← Eesti

3-15-455/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks, Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-455 Haldusasi PP kaebus Maksu-

§ 88lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2015 otsusega nr 3-15-455 rahuldamata PP kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) 30.10.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/018730-16 tühistamiseks. Otsus jõustus 07.06.2016, kui Riigikohus ei võtnud PP kassatsioonkaebust menetlusse.
  2. Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik AG esitas 13.10.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasja nr 3-15-455 toimikuga tutvumiseks, põhjendades seda sooviga teha taustauuringut PP ja M OÜ majandusküsimustes ning kontrollida, kas vaidlus on seotud M OÜle Eesti Keskerakonna poolt antud garantiikirjadega.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 20.10.2016 määrusega taotluse rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 89 lg 1 kohaselt ei tulene seadusest, et menetlusosalised peaksid menetlusvälisele isikule toimikuga tutvumiseks nõusoleku andmist või selle andmisest keeldumist põhjendama. MTA nõustus toimiku tutvustamisega, kuid PP 3-15-455 mitte, leides, et see rikuks tema eraelu puutumatust. Kuna üks pooltest pole nõusolekut andnud, pole toimikuga tutvumise võimaldamine

§ 89lg 1 alusel lubatav.

Praegusel juhul ei saa ajakirjanikul olla ka ülekaalukat huvi haldusasja toimikuga tutvumiseks (

§ 89lg 2).

Kogu vajaliku teabe vaidluse ja selle lahendamisel tähtsust omanud asjaolude kohta saab ajakirjanik asjas tehtud kohtulahenditest. Erinevalt kriminaalasjadest, mille vastu võib põhjendatud ajakirjanduslikku huvi üldjuhul eeldada, arvestades, et tegemist on riigi karistusvõimu teostamisega isikute suhtes, keda süüdistatakse väga olulisel määral riigi õiguskorra kahjustamises, puudub tsiviil- ja halduskohtumenetluste vastu üldjuhul selline huvi, mis õigustab ajakirjanikule toimiku tutvustamist. Selline avalik huvi ei saa tuleneda asjaolust, et PP on ajakirjanduse kaudu avalikkuses tuntud inimene ning teadaolevalt erinevate tehingute kaudu pikaajaliselt seotud Eesti Keskerakonnaga. Ka sellisel isikul peab olema võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kartmata, et vaidlusega seoses võivad avalikuks saada toimikusse kogutud dokumentidest nähtuvad andmed, mis vaidluse endaga sel määral ei seondu, et neid oleks põhjust käsitleda avalikustatavates kohtulahendites. Tegu võib olla andmetega, mis ei õigusta menetluse kinniseks kuulutamist ning mis näiteks asja kohtuistungil arutamisel kõne alla ei tulekski, kuna need pole vaidluse seisukohast olulised. Sarnases maksuasjas koosneb toimik peamiselt tõenditest ja dokumentidest, mille maksuhaldur on saanud ja kogunud menetluse käigus. Väljaspool kohtumenetlust ei tohiks maksuhaldur isiku maksusaladuse kaitse kohustusest tulenevalt selliseid dokumente võõrastele avaldada (maksukorralduse seaduse § 26 lg 1). Olukorras, kus võõrad saaksid hõlpsalt sellistele dokumentidele juurdepääsu kohtutoimikuga tutvumise teel, muutuks maksusaladuse kaitse suurel määral sisutuks ning maksukohustuslane kannataks tegelikult pelgalt sellest tulenevalt, et ta maksuhalduri otsuse vaidlustas. Isiku olukord (sealhulgas võimalus oma saladusi hoida) ei tohi halveneda seetõttu, et ta on otsustanud pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ning seda sõltumata kohtumenetluse lõpptulemusest. Seetõttu oleks sedalaadi haldusasjade toimikuga tutvumise võimaldamine ajakirjanikule erandjuhul mõeldav, kui selgelt nähtuks, et kaebajaks on olnud avaliku võimu teostamisega otseselt seotud isik (kõrge ametnik, tähtsal poliitilisel ametikohal olev isik vms) ning võib eeldada, et üksnes kohtulahenditest nähtuvad andmed ei taga piisavat demokraatlikku kontrolli selle isiku aususe või käitumise korrektsuse üle. PP ei kuulu selliste isikute hulka ning selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. AG palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 20.10.2016 määrus tühistada. Toimikuga tutvumiseks on ülekaalukas avalik huvi. PP on Eesti Keskerakonnale aastakümnete vältel tehtud valimiskampaaniate kaudu isiklikult kujundanud tänase Keskerakonna imidži, läbi mille on tema mõju Eesti suurima ja Tallinnas aastaid ainuvõimu omanud erakonna kujundamisel olnud määravam kui nii mõnelgi erakonna juhtival poliitikul. PP osalusega M OÜ on läbi aegade olnud Eesti Keskerakonna suurimaks võlausaldajaks. Eesti Keskerakonna käekäik on ühiskonnas kõrgendatud huvi ja tähelepanu all ning seetõttu on erakonna ebaselged finantstehingud, pikaajalised võlgnevused ja sadadesse tuhandetesse eurodesse küündivad laenud M OÜ-ga olnud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni uurimise all. PP on avaliku võimuga otseselt seotud isik, sest tema osalusega firma on saanud peamise tulu Tallinna linna, Tallinna linnaga seotud allasutuste ja Eesti Keskerakonna kampaaniatest. Ainuüksi aastatel 2010-2012 Tallinna Ettevõtlusameti ja SA Tallinna Kultuurikatel korraldatud ja M OÜ võidetud riigihangete kogumaksumus ületab 286 000 eurot, sellele lisanduvad M OÜ poolt allhanke korras teostatud linna kampaaniad. 2011. a valimiskulude ja -tulude aruandest selgub, et kahe maksega on Eesti Keskerakond saanud PP-lt tulu 122 641 eurot ja 127 359 eurot. Sama aruande järgi oli Eesti Keskerakonna 2

