Obsah (8)

§ 445§ 162§ 436§ 442§ 657§ 653§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2016. Tartu Tsiviilasja number 2-14-

§ 445

lg 2 alusel jättis maakohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. 21. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta kostjate kanda ja määras kindlaks rahalise jaotuse.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 22. Tõnu Ojamaa ja Inest Invest OÜ esitasid Tartu Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Apellandid paluvad ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt paluvad apellandid saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellandid paluvad ringkonnakohtul määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning kõik käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei vasta maakohtu otsus

§ 436

lg-s 1 sätestatud nõuetele, kuna see ei ole põhjendatud ega seaduslik.

§ 442

lg 8 järgi peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Maakohus arvestas tunnistajate ütlusi valikuliselt, jättes kostja väiteid kinnitavad ütlused selgitamata kõrvale. Fotode kohta 7 maakohus ei selgitanud, miks ei ole viidatud tõendeid asja lahendamisel kohtu poolt arvestatud. Selgituskohustuse täitmine on siinkohal seda olulisem, et kohus on asunud vastupidisele seisukohale ning tuginenud hoopis hageja fotodele; 2) on maakohus jätnud olulisel määral asjakohased materiaalõiguse normid rakendamata ja tuginenud peamiselt hea usu põhimõttele. Maakohus on piirdunud lepingu erakorralise ülesütlemise aluste kontrollimisel seaduses sätestatud alustega ning jätnud kõrvale võlasuhte aluseks oleva lepingu. Kohus on selgesõnaliselt tuvastanud hageja võlgnevuse, sealjuures on kohus selgitanud, millal muutus kohustus sissenõutavaks aastate lõikes. Lepingu p nr 5.2 võimaldab rendileandjal lõpetada rendileping mõjuval põhjusel, lepingu p 5.2.3 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks makseviivitus; 3) rikkus maakohus eelmenetluse ülesandeid. Maakohus ei ole kõiki asjaolusid usaldusväärselt ja piisava selgusega tuvastanud. Maakohtu järeldused on vaidlustatud osas ebaõiged ja pinnapealsed ning maakohtu lõppjärelduste kujunemine ei ole jälgitav ja selgelt mõistetav; 4) ületas kohus oluliselt diskretsiooni piire. Maakohus tegi diskretsiooniotsuse, kui tugines VÕS § 6 lg-le 2 ning järeldas, et kuivõrd kostja oli esitanud arve tasumata jäänud renditasu eest alles juunis

1. a, kuigi tal oli võimalus seda teha varem, on kostja käitunud arve esitamisel pahauskselt.
2. Farmbalt OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub ringkonnakohtul jätta maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu siseveendumuse kujunemine kohtuotsuses jälgitav. Hageja hinnangul on maakohtu otsuses läbivalt jälgitavad maakohtu viited mõlema poole poolt esitatud tõenditele ning kutsutud tunnistajate ütlustele; 2) ei ole kostjad menetluse vältel täpsustanud, mida täpselt peavad nad silmas heakorra hoolsuskohustuse ja heakorrareeglite all; 3) on kostjate käsitlus, millega nad püüavad näidata, et maakohus ei ole kõiki tõendeid nõuetekohaselt hinnanud, valikuline. Isegi kui oleks võimalik väita, et kostjate etteheited heakorra osas oleks tõendatud, ei oleks tegemist sellise rikkumisega, mis õigustaks lepingu ülesütlemist kostjate poolt; 4) on kostjate poolt esitatud piltidel kujutatud suvalisi kostjatele endile kuuluvaid seadmeid (näiteks tünnid, kolmehõlmaline ader jms), millel puudub lepinguga igasugune seos. Kostjad ei suutnud nende poolt maakohtu menetlusse esitatud fotode relevantsust (fotode tegemise aeg, fotodel kujutatud esemete ja kohtade seotus lepinguga) maakohtus tõendada. Kostjate väited ei ole kooskõlas asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Maakohus jättis õigesti kostjate poolt esitatud fotodega arvestamata; 5) ei ole kostjad oma apellatsioonkaebuses toonud välja sisuliselt mitte ühtegi väidet selle kohta, nagu oleks hageja rikkunud oma hoolsus- ja korrashoiukohustust lepingu esemeks olevate põllumaade osas; 6) ei ole maakohus asja lahendamisel ületanud diskretsiooni piire ega jätnud rakendamata asjakohast materiaalõigust, kohus on ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Kohus kohaldab ise õigust (

§ 436

lg 7); 7) on maakohus õigesti ja põhjendatult leidnud, et hageja käitumine arve nr 2 esitamisel oli vastuolus hea usu põhimõttega.

