← Eesti

3-16-2428/5

Obsah (7)§ 121§ 37§ 44§ 45§ 38§ 55§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2428 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusv

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 4. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eeldusteks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt sätestab

§ 45

lg 2, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada.

§ 38

lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. A.N. on esitatud kaebuse seoses sellega, et Tallinna Vangla esimeses üksuses puuduvad külmkapid ning kaebaja sooviks on hilisem kahju hüvitamise nõue. Vastavasisulist taotlust kaebaja Tallinna Vanglale esitanud ei ole. 5. Kohtu hinnangul ei ole

§ 45

lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lg 2 p-i 1 alusel tagastada.

Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebus hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil praegusel juhul lubatav. Pelgalt deklaratiivselt väljendatud soov tulevikus kahjunõuet esitada ei saa õigustada tuvastamisnõude lubatavust olukorras, kus isik ise ei ole oma õiguste tegelikuks kaitseks midagi ette võtnud, st eelkõige asjakohaseid taotlusi vanglale esitanud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt saab isik nõuda kahju hüvitamist juhul, kui esmased õiguskaitsevahendid (sh kohustamisnõue) pole olnud tulemuslikud või neid pole võimalik esitada. Praegusel juhul ei ole kaebaja püüdnudki väidetavat kahju tekkimist vältida. Täiendavalt selgitab kohus, et kohtule ei nähtu ega ole ka asjaolusid arvestades äratuntav, millist varalist või RvastS § 9 lg-s 1 nimetatud mittevaralist kahju võiks külmkappide puudumine kaebajale tekitada. Kaebaja konto väljavõttelt ei nähtu, et kaebaja kasutaks vangla poodi, kust ostetud toiduained võiksid külmkappide puudumise tõttu rikneda. Seega oleks võimalik hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu ning kaebajal puudub

§ 45lg-st 2 tulenevalt kaebeõigus.

6. Kaebaja ei saa halduskohtusse pöörduda ka teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitseks ning üldise heaolu parendamise eesmärgil (

§ 44lg 2). 2

(3)
  1. Ehkki kaebuse kohaselt on kaebaja sooviks esitada lõpuks kahju hüvitamise nõue, siis tuleb kaebaja eesmärgiks lugeda siiski seda, et Tallinna Vangla esimeses üksuses oleks külmkapid Sellise eesmärgi saavutamiseks ei ole tuvastamiskaebus kohane, ent tõhusama nõude esitamine praeguses kohtumenetluses (kaebuse nõude muutmine) ei ole võimalik, kuna kaebaja pole läbinud sellise nõude esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kaebaja ei ole vanglale esimeses üksuses külmkappide tagamise soovi avaldanud. Oma õiguste tõhusaks kaitseks tuleks kaebajal esmalt pöörduda asjakohase taotlusega vangla poole ning kui kaebaja vangla vastusega ei nõustu, on tal võimalik esitada selle peale vaie ja alles pärast vaide lahendamist (selle rahuldamata jätmisel) või vaide lahendamise tähtaja möödumist saab kaebaja pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole (VangS § 11 lg 5).
  2. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav ning kuna praeguses kohtumenetluses ei ole võimalik kohustamisnõudele kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu üle minna, kuulub kaebus läbivaatamatult tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

9. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Tulenevalt sellest, et kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus menetlusabi taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

10.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjasta digitaalselt/ Ruth Prigoda 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.