1-15-1302/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2017 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-1302 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kertu Kuusik Prokurör - Kriminaalasi Süüdimõistetu Martin Laanevälja tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu Martin Laaneväli asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; isikukood: 39105254933; elukoht vabanemisel: XXXX; töökoht vabanemisel: XXXX Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras: Jätta Martin Laaneväli vabastamata temale Tartu Maakohtu 06.04.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1302 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. 1 Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus karistas Martin Laanevälja 06.04.
3. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust, lugedes 3 aasta pikkuse vangistuse kaetuks Tartu Maakohtu 29.08.
4. a otsusega mõistetud 5 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohtuotsus jõustus 22.04.
5. Tartu Maakohus karistas Martin Laanevälja 29.08.
6. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 5 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.03.2014 ja lõppeb 06.09.
7. Martin Laaneväljal avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega 06.12.2016, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Martin Laaneväli andis nõusoleku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab Martin Laanevälja tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et Martin Laaneväljal on vabanemisel olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Tegemist on üürikorteriga ning maja, kus korter asub läheb lammutamisele. Korter antakse üürile kuni 01.05.
8. Martin Laaneväli soovib tööle asuda XXXX. Tema ema on nõus teda toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Katseaeg tuleb määrata kuni 06.09.2019, käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud ja elektrooniline valve kuni 28.04.
9. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles leiab, et Martin Laaneväli tuleks vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri hinnangul positiivsed asjaolud ja Tartu Vangla hinnang annavad alust uskuda, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik korrigeerida Martin Laanevälja käitumist. Süüdimõistetu Martin Laaneväli selgitas, et varasemalt ei suutnud ta narkootiliste ainetega seotud probleemidest vabaneda, sattus sinna ringi tagasi. Nüüd on teistmoodi, ta on läbinud vanglas programme, mis on teda aidanud. Ta on end muutnud ja saab ilma narkootikumideta hakkama. Varasemad distsiplinaarkaristused olid seotud suitsetamisega, nüüd ei ole ta enam 10 kuud suitsetanud. Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev leidis, et Martin Laanevälja võiks vabastada elektroonilise järelevalve alla. Ta on alustanud juba alaealisena kuritegelikku teed, nüüd on ta täiskasvanuks saanud. Tema sihikindel käitumine näitab, et ta soovib seaduskuulekat elu elada. Kohtuniku seisukoht Martin Laaneväli kannab karistust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Martin Laaneväli on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Kriminaalhooldaja hinnangul on Martin Laanevälja vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Majaomanik andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Martin Laaneväljal on vabanemisel olemas elukoht ema juures üürikorteris. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt läheb elukoht lähiajal lammutamisele ning üürile antakse see kuni 01.05.
10. Kaitsja poolt esitatud avalduse kohaselt pikendatakse üürilepingut kuni 31.12.
11. Martin Laaneväljal on võimalik asuda tööle XXXX, mida kinnitas ettevõtte juhatuse liige. 28.10.
12. a seisuga puuduvad tema suhtes rahalised nõuded. Martin Laanevälja ema on nõus poega igati toetama. Positiivne on asjaolu, et vangistuse kestel on Martin Laaneväli osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ 16.
13. – 05.11.2015, 12 sammu metoodikal põhinevas grupitöös 05.
14. – 09.04.2015, vabastava hingamise treeningutel 29.
15. – 30.09.2015 ning 18.03.2016 väljastati talle tagasilanguse ennetamise töövihik individuaalseks täitmiseks ja analüüsimiseks. Ajavahemikel 01.
16. – 01.09.2015 ja 01.
17. – 30.09.2016 osales majandusabitöödel. Samuti omandas ta keevitaja kutse Tartu Kutsehariduskeskuses 01.09.2015 – 29.08.
18. Martin Laaneväljal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, viimane karistus kustus detsembris
19. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele leiab kohus, et Martin Laanevälja vabastamine tingimisi enne tähtaega tema allutamisega elektroonilisele valvele on ennatlik. Martin Laanevälja on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemise ja kahel korral suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. 21.09.
20. a otsuse alusel kandis ta reaaset vangistust. Praegu kannab ta kahe kohtuotsusega mõistetud liitakaristust suures koguses narkootiliste ainete ecstasy, marihuaana, amfetamiini, MDMA ja metamfetamiini omandamise, valdamise ja edasiandmise eest ning suures koguses narkootilise aine ecstasy edasiandmise eest noorematele kui 18-aastastele isikutele. Seega on Martin Laanevälja karistatud narkootilise aine käitlemise eest neljal korral. Viimane karistus narkootiliste ainete käitlemise eest mõisteti talle küll tegude eest, mis on toime pandud
21. aastal, s.o samal ajal, kui teod, mille eest teda karistati 29.08.
22. a otsusega. Martin Laanevälja on varasemalt karistatud nii rahalise karistuse, tingimisi vangistuse kui ka reaalse vangistusega. Harju Maakohus karistas Martin Laanevälja 12.01.
23. a otsusega tingimisi vangistusega. Harju Maakohus pööras 21.09.
24. a otsusega Harju Maakohtu 12.01.
25. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuse. Viru Maakohus karistas Martin Laanevälja 04.09.
26. a otsusega rahalise karistusega. Uuesti karistas Martin Laanevälja Tartu Maakohus 29.08.
27. a otsusega reaalse vangistusega. Tartu Maakohus mõistis 06.04.
28. a otsusega Martin Laaneväljale liitkaristuse, lugedes mõistetud vangistuse kaetuks Tartu Maakohtu 29.08.
29. a otsusega mõistetud vangistusega. Seega on Martin Laaneväljale antud võimalus kanda karistust vabaduses ning näidata, et ta suudab edaspidi olla õiguskuulekas. Seda Martin Laaneväli teha ei suutnud. Martin Laanevälja 3 poolt toimepandud kuriteod on jäänud ajas samaks – narkootiliste ainete käitlemine suures koguses. Vangla iseloomustuse järgi on tegemist uimastisõltlasega, kes seda ise ka tunnistab. Tartu Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%. Kohus leiab, et Martin Laanevälja vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Tegemist on isikuga, keda on korduvalt karistatud narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest. Ta on jätkanud uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, kuigi talle on varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses. Ka varasem reaalne vangistus ei suutnud tema käitumist mõjutada. Vangla iseloomustuse kohaselt ei oska Martin Laaneväli siiski piisavalt analüüsida oma seniste valikute tagajärgi ning enda rolli selles. Ta on mõjutatav ja teistega kaasaminev. On sõnades motiveeritud seaduskuulekaks eluks, kuid ei hinda oma oskusi ja suutlikkust selleks objektiivselt. Arvestades eeltoodut peab kohus ärakantud karistuse aega liiga lühikeseks, et hinnata toimunud positiivseid muutusi niivõrd püsivateks, et Martin Laanevälja distsiplineerimiseks piisaks vaid kriminaalahooldaja järelevalvest. Tartu Ringkonnakohus on korduvalt (vt 27.06.
30. a määrus kriminaalasjas nr 1-09-2000) rõhutanud põhimõtet, et „…kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.“. Martin Laanevälja puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid vangistusest vabastamise juba esimese võimaluse avanemisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4