← Eesti

2-16-13054/11

Obsah (5)§ 143§ 119§ 116§ 121§ 167

Tsiviilasi nr 2-16-13054 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-13054 Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imb

) § 136 lg 1 kohaselt on pärandi inventuur kohustuslik, kui pärijaks on 2

(6)Tsiviilasi nr 2-16-13054 piiratud teovõimega isik. Käesoleval juhul on pärijaks alaealine puudutatud isik, kelle teovõime on piiratud.

§ 143

lg 1 kohaselt on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest pärast inventuuri tegemist piiratud pärandvara väärtusega.

§ 119lg 1 järgi on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud.

Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

§ 119

lg 2 kohaselt võib notar nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus. 5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda. Avaldaja palub kohtult luba alaealise lapse nimel pärandist loobumiseks, seega ta ei ole teinud avaldust alaealise lapse nimel pärandi vastuvõtmise kohta ja vastavalt pärimisseadusele ei ole võimalik ka läbi viia pärandvara inventuuri. 24.09.2016.a möödub kolm kuud tähtajast, millal alaealise lapse seaduslik esindaja sai teada pärandaja surmast ja oma alaealise lapse pärimisõigusest. Antud juhul on vajalik kohtult paluda luba pärandist loobumise tähtaja pikendamiseks, sest vastasel korral läheb pärand üle. Avaldaja on teinud kõik endast oleneva menetlustoimingu tegemiseks. Kui menetlustoiming on õigel ajal jäänud tegemata mõjuval põhjusel, on menetlusosalisel võimalik TsMS § 67 lg 1 kohaselt taotleda tähtaja ennistamist. Maakohus on käsitlenud üksnes varalist külge ja jätnud isiklikud õigused ja huvid tähelepanuta. Kohus ei saa kedagi sundida pärandit vastu võtma. Keegi ei ole kohustatud oma tahteavaldust põhjendama. Avaldaja ei nõustunud maakohtu etteheitega, mille kohaselt avaldaja ei ole esitanud tõendeid päritavate varaliste kohustuste puudumise kohta. Kohus kogub vajadusel ise tõendeid (TsMS § 477 lg 7). Avaldajal saavad sellised tõendid tekkida üksnes pärimismenetluse käigus (notari päringud, pärandvara inventuur). Käesoleval ajal ei ole teada, millisest varast pärand koosneb. Maakohus pidi hindama pärandist loobumise kooskõla lapse eeldatavate huvidega. Sisuliselt on kohus jätnud avaldaja ilma õigusest kohtusse pöörduda samadel alustel, kuna antud juhul on tegemist lühendatud aegumistähtajaga, millele võiksid tugineda puudutatud isikud. Maakohus ei ole kontrollinud enne haginõude tõendatuse üle otsustamist, kas hagi aluseks olevatel asjaoludel oli hageja õiguste rikkumine võimalik. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1149-15 p 10 kohaselt TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid (RKTKm nr 3-2-1-31-12, p 13; RKTKm nr 3-2-1-95-13, p 12). Juhul kui kohtu hinnangul oli avaldus puudulik, siis oleks kohus pidanud TsMS mõtte kohaselt võimaldama hagejal täiendava tähtaja jooksul puudused kõrvaldada. Kuna kohus ei ole lubanud kohtusse pöörduda ning jätnud kohaldamata

sätted, on kohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Vaidlustatav kohtulahend on vastuolus õigusemõistmise huvidega ja määruskaebuse esitaja õigustatud huviga.

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et Harju Maakohtu 01.12.2016.a määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  3. Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks avalduses esinenud puuduseid. Kohus jättis 06.09.2016.a määrusega avalduse käiguta, kohustades avaldajat 3

(6)Tsiviilasi nr 2-16-13054 esitama kohtule PŠ pärandvara inventuuri akti ja nõuetekohase volikirja. Seega võib maakohtu lahendist järeldada, et maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest nii inventuuri akti kui ka volikirja esitamata jätmise tõttu. Seoses volikirjaga märkis avaldaja 09.11.2016.a menetlusdokumendis, et ta esitas täpsustatud volikirja 15.09.2016.a kirjaga kohtule. Nimetatud volikirja toimikust ega kohtute infosüsteemist aga ei nähtunud ning seetõttu palus ringkonnakohus TsMS § 664 lg 1 alusel esitada volikiri määruskaebuse menetlemiseks uuesti. 14.01.2017.a esitas avaldaja kohtule 13.09.2016.a kuupäevaga volikirja, millega volitati esindajat käesolevas asjas esindama. Seetõttu iseenesest ei leia ringkonnakohus, et avalduse menetlusse võtmisest saaks keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel. 9. Maakohtu põhjendustest on võimalik eeldada, et maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ka § 371 lg 2 p 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1, kuivõrd leidis, et avalduses puuduvad täpsed andmed ja tõendid varade ning kohustuste kohta ning selleks tuleb avaldajal esitada inventuuri akt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus eelnimetatud sätte alusel avalduse menetlusse võtmisest aga ennatlikult. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Maakohus küll osundas 06.09.2016.a õigetele puudustele (avalduses puuduvad täpsed andmed ja tõendid varade ning kohustuste kohta ning kohus ei saa ilma nendeta otsustada, kas loobumine on lapse huvides), kuid ei täitnud enda selgituskohustust õigesti ega piisavalt. Maakohus nõudis resolutsioonis, et avaldaja peab esitama pärandvara inventuuri akti, et välistada avalduse menetlusse võtmisest keeldumine. Samas aga on kohus jätnud tähelepanuta pärimisseaduse regulatsiooni, mille kohaselt selleks, et pärandvara inventuur läbi viia, on vajalik pärand vastu võtta (

