KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-8255 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Sten Lind Kriminaalasi Ale

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistus 1/3 võrra, mõistes A.

Severinile lõplikuks karistuseks.ühe aasta ja neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust A. Severinile varem mõistetud, kuid ära kandmata karistuse ühe aasta kolme kuu ja kahekümne kaheksa päeva vangistusega, mõistes talle liitkaristuseks kaks aastat seitse kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Kohaldatud tõkendi jättis maakohus kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Karistuse kandmise algusajaks loeti

1. mai
2. Maakohus mõistis A. Severinilt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud: sundraha 645 eurot ning kaitsjatasu 456 eurot. Maakohus konfiskeeris KarS § 83 lg 3 alusel tahtliku kuriteo toimepanemise vahendi – sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX, mis on Harju Maakohtu
3. mai
4. a määruse alusel arestitud. 3.
5. Maakohus leidis, et A. Severinile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud A. Severini kahtlustavana kinnipidamise protokollile, kiirmenetluse protokollile, politseiametnikust tunnistaja KU ütlustele, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile, indikaatorvahendi kasutamise protokollile, tunnistaja EM ütlustele ja äratundmiseks esitamise protokollile tunnistaja TK ütlustele tuginevalt. Maakohus arvestas ka karistusregistri väljavõtet, millest nähtuvalt on A. Severinil kolm kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kaheksa kehtivat väärteokaristust. Samuti arvestas maakohus õiendiga, mille kohaselt süüdistataval ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust ning süüteo toimepanemiseks kasutatud mootorsõiduk kuulub AM-le. AM on andnud oma nõusoleku selle sõiduki konfiskeerimiseks ja taotlenud lühimenetluse kohaldamist. Uuritud tõenditest nähtuvalt on tuvastatud, et A. Severinil puudus
6. mail 2016 mootorsõidukit juhtides selle juhtimise õigus. Samas on ta ka varem korduvalt mootorsõidukit ilma vastava õiguseta juhtinud ja teda on viimase aasta kestel sellise käitumise eest juba kahel korral karistatud. Seega on ta mootorsõidukuit ilma sellekohase õiguseta juhtinud süstemaatiliselt. Kohus leidis, et A. Severin pani KarS §-s 4231 sätestatud kuriteo toime otsese tahtlusega. Samuti luges maakohus uuritud tõendite põhjal tuvastatuks, et A. Severin oli mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Ka KarS §-s 424 sätestatud teo pani ta toime otsese tahtlusega, sest mootorsõidukit juhtides oli ta teadlik enda joobeseisundist. 2 3.
7. A. Severinile karistust mõistes märkis maakohus, et kuigi nii KarS § 4231 kui ka § 424 koosseisud näevad alternatiivselt ette nii rahalise karistuse kui ka vangistuse, on A. Severini võimalik karistada vaid vangistusliku karistusega. Süüdistatav ei tööta, tema sissetulek on
8. a olnud üksnes 416 eurot. Varasemalt talle mõistetud rahatrahvidest on ta tasunud vaid ühe. Lisaks tuleb arvestada, et A. Severin peab tasuma ka kohtukulud. Veel arvestas kohus seejuures asjaoluga, et A. Severinil on kalduvus tarvitada alkohoolseid jooke. Samuti on ta vaatamata eelnevale karistatusele liiklusalaste väär- ja kuritegude eest jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. Süüdistavat ei ole õiguskuulekusele sundinud ka varem mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistus. Seega puudub tal õiguskuulekus. Ta on KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest juba neljandat korda kohtu all. Kohus leidis, et A. Severini tuleb nii KarS § 4231 kui ka § 424 alusel karistada vangistusega, kuid seda sanktsiooni keskmisele määra lähedale jäävas suuruses. Kohus arvestas seejuures tema süü suurust ja varem joobeseisundis juhtimise eest karistatust. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamint, raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kuna A. Severin pani talle süüks arvatud teod toime ideaalkogumis, siis rakendas maakohus KarS §63 lg-t 1 ja mõistis talle nende tegude eest ühe karistuse, liites KarS § 65 lg 2 alusel sellele karistusele ka varasema karistuse ära kandmata osa. Kohus konfiskeeris süüteo toimepanemise vahendiks olnud sõiduauto. Selle auto omanik on AM, kuid ta on vähemalt kergemeelselt aidanud kaasa sellele, et süstemaatiline liikluskurjategija A. Severin autoga liiklusse läheb. Maakohtu hinnangul on konfiskeerimine arutataval juhul proportsionaalne meede.
9. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni A. Severini kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes leiab, et mõistetud karistus on põhjendamatult karm. Karistamise aluseks peaks olema isiku süü. Arutataval juhul on sellest põhimõttest irdutud ja karistatud teda teosüüga võrreldes liiga karmilt. Arvestamata on jäetud, et EM ilmselgelt kallutas süüdistatavat kuritegu toime panema. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et karistust kergendab see, et A. Severin on oma tegu kahetsenud ja süüd tunnistanud. Ta on süüdi tunnistatud üksnes ühe joobes juhtimise juhtumi eest. Ta ei olnud raskes joobes ega põhjustanud raskeid tagajärgi. Süüdistatava suhtes on põhjendamatult rakendatud nii pikaajalist vangistust kui ka konfiskeerimist, mis on ebaõiglane. A. Severini suhtes on karistuse eesmärgid saavutatavad kergema karistusega ning vastupidist ei ole maakohus põhjendanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
10. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat 3 muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse ja lisakaristuse kergendamiseks on perspektiivitu. A. Severinile ideaalkogumis toime pandud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ja mootorsõiduki süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest mõistetud karistus küll tõesti ületab sanktsiooni keskmist määra. Samas on maakohus mõistetavat karistust nõuetekohaselt põhistanud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. A. Severini on kriminaalkorras mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest ka varem korduvalt karistatud. Samuti on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta. Karistuse raskus on proportsioonis tema süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti on kohus arvestanud puhtsüdamliku kahetsuse kui süüd kergendava asjaoluga ja sellega, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid. Kohus on põhjendanud ka mootorsõiduki konfiskeerimise vajadust ning kolleegiumi hinnangul vastab ka sõiduki konfiskeerimine arutatava juhtumi asjaoludel välja kujunenud kohtupraktikale, mida kolleegiumil ei ole plaanis muuta.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 10. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada.

§-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4