu sõlmimise korral tuleb ära näidata kindlasti ka töölepingu kestus, milleks on mitu võimalust: märkides töölepingus töölepingu lõppemise kindla kuupäevana, kindla tulemuse saabumisega või kindla tulemuse saavutamisega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-82-12 märkinud, et „Kooskõlas TsÜS § 134 lg-ga 2 võib töölepingu tähtaja määrata ka sündmuse saabumisega. Sellisel juhul peab tööandja tõendama, millal saabus sündmus, millega pooled töölepingu lõppemise sidusid.“
3. Antud juhul ei nähtu töölepingust, et see oli sõlmitud tähtajalisena. Viide p 1.6, et tööleping on sõlmitud mahtude täitmiseks, on ebaselge, mistõttu töötaja ei pruukinudki aru saada, millal töösuhted peaksid lõppema. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kostja viide p 1.5 , kus on näidatud objekt, ei ole seotud kuidagi töölepingu tähtajalisusega. Kohus juhib ka tähelepanu, et kui hageja tööülesannete täitmise kohaks oli aadress Köide 3 Narva linn, siis Narva linnas teadaolevalt väidetav aadress puudub.
4. Kostja väidab, et tööleping oligi sõlmitud bussiterminali tööde ajaks ning tööd lõppesid
5. jaanuaril 2016 /tl. 53/. Tähtajalisi töölepinguid sõlmides peab tööandja olema kindel, et sellel perioodil on töötaja tööga kindlustatud, mistõttu ongi seaduseandja seadnud piirangud ja kindlad põhjused, mis peab kajastuma ka töölepingus.
6. Kohus leiab, et kostja poolt on töölepingus välja toomata tähtajalise töölepingu sõlmimise eeldused ja alused, puudub konkreetsus, kui kauaks on töösuhted sõlmitud, millise tulemuse saabumisega on töösuhe seotud. Näiteks antud juhul, millise konkreetse objekti valmimisega on töösuhe läbi. Samuti ei ilmne üheski tõendist, et tööandja oleks eraldi töötajat teavitanud, mis ajal töösuhe lõppeb (

§ 6lg 2).

Viited töölepingu punktidele 1.5 ja 1.6 ei ole asjakohased, kuna nimetatud punktidest ei selgu konkreetsus ja põhjus. Seega, kuna tööandja poolt on tõendamata tähtajalise töölepingu sõlmise eeldused, loeb kohus, et pooltevaheline tööleping oli sõlmitud tähtajatult. 16. Töölepingu lõppemise ja tööandjapoolsed töölepingu ülesütlemise põhjused on ära toodud

§§-des 79, 80, 85, 86, 88, 89. Kohtu poolt on eelnevalt tuvastatud, et pooltevaheline töösuhe ei ole lõppenud

80 alusel- tähtaja möödumisel. Tööandja poolt on töötamise registris märgitud, et töösuhe on lõpetatud

§ 86lg 1 alusel- katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. 4

§§ 95-98).

Kuna pooltevaheline tööleping ei lõppenud tähtaja möödumisel kohustus tööandja ütlema töölepingu üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavaldusega. 18.

§ 95

lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine; lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

1. Kostja selgituste kohaselt esitati kirjalik töölepingu ülesütlemise teade 17.01.2016 või 18.01.2016.a, kusjuures töölepingu lõppemise ajaks oli märgitud 08.01.2016.a. Riigikohus on oma 07.12.2011 lahendis nr 3-2-1-117-11 selgitanud “ Töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Tööandja avaldus, millest ei ilmne tööandja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest, ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena. Kuna töölepingu lõppemise eelduseks on ülesütlemisavaldus, et saa tööleping lõppeda kaudse tahteavaldusega. Töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, tagasiulatuv töölepingu ülesütlemine on tühine.
2. Antud juhul leiab kohus, et kostja poolt ei ole seadusega ettenähtud korras töölepingut üles öeldud. Kostja on töölepingu väidetavalt üles öelnud tagasiulatuvalt, mistõttu on see tühine. Kohus tuvastas, et sõlmitud on tähtajatu tööleping ning kuna seadusega kooskõlas ei ole töölepingut üles öeldud, on osapoolte töösuhted kehtivad. Osapooltel on õigus töölepingulised suhted üles öelda vastavalt seaduse sätete alusel. Sissenõutavaks muutunud tasud
3. Hageja nõuab tööandjalt vähem makstud töötasu detsembri kuu eest ning jaanuaris kuni 18.01.2016.a kokku brutosummas 121,92 eurot. Tööandja leiab, et kõik saadaolev tasu on hagejale makstud.
4. Kohus selgitab, kuna eelnevalt on tuvastatud, et töölepingulised suhted on kehtivad, siis hagejal on õigus nõuda töötasu perioodil 08.01.2016 kuni 18.01.2016.a. Nõude aluseks on töötasu detsembrikuu eest ning jaanuaris kuni 18.jaanuar 2016, seega
5. detsembril 2015 laekunud novembrikuu töötasu kohus ei arvesta.