(4)3-15-455 kogu valimiskampaania kulu 497 353,96 eurot, mis tähendab, et erakonna kampaaniakuludest pooled kaeti PP-lt saadud raha eest. Seevastu M OÜ käest ostis erakond samas kampaanias teenuseid rohkem kui 172 000 euro eest. Erakonna suurrahastajana on PP samavõrd poliitikategija kui erakonna juhtpoliitikud, sest erakonna mõju ja valimisedukus on politoloogide analüüsidele toetudes Eestis alati olnud otseses seoses kampaaniasse panustatud rahaga. Keskerakonna valijatel, keda oli
  1. aastal 134 124, on õigus teada, millised on erakonna ja tema finantseerijate rahaasjad detailselt ning üksnes kohtulahenditest nähtuvad andmed ei taga piisavat demokraatlikku kontrolli PP ja tema osalusega juriidilise isiku võimaliku seotuse kohta Eesti Keskerakonnaga. PP on ka kahtlustatav seoses Tallinna linnapeaga seotud altkäemaksu uurimisega, kus talle isiklikult heidetakse ette keelatud annetuse tegemisele ja vastuvõtmisele kaasa aitamist, millega seonduvalt on ta viibinud Kaitsepolitseiametis ülekuulamisel. Lisaks oli PP
  2. a KKohukese kampaania väljamõtleja ning elluviija. K-Kohukese tootja oli AS K, mis oli OK-le kuuluva Tallinna Piimatööstuse tütarettevõte. OK on olnud oma ettevõtete kaudu Keskerakonna suurrahastaja. Tema firmale kuulus Keila-Joa kompleks, kus omandas maja Keskerakonna juhi ES firma. Ka PP maksumenetluses selgub, et PP-l olid tihedad seoses OK-le kuuluvate firmadega. Näiteks laekus PP kontole MTA kontrollitaval perioodil OK firmalt OÜ L 575 204 eurot selgitusega “vastavalt laenulepingule”. Seevastu hilisemast kohtulahendist selgub, et PP ei ole OK firmale laenu tagasi maksnud. See viitab taaskord kahtlasele rahalisele tehingule, mis ajakirjanduslikus võtmes vajab kontrollimist. Ajakirjanduse ülesanne on avalikustada ka erakondade rahastamise skeeme, mis on juriidiliselt korrektsed, kuid samas moraalselt või eetiliselt sobimatud. Vastavalt erakonnaseadusele on erakonnad kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse ja ajakirjanduse kohustus on täita ühiskonnas tähtsat rolli „avalikkuse valvekoerana“ ja avalikustada hämarad „skeemid“ erakondade rahastamisel. PP on avaliku elu tegelane. Vastavalt Eesti ajakirjanduseetika koodeksile käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi, kelle tegevuse puhul on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Euroopa Inimõiguste Kohus käsitleb avaliku elu tegelastena isikuid, kes on riigiametis või kasutavad avalikke ressursse ja laiemalt kõiki neid, kes mängivad rolli avalikus elus, olgu poliitikas, majanduses, kunsti-, sotsiaalsfääri, spordi- või muus valdkonnas. PP tegevust ja seotust Eesti Keskerakonnaga on aastaid pidevalt kajastatud ka ajakirjanduses, mistõttu ei ole PP näol tegu avalikkusele tundmatu isikuga, vaid Eesti poliitikas tegutsevat erakonda oluliselt mõjutava avaliku elu tegelasega. PP enda soov hoiduda ajakirjanduse ebamugavatele küsimustele vastamise kohustusest ei muuda teda avalikkusele tundmatuks isikuks. PP tuntust avalikkuses ja avalikkuse huvi temaga seonduva vastu tõendab seegi, et ajakirjandus on kajastanud mh ka käesoleva haldusasja menetluse lõpuni jõudmisega seonduvat. Maksukorralduse seaduse alusel kohustub maksuhaldur hoidma maksusaladust. Materjalide esitamisega kohtule avalikus menetluses muutuvad esitatud tõendid avalikuks, kui kohtumenetlust ei ole tunnistatud kinniseks ja tõendite hulgas ei ole juurdepääsupiiranguga dokumente. MTA on maksusaladuse hoidja, kuid MTA esindaja on andnud loa toimikuga tutvumiseks. Järelikult on MTA arvamusel, et toimiku avaldamine ei ole antud juhul vastuolus maksukorralduse seadusega ja maksusaladuse kaitsega ning ei sisalda teavet, mille avalikuks tulek kahjustaks maksusubjekti õigusi. Isikuandmete kaitse seaduse § 11 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Toimikuga tutvumisel arvestab taotleja eeltoodud nõudega ja 3
(4)3-15-455 ei avalikusta isikuandmeid, mis võiksid ülemäära kahjustada PP eraelu puutumatust. Ajakirjanduse huviorbiidis ei ole PP eraelulised faktid, vaid tema ja tema osalusega juriidiliste isikute seos Eesti Keskerakonna ja viimase võimalike teiste varjatud rahastajatega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu 20.10.2016 määruse põhjendustega, ringkonnakohus neid ei korda (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. 6. Kuna PP nõusolekut toimikuga tutvumiseks ei andnud (

