2-16-9578/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-9578 Tsiviilasi INOS SIA hagi N. R. Energy OÜ vastu garantiiperioodi tagatiste (garantiikirjade) realiseerimise õiguse puudumise tuvastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. juuni 2016 määrus hagi tagamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.R. Energy OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja): N.R. Energy OÜ (registrikood: 12364776); esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Edgar-Kaj Velbri Vastustaja (hageja): INOS SIA (Läti Vabariigi registrikood: 40003570038); esindajad vandeadvokaat Marit Toom ja vandeadvokaat Marko Kaevando esindajad RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. juuni
6. a määrus muutmata.
7. Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
8. INOS SIA (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi N. R. Energy OÜ vastu garantiiperioodi tagatiste (garantiikirjade) realiseerimise õiguse puudumise tuvastamise nõudes. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, so keelata Nordea Bank AB-l, registrikood 5164060120, keda esindab Läti Vabariigis Nordea Bank AB Läti filiaal, registrikood 40103749473, väljamaksete tegemine N.R. Energy Osaühingule, registrikood 12364776,
9. juunil 2015 väljastatud garantiikirjade nr FN/GAR/14983, FN/GAR/14984 ja FN/GAR/14985 ja/või nende garantiikirjade
10. juuni 2015 muudatuste alusel. Hageja on seisukohal, et garantii realiseerimine kostja poolt on vastuolus hageja ja kostja vaheliste töövõtulepingutega, st garantiinõude esitamisega on kostja töövõtulepinguid rikkunud. Samuti on kostja käitunud garantiinõuet esitades pahauskselt. Hageja leiab, et asjaolusid arvestades ning mõlema poole huve kaaludes on proportsionaalne lahendus see, kui garantii alusel väljamakse peatatakse, ent kostjal säilib võimalus nimetatud raha siiski saada koheselt, kui hagi peaks jääma rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
11. Viru Maakohus rahuldas
12. juuni
13. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja määras kostjale hagi tagamise abinõu tagatiseks summa 100 500 eurot. Maakohus lähtus hagi tagamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-st 1, § 378 lg 1 p-st 4, lg-st 4, § 383 lg-st 1, § 384 lg-st 1 ja lg-st 3, § 385 ja §
14. Väljamakse teostamise keelamine hagi tagamise abinõuna tagab kohtuotsuse täitmise võimaluse ning on käesoleval momendil kostja jaoks kõige vähem koormavaks hagi tagamise abinõuks. Hagi tagamisega ei riku kohus kostja õigusi. Juhul, kui hagi tagamisega tekitakse kostjale kahju, võib kostja nõuda TsMS § 391 sätestatud korras kahju hüvitamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
15. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus hagi tagamise määrusega oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust TsMS § 436 lg 1 tähenduses. Kohus ei ole analüüsinud hagi tagamata jätmise mõju kohtuotsuse täitmise 2 võimalikkuse suhtes. Kohus ei ole hinnanud garantii ja käesoleva vaidluse sidusust, garantii realiseerimise kulukust hageja suhtes ega kostja huvisid; 2) on hagi tagamise taotlus sisuliselt põhjendamatu. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid garantiist tulenevate väljamaksete peatamist. Kui kostja suudab hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikud negatiivsed tagajärjed (nt garandi tagasinõue, intressi maksmise kohustus) hüvitada (sh ei ole kahtlust kostja maksevõimes) ja garantii realiseerimine ei põhjusta tõenäoliselt hageja maksejõuetust ega olulisi makseraskusi, ei tuleks vähemalt üldjuhul garantii kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi olemuse säilitamise huvides eelistada hageja huve, ja selline hagi tuleb jätta tagamata. Kaalumiseks vajalikud asjaolud peab esitama hageja (RK lahend 3-2-1-170-14, p 11); 3) ei ole võimalik peatada garantii realiseerimist üldsõnaliste viidetega olulistele makseraskustele; 4) on hageja makseraskuste tekkimise tõenäosus nullilähedane. Hageja viimase avalikult kättesaadava bilansi kohaselt oli hagejal vabu rahalisi vahendeid 1 673 017 eurot. Seega moodustab garantiisumma kõigest 6% hageja vabadest rahalistest vahenditest; 5) ei ole kostja esitanud nõuet garantiisumma välja maksmiseks pahatahtlikult; 6) suudaks kostja vajadusel hagejale kahju hüvitada.
