lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendati Kristjan Maaslepale mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt
a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse- 2 aastat ja 3 kuud vangistust- võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse algust arvati alates isiku kinnipidamisest 16.10.2015. Kohtuotsus jõustus 27.11.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.10.2015 ja lõpeb 16.01.2019.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 16.11.2016. 16.11.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Kristjan Maaslepa vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Kristjan Maaslepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur nõustub Tartu Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning samuti ei toeta Kristjan Maaslepa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kristjan Maaslepp avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta on järgi mõelnud ning aru saanud, kuidas ei tohi käituda. Ka sotsiaalprogramm on läbitud ning sellest on kasu olnud. Seda, mis teda kuriteo toimepanemiseni viis, Kristjan Maaslepp selgitada ei oska, kuid arvas, et temast ei ole vabanemise korral enam ohtu ühiskonnale. Kinnipeetav tunnistas, et vangistuses on tal olnud väikseid probleeme, kahel korral on ta kartseris istunud, viimati juulikuus. Kinnipeetav soovis, et kohus võimaldaks menetluskulude tasumise kahe kuu jooksul. Kaitsja leidis, et kuna isik on aru saanud enda teo õigusvastasusest, on läbinud sotsiaalprogrammid ja on valmis neid jätkama vabaduses, võib arvata, et karistus on kandnud oma eesmärgi. Kaitsja hinnangul võib elektroonilise valve alla vabastamine Kristjan Maasleppa hoida eemale edasisest kuritegude toimepanemisest ja aitab resotsialiseeruda. Kristjan Maaslepal on elukoht vanaema juures ning tugi lähedaste poolt. Alkoholiprobleeme Kristjan Maaslepal ei ole. Kristjan Maaslepp soovib käituda seaduskuulekalt, mistõttu leiab kaitsja, et kohus võiks kaaluda Kristjan Maaslepa vabastamist elektroonilise järelevalvega. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Kristjan Maaslepp temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Kristjan Maaslepa vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korter kuulub kinnipeetava vanaemale xxxxxxxxxxxxxx. Korteris elavad xxxxxxxxxxxxxxxja tema elukaaslane xxxxxxxxxxxxxxv on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu arvates ei ole Kristjan Maaslepa vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Kristjan Maasleppa on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning kannab vanglas karistust samuti teist korda. Mõlemal korral on ta toime pannud rasked isikuvastased kuriteod. Esimesel korral (kriminaalasi nr 1-13-5655) karistati kinnipeetavat alaealiselt vabaduse võtmise ja tema väärkohtlemise eest. Praegust karistust kannab vägistamise eest. Kuritegu on toime pandud katseajal, mis on muuhulgas katseaja nõuete raskeim rikkumine. Toimepandud kuritegu isik küll tunnistab, kuid ei oska seda analüüsida ega põhjendada. Ka kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud reeglitele vastav. Korduvalt on ette tulnud konflikte kaaskinnipeetavatega. Käesoleval ajal on Kristjan Maaslepal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. 21.12.2015 on isikut karistatud kartseriga, kuna ta kasutas agressiivset kehakeelt ning viskas vahistatule teed näkku ja rinnapiirkonda. 01.03.2016 sai Kristjan Maaslepp noomituse, kuna tema kambris oli raadio, mis temale ei kuulunud. 30.06.2016 tõukas Kristjan Maaslepp kaaskinnipeetavat, mille eest karistati teda taas kartseriga. Viimati karistati kinnipeetavat 09.09.2016 noomitusega, kuna ta hoidis teadlikult kambris rikutud juhtmega raadiot. Eeltoodu põhjal puudub kohtul veendumus, et senini kantud karistuse jooksul oleks Kristjan Maaslepp oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud – suhteliselt lühikese vangistuse jooksul on teda neljal korral distsiplinaarkorras karistatud tõsiste rikkumiste eest. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgimine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed toob kaasa nende rikkumine. Kristjan Maaslepp ei ole seda ilmselgelt suutnud. Etteheiteid saab teha ka Kristjan Maaslepa suhtumisele ja varasemale elukäigule, mis samuti ei kinnita isiku valmisolekut oma elu muuta. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Kristjan Maaslepp töökohtades suhtes valiv ja rahulolematu otsitud põhjustel- väike töötasu, arusaamatused ülemustega või raske töö. Väidetavalt saab isik pärast vabanemist asuda tööle Eesti Pagarisse. Toimikust selgub, et isik on ka varem seal töötanud, kuid tuli ära kahe kuu möödudes, kuna pidas tööd raskeks, ületunde koormavaks ja töötingimusi halbadeks. Ka teistes ettevõtetes (Balti Klaas, AS Kaupmees & KO, Omniva, Norma, Agora DC OÜ, Odien) ei ole Kristjan Maaslepp tööd sobivaks pidanud. Kinnipeetav on avaldanud, et soovib teha tööd põllumajandusvaldkonnas, kuid ei ole tööd leidnud, sest ei ole seda ka otsinud. Eesti Töötukassas ta end arvele võtta ei soovi, kuna talle ei meeldi, et sunnitakse tööle minema, peetakse erinevaid koolitusi/koosolekuid, millel tema kasu ei näe. Vaatamata eeltoodule peab kohus siiski oluliseks välja tuua ka mõningad Kristjan Maasleppa positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kristjan Maaslepp täidab individuaalset täitmiskava- on osalenud majandustöödel, kohtunud psühholoogiga ning saab nõustamist. Positiivne on ka see, et Kristjan Maaslepal oleks vabanemise korra garanteeritud elukoht ning perekonna toetus. Perekond on Kristjan Maasleppa vanglas vaatamas käinud ning rahaliselt toetanud. Küll aga ei saa eeltoodut pidada piisavaks, et isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohtu hinnangul ei ole karistus Kristjan Maaslepa puhul oma eesmärki täitnud. Kohtu arvates peaksid isiku, kes on katseajal toime pannud uue kuriteo, vabastamiseks esinema eriti erandlikud asjaolud, mida Kristjan Maaslepa puhul ei ole. Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et Kristjan Maaslepa vabastamine selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.