) § 219 lg 2 alusel antud aktiga.
kohaselt kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõiste- 3-16-2337 tavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kahtlustatavana kinnipidamise asendamise ja riigituludesse makse vastuvõtmise kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse prokuratuurile.
lg 2 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui kahtlustatava kinnipidamine asendatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 219. Samas eeldab
kohaldamine siiski teatud menetlustoimingute läbiviimist ja teatud asjaolude tuvastamist, mis üldjuhul tähendab aga kriminaalmenetluse alustamist (
). Seetõttu tuleb nimetatud normi käsitada eriregulatsioonina, mis kindlate eelduste esinemisel ei loe kriminaalmenetlust alanuks vaatamata teatud toimingute läbiviimisele. Olenemata asjaolust, et kriminaalmenetlust
kohaldamisel (kahtlustatava kinnipidamise asendamisel) ei loeta alanuks, on kohtu hinnangul
lg 2 alusel antud uurimisasutuse akt oma sisult kriminaalõiguslik, s.o uurimisasutuse menetlustoiming. 4. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebaja leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise, on tal võimalik esitada kaebus prokuratuurile (
Ka juhul, kui käsitada kaebaja eesmärgina kahju hüvitamise soovi, tuleb vastav taotlus esitada prokuratuurile (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 7 lg 1, § 14 lg 2). 5. Eeltoodud põhjustel ei kuulu M. B. A. esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, mistõttu kohus tagastab kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.