16. mail 2015 ühinemislepingu alusel on ühinenud N.R. Energy Osaühing (registrikood 10155778), N.R. Invest OÜ (registrikood 12366746) ja N.R. Trans OÜ (registrikood 11766515) N.R. Holding OÜ-ga (registrikood 12364776, tänane N.R. Energy OÜ). Faktiliselt moodustus tänase N.R. Energy OÜ rahaliste vahendite jääk kõigi ühendatavate ühingute varadest; 7) käitub hageja menetluses pahauskselt. Hageja on omapoolses määruskaebuse vastuses esitanud ulatusliku loetelu paljasõnalisi väiteid, millest väidetavalt nähtub kostja pahatahtlik käitumine garantiide realiseerimisel. VASTUSTAJA SEISUKOHT
17. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt: 1) ei ole maakohus menetlusõigust rikkunud. Hageja on esitanud kohtusse tuvastusnõude. TsMS § 377 lg-st 2 tulenevalt ei pea sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, maakohus tuvastama, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha; 2) ei suudaks kostja hagejale kahju hüvitada. Antud juhul on alust kahelda kostja maksevõimes. Viimane avalikult kättesaadav majandusaasta aruanne kostja kohta kajastab kostja majandustulemusi seisuga
18. detsember 2014; 3) tekitaks hagi tagamata jätmine hagejale kahju. Kui garantii realiseeritakse, siis puuduksid hagejal vahendid pangale garantiisumma ulatuses tagasimakse tegemiseks. Garantiinõude realiseerimisega väheneks hageja krediidireiting. Seetõttu oleks hagejal keerulisem pangast krediiti saada ning suure tõenäosusega antaks hagejale krediiti kehvematel tingimustel; 4) ei ole kostja poolt esitatud hageja bilanss asjakohane, sest kajastab vana seisu. Hageja esitatud uue bilansi kohaselt on tal lühiajalisi kohustusi pea kaks korda rohkem kui vabu vahendeid; 3 5) töövõtulepingute järgsed tööd on lõpetatud ning kostjale üle antud ja kostja on need tööd vastu võtnud; 6) on kostja tõlgendus garantiiperioodi tagatise realiseerimise aluste kohta ebaõige. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
20. juuni
21. a määrus muutmata.
22. Ringkonnakohus peab vajalikuks tuua välja järgnevad asjaolud. Lähtudes Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades 3-2-1-170-14 ja 3-2-1-7-12 on hagi tagamine garantii väljamaksmise peatamise teel põhjendatud ainult siis, kui garantii realiseerimine kostja poolt oleks hageja ja kostja vahelises suhtes vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga. Kui hageja toetub hagiavalduses asjaolule, et kostja rikub garantii esitamisega töövõtulepingut, peab kohus TsMS § 378 lg-st 4 tulenevalt poolte huve kaaluma. Antud asjas on hagiavalduses viidanud kostja võimalikule töövõtulepingu rikkumisele garantii esitamisega hagiavalduse p-s 2 (kd I, tl 6-9). Seetõttu peab kohus poolte huve kaaluma, hinnates hagi tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Poolte huvide kaalumine hõlmab ühe osana hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalike negatiivsete tagajärgede hüvitamise võimekust kostja poolt. Kohtul ei tohi olla kahtlust kostja maksevõimes (vt Riigkohtu
23. veebruari
24. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-14, p 11). Hageja peab TsMS § 381 lg 2 alusel põhistama tagatavat nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on käesolevas asjas põhistanud asjaolusid, mis annavad aluse kahelda kostja maksevõimes. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise alusena põhistatud asjaolud saab ümber lükata kostja, kellel on võimalus tõendada oma maksevõimet. Kostja käsitleb maksevõimelisuse küsimust
25. augusti
26. a määruskaebuse täienduses ( kd VI, tl 186). Selle kohaselt on kostja, N.R. Energy OÜ nelja eraldiseisva juriidilise isiku ühinemise tulemusel moodustatud juriidiline isik. Ühinemisleping sõlmiti
27. mail
28. a. Rahaliste vahendite jääk moodustus kõigi ühendatavate ühingute varadest ja ainuüksi N.R. Energy OÜ vabade rahaliste vahendite jääk oli eelnevalt 128 493 eurot. Sama ettevõtte rahavood olid positiivsed 107 686 euro ulatuses ja kasum oli 1 965 156 eurot. Väite kohaselt ühendatud ühingute rahaliste vahendite ja garantiisumma arvestamisel ei esine kahtlust kostja maksevõimes. Määruskaebuse täiendusele on lisatud N. R. Energy OÜ (endine AVOTERM OÜ) majandusaasta aruanne (kd VI, tl 192-214). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõrvaldatud kahtlused kostja maksevõimes. Äriühingute ühinemisel läheb äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Kostja väidab, et on moodustatud nelja eraldisesiva juriidilise isiku ühinemise tulemusel, samas oma maksevõimelisuse tõendamiseks on ta esitanud ainult ühe ühinenud juriidilise isiku
29. aasta majandusaasta aruande. Kuna kõigi ühinenud juriidiliste isikute varad ja kohustused on läinud üle kostjale, siis oleks kostja pidanud esitama kõigi nelja ühinenud juriidilise isiku viimased majandusaasta aruanded, et võrrelda kogu vara ja kohustusi uues äriühingus (praeguses kostjas). Kostja oleks võinud alternatiivina esitada
30. aasta majandusaasta aruande või viimased andmed
31. aastast oma vara ja kohustuste kohta. Kostja seda teinud ei ole, viidates kohustusele esitada esimene ühinemisjärgne majandusaasta aruanne alles
32. detsembriks
33. a. Hageja on talle kättesaadavate materjalide alusel (äriregistrist ja kostja määruskaebuse täienduses esitatust lähtudes) seadnud kahtluse alla kostja maksevõime. Hageja viitab õigesti kostja esitatud 4 majandusaasta aruande vanusele antud asja lahendamisel (aastast 2013), mis ei pruugi olla asjakohane vaidluse lahendamisel
34. aastal. Eeltoodust lähtudes ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud kahtlused kostja maksevõimes võimaliku hüvitamiskohustuse tekkimisel hagejale. Seetõttu tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kostjal on asjaolude muutumisel, samuti täiendavate andmete esitamisel õigus maakohtult TsMS § 386 alusel taotleda hagi tagamise abinõu asendamist ja/või hagi tagamise tühistamist. Hagi tagamisega seotud menetluskulud määratakse kindlaks lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi 5