§ § 137 lg 1), mille tagajärjel omakorda ei ole enam võimalik pärandist loobuda (

§ 116lg 2).

Mõjuval põhjusel saab notar küll ka loobumise tähtaja möödalaskmisel määrata uue tähtaja pärandist loobumiseks

§ 119

lg 2 alusel, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa see mõjuv põhjus olla pärandvara ebapiisavus pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks. Sellest tulenevalt muutuks pärandi vastuvõtmisel hilisemalt võimatuks pärandist loobumine ning omakorda ebavajalikuks ka kohtu nõusoleku taotlemine selleks. Sellel põhjusel ei saanud kohus jätta inventuuri akti esitamata jätmise tõttu avaldust käiguta ega selle menetlusse võtmisest keelduda. Vastupidisel juhul oleks alaealiste laste nimel pärandist loobumine võimatu. Samas võib pärandi vastuvõtmine kahjustada alaealise huve ebamõistlikult, arvestades et isegi kui kuulutatakse välja pärandvara pankrot või pankrotimenetlus lõpeb raugemise tõttu, jäävad tema kanda ikkagi matuse kulud ja võimalikud pärimismenetluse kulud. 10. Olenemata sellest, et maakohus ei saa nõuda inventuuri akti esitamist, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole avalduses kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks leida, et puudutatud isiku õiguste rikkumine on võimalik ehk et pärandist loobumine on lapse huvides. Seega tuleb maakohtul anda avaldajale uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning kohtu ette selliste asjaolude toomiseks, mille alusel kohus saaks hinnata, kas pärandist loobumine on lapse huvides. Üldistest väidetest pärandaja vara väärtuse ja kohustuste suuruse osas ei piisa. Avaldaja peab selgitama välja võimalikult täpselt pärandaja vara ja kohustuste suuruse. Samuti peab avaldaja esitama nende asjaolude tõendamiseks ka vastavad tõendid. Sellisel juhul saab kohus hinnata, kas esitatud ja tõendatud asjaolude alusel saab lugeda, et pärandist loobumine on lapse huvides. Näiteks juhul kui selgub, et pärandaja teadaolevad kohustused võlausaldajate ees ületavad märkimisväärselt pärandaja teadaolevat ja võimalikku vara väärtust (registervara ja krediidiasutustes olev vara), on võimalik, et kohus saab leida, et lapse huvides on pärandist loobumine ilma, et selleks oleks läbi viidud pärandvara inventuur. Avaldajal kui pärandajaga koos mitte elanud isikul on tõenäoliselt keeruline 4

(6)Tsiviilasi nr 2-16-13054 iseseisvalt saada andmeid ja tõendeid selle kohta, mis pärandvarasse kuulub. Samas ei ole pärimisseaduse alusel inventuuri läbiviimine ainuke võimalus pärandisse kuuluvate õiguste ja kohustuste kindlakstegemiseks. Pärima õigustatud isikul on ka enne pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist õigus saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi ja pärimislepingu sisu kohta kohtult, notarilt ja muult isikult, kelle valduses on pärandvara, testament või pärimisleping (

§ 121

). Notar on pärimismenetluse läbiviimisel kohustatud tegema ka erinevaid päringuid nii registritesse kui ka krediidiasutustele (

§ 167lg 2 ja lg 21).

Pärimismenetluse algataja või pärija taotlusel või notarile teatavaks saanud asjaolu alusel teeb notar päringu mh ka ehitisregistrisse, täitemenetlusregistri pidajale pärandaja suhtes toimunud täitemenetluse ja nende täitemenetluste väljaselgitamiseks, milles pärandaja oli sissenõudja, kohtute infosüsteemi kohtumenetluses olevate nende kohtuasjade numbrite väljaselgitamiseks, milles pärandaja oli menetlusosaline (

§ 167lg 3).

Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib notar pärimismenetluse algataja või muu pärandvara suhtes õigusi omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel lisaks teha järelepärimisi ka muudele isikutele (nt sideteenuste pakkujatele, kiirlaenuandjatele, teadaolevalt pärandaja sõidukeid valdavatele isikutele jm isikutele, kellel võib olla infot pärandaja vara ja kohustuste kohta). Arvestades hagita menetluse iseloomu peab maakohus eeltoodut avaldajale selgitama ning võimaldama talle mõistliku aja eelnimetatud andmete ja tõendite kogumiseks ning kohtule esitamiseks (TsMS § 477 lg 7). Vajadusel saab kohus ka omal algatusel tõendeid koguda. 11. Seoses tähtaja pikendamise ja ennistamise avaldusega, märgib ringkonnakohus järgmist. 30.08.2016.a avalduses on avaldaja taotlenud ka pärandist loobumise tähtaja pikendamist. Viimase nõude menetlusse võtmist maakohus aga vaidlustatud määrusest nähtuvalt lahendanud ei ole. Asja uuel menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul lahendada ka nimetatud avalduse menetlusse võtmine. Samas leiab ringkonnakohus, et ka sellel avaldusel on puudused, mis takistavad selle menetlemist. Avalduses pole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus lahendada pärandist loobumise tähtaja pikendamist. Ka selles avalduses olevate puuduste kõrvaldamiseks peab kohus andma täiendava tähtaja. 09.11.2016.a avalduses palus avaldaja menetlustähtaeg ennistada ning muuta Harju Maakohtu 06.09.2016.a määrust. Eelnimetatud menetlusdokumendist ei ole aga aru saada, mida avaldaja täpselt taotleb – kas 06.09.2016.a määrusega määratud tähtaja ennistamist TsMS alusel või pärandist loobumise tähtaja ennistamist (uue tähtaja määramist). Juhul kui viimast, siis ei ole aru saada (nii nagu ka 30.08.2016.a tähtaja pikendamise avalduse puhul), mis asjaolude alusel avaldaja kohtule avalduse esitas – kas notar on uue tähtaja määramisest keeldunud ning ta soovib notariaadiseaduse § 41 lg 5 alusel taotleda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist või soovib ta kohtu poolt

§ 119lg 2 alusel uue tähtaja määramist pärandist loobumiseks.

Arvestades et pärandist loobumise tähtaeg on käesoleval juhul möödunud, on asjakohasem küll uue tähtaja määramise taotlemine, kuid ringkonnakohus rõhutab, et

§ 119

lg 2 alusel saab esmajärjekorras taotleda nii tähtaja pikendamist kui ka uue tähtaja määramist notarilt. Kohus saab tähtaja pikendamist ja uue tähtaja määramist menetleda üksnes, kui notar on jätnud sellekohase taotluse rahuldamata või on pärima õigustatud isikute vahel vaidlus tähtaja pikendamise või uue määramise osas. Selliseid asjaolusid ei ole aga kohtu ette toodud. Seega tuleb maakohtul luua selles osas selgus ning maakohus peab paluma avaldajal täpsustada, mis oli avaldaja 30.08.2016.a ja 09.11.2016.a avalduste aluseks olevad asjaolud ning milliste avalduste ja taotluste juurde avaldaja jääb. Seega tühistab ringkonnakohus selguse huvides maakohtu määruse ka osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja 09.11.2016.a taotlused. Ringkonnakohus märgib, et PKS ei näe ette, et notarilt loobumise tähtaja pikendamise taotlemiseks (või uue tähtaja määramiseks)

§ 119lg 2 alusel oleks vaja taotleda kohtu nõusolekut. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-16-13054 12. Juhul kui avaldaja ei ole notarilt taotlenud uue tähtaja määramist, siis arvestades et toimikust nähtuvalt möödus 24.09.2016.a kolm kuud pärandaja surmast ja lapse pärimisõigusest teadasaamisest, peab avaldaja puudutatud isiku nimel taotlema notarilt uue tähtaja määramist pärandist loobumiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul maakohtu poolt asja eelnev menetlemine, sh avaldaja eksitamine inventuuriakti esitamise vajaduse osas, mille tulemusel pärandist loobumise tähtaeg möödus, võib olla mõjuv põhjus

§ 119lg 2 alusel uue tähtaja määramiseks.

Kui maakohus annab avaldajale puuduste kõrvaldamiseks uue tähtaja, peab maakohus andma avaldajale ka tähtaja notarilt uue loobumise tähtaja määramise taotlemiseks

§ 119lg 2 alusel ja sellekohase notari otsuse esitamiseks.

Juhul kui notar keeldub uue tähtaja määramisest, saab avaldaja pöörduda kohtusse notariaadiseaduse § 41 lg 5 alusel ning taotleda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses.

  1. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
  2. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.