§ 29

lg 1 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Vastavalt

§ 5

lg 1 p 7 töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Kooskõlas

§ 28

lg 2 p 1 tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. 23. Kohtule esitatud tööleping (tl.51) p 5.1 kohaselt on hageja töötasu suuruseks 2,34 eurot tunnis; p 4.1-4.2 ilmneb, et töötaja on tööle võetud täistööajaga, kusjuures igapäevane tööaeg on 8 tundi ja töönädalaks 5 päeva nädalas. Samuti ei ilmne erikokkuleppeid osalise tööaja suhtes kohaselt. Seega kohustus kostja kindlustama hagejale tööd igapäevaselt 8 tundi viiel nädalapäeval. Kostja on toonud välja, et igapäevaselt ei olnud tööd 8 tundi anda. 5

§ 35

kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-176-12 selgitanud, et „

35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks tööd töötajale anda, kui viimane oleks tööle tulnud.“

1. Antud juhul kostja ise on kinnitanud, et tal ei olnud tööd anda töötajale, samas olid pooled töölepingus kokku leppinud, et hageja asub tööle täistööajaga. Seega kohustus kostja kindlustama hagejale detsembris tööd 168 tunni (normtunnid) ulatuses. Kui töötaja töötab 23.12 on töötunde kuus 168-3 = 165 tundi. Kohtule esitatud tööajatabeli kohaselt töötas hageja
2. detsembril 2015 / tl 62/. Seega hageja normtundideks moodustus detsembris 165 tundi. Jaanuarist nõuab hageja töötasu kuni
3. jaanuarini 2018, kuna kohus tuvastas, et töösuhted on kehtivad, siis arvestab kohus hagejale töötasu kuni
4. jaanuarini 2016.a ehk 88 tunni eest.

§ 29

lg 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Vabariigi valitsuse määruse kohaselt 2015 aastal moodustus miinimumtöötasu suurus 2,34 eurot tunnis ning alates 2016 aastast 2,54 eurot.

1. Seega kohustus kostja tasuma hagejale detsembris 2015 töötasu summas 386,10 eurot (165 x 2,34) ning jaanuaris 284,48 eurot (112 x 2,54). Hageja nõudeks on jaanuaris 11 päeva töötasu, ehk 88 tunni eest. Seega lähtub kohus hageja nõudest, milleks on jaanuarikuu töötasu 88 tunni eest summas 223,52 eurot, kokku koos detsembrikuu tasuga kohustus kostja tasuma 609,62 eurot (386,10+223,52) . Tööandja poolt on detsembri ja jaanuarikuu eest kokku arvestatud ja tasutud brutosummas 480,68 eurot: 23.01.2016 - arvestatud 148,12 eurot, välja makstud 23.01.2015 - 142,79 eurot /tl 56, 59/; 10.02.2016- arvestatud 170 eurot, välja makstud 10.02.2016 - 163,88 eurot /tl 57, 60/; 28.04.2016 - arvestatud 162,56 eurot, välja makstud 28.04.2016 - 156,71 eurot /tl 64/.
2. Kohus leiab, et antud juhul on kostja poolt vähem tasutud hagejalt töötasu summas 128,94 eurot (609,62-480,68). Hageja saamata jäänud töötasu nõudeks jäi brutosumma 121,92 eurot. Kohus lähtub hageja nõudest (TsMS § 439) ning mõistab kostjalt välja vähem tasutud töötasu kokku 121,92 eurot. Viivis
3. Hageja palub sissenõutavaks muutunud viivist ja põhinõudelt viivist kuni põhinõude täitmiseni.
4. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5. Kohtule esitatud töölepingust ei selgu, mis kuupäeval kostja kohustub töötasu maksma. Kohus on lugenud, et töösuhted on hetkel kehtivad. Töötasu makstakse kord kuus (

§ 33lg 1), seega jaanuarikuu töötasu muutus sissenõutavaks veebruaris. Kohus mõistab viivise välja ajast, kui hageja 6