§ 89

lg 1), tugineb määruskaebuse esitaja

§ 89

lg-st 2 tulenevale erandile, mis võimaldab toimikuga tutvuda üksnes kohtu loal, kui huvi toimikuga tutvumiseks on kaalukam kui PP huvi teabe kaitsmiseks. Halduskohus leidis, et PP ei ole selliseks avaliku võimu teostamisega otseselt seotud isikuks, kelle puhul võib ajakirjanduslik huvi kaaluda üles maksusaladuse kaitse. Määruskaebuses on püütud seda halduskohtu seisukohta ümber lükata. Ringkonnakohus leiab, et menetlusvälise isiku huvi tutvuda toimikuga saab olla seotud konkreetse kohtuasja esemega, antud juhul PP-le 30.10.2014 tehtud maksuotsusega seonduvalt tema kui füüsilise isiku poolt deklareerimata tuludelt tulumaksu määramisega. Määruskaebusest nähtub, et määruskaebuse esitaja huvi on aga oluliselt laiem ning toimikuga tutvumisel on eesmärgiks leida teavet Eesti Keskerakonna rahastamisskeemi kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selles kontekstis kohane ja proportsionaalne teha määruskaebuse esitajale kättesaadavaks kogu PP-ga seotud maksuteave. Kuigi PP on teadaolevalt Eesti Keskerakonnaga seotud isik, ei tähenda see, et ajakirjanduslik huvi tema maksutoimikuga tutvuda on kaalukam PP õigusest maksusaladuse kaitsele. Õige ei ole lähenemine, et maksusaladuse kaitse lõpeb hetkel, mil maksuhaldur esitab maksutoimiku kohtule. Ka kohus ei saa avaldada kohtuasjaga seotud materjale meelevaldselt. Menetlusvälise isiku õigust tutvuda toimikuga reguleerib

§ 89. 7.

Eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et ajakirjanduslik huvi peaks olema piisavalt tagatud haldusasjas nr 3-15-455 tehtud kohtulahendite avalikustamisega. Menetlusvälisele isikule juurdepääsu andmine toimikule ei vasta

§ 89lg 2 ls 1 tingimustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.