Obsah (4)
§ 1231§ 116§ 124§ 1372-16-16013 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2016.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-16-16013 Tsiviilasi XXXXavaldus lapse XXXX
) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
§ 1231
lg 1 kohaselt hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.
§ 116
lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 124
lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
§ 137
lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. 3
(4)2-16-16013 Laps XXXXsündis 11.05.2015.a, tema vanemad on XXXXja XXXX. Vanemate kooslelu lõppes märtsis 2016.a ja abielu lahutati 01.06.2016.a. Laps jäi kooselu lõppedes elama ema juurde. Lapse hooldamise ja kasvatamisega on alates märtsist 2016.a tegelenud avaldaja, lapse ema ainuisikuliselt. Lapse isa XXXXei ole lapsega suhelnud ega lapse ülalpidamises osalenud. Laps ei ole oma isa näinud, on toimunud üks juhuslik kohtumine tänaval. XXXXkäitumine näitab, et ta ei soovi hooldusõigust teostada. XXXXei ole kohtule oma suulist ega kirjalikku seisukohta esitanud. Seisukoha esitamata jätmise tõttu ja avaldaja poolt esitatud sotsiaalmeedia väljavõtete põhjal on kohtu seisukoht, et XXXXei soovi avaldusele vastuväiteid esitada Lapse ema on lapse hooldusõigust pikemat aega ainuisikuliselt teostanud ja sellega hästi hakkama saanud. Lapse hoolduse teostamata jätmise kohta isa poolt ei ole ühtegi mõistlikku ja objektiivset põhjendust. Eeltooduga on isa rikkunud lapse isikuhooldusõigust. Lapse isa ei ole ühelgi viisil osalenud lapse ülalpidamises, sellega on lapse isa rikkunud lapse varahooldusõigust. Lapse isa ei jää tema hooldusõiguse piiramisel millestki ilma, kuna ta on hooldusõiguse teostamisest vabatahtlikult loobunud ligi 10 kuud tagasi. Lapse huvides on, kui senine tegelik olukord ka ametlikult kinnitatakse. Eeltoodust tulenevalt on ema avaldus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Isal on õigus esitada avaldus hooldusõiguse taastamiseks, kui ühise hooldusõiguse lõpetamise põhjustanud asjaolud on ära langenud. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
(4)