1. Menetlusosalised esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirjad. 24.
2. Apellandid on kandnud kulusid ringkonnakohtus kokku 3977,60 eurot koos käibemaksuga, millest 2977,60 on kulunud õigusabile ning 1000 eurot riigilõivu tasumisele. Apellandid paluvad ringkonnakohtul kindlaks määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista vastustajalt apellantide kasuks välja apellatsioonmenetluses kantud 8 menetluskulud kokku summas 3977,60 eurot (summa koos käibemaksuga). Veel paluvad apellandid mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 24.
3. Vastustaja on kandnud kulusid ringkonnakohtus kokku 3970 eurot ilma käibemaksuta (kulu on seotud õigusabiteenuse osutamisega – suhtlemine kliendiga, suhtlemine vastaspoolega, apellatsioonkaebuse analüüs, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, suhtlemine ringkonnakohtuga, valmistumine ringkonnakohtu istungiks ning kliendi esindamine ringkonnakohtu istungil). Vastustaja palub apellantidelt vastustaja kasuks selle summa välja mõista. Vastustaja palub mõista apellantidelt vastustaja kasuks määratud menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 24.
4. Apellandid vaidlevad vastustaja menetluskuludele vastu, leides et vastustaja menetluskulusid tuleb pidada põhjendatuks üksnes samas suurusjärgus kui apellantide kohtuväliseid kulusid, ehk mitte suuremas ulatuses kui 2 977,60 eurot (käibemaksuga summa). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb apellantide apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. 26. Apellantide väide, et maakohtu otsus ei vasta

§ 436lg-s 1 sätestatud nõuetele, ei ole õige.

Maakohtu otsuses on lepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse kontrollimisel aluseks võetud kostja poolt ülesütlemise teates (I kd, tl 27-31, II kd, tl 40-44) esile toodud järgmised asjaolud: 1) rentnik ei ole vastavalt lepingu p-le 2.6 rendi tasumisel arvestanud inflatsiooni tõusu protsenti ning seetõttu on rendi tasumisel jäänud võlgnevusse summas 6 321,04 eurot; 2) rentnik on loonud kasutatavate hoonete juurde omavoliliselt laoplatsi väetiste ja kemikaalide hoidmiseks ning kütusetankla. Rentniku ja rendileandja vahel puudub kokkulepe hoonete ümbruses oleva maa kasutuselevõtuks eelnimetatud otstarvetel; 3) rentnik ei ole täitnud kohustust niita põllumaa ääri ning kraavikaldaid, ei ole hooldanud tehnikat; 4) rentnik ja selle töötajad rikuvad tuleohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid. 27. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust esmalt kostja poolt esile toodud rikkumiste 2-4 osas. Apellantide arvates on maakohus hinnanud lepingu rikkumise kohta esitatud tõendeid ebaõigesti ning valikuliselt, muuhulgas on apellandile arusaamatu, miks ei ole maakohus hinnanud esitatud kostja esitatud fotosid tõenditena. Ringkonnakohus märgib, et apellandi etteheited on konkretiseerimata ja ei ole põhjendatud. Maakohtus tugines kostja lepingu rikkumise asjaolude tõendamisel poolte esitatud tõenditele, milleks olid tunnistajate ütlused ja fotod. Maakohus andis hinnangu esitatud tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses saab ringkonnakohus tunnistajate ütlusi teisiti hinnata

§ 653alusel.

Nimetatud sätte kohaselt, kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata. Ringkonnakohus leiab, et 06.10.2015 toimunud kohtuistungil üle kuulatud hageja tunnistajate L.I. , A.O. , I.T. ja samal istungil üle kuulatud kostja tunnistajate Ü.V. ja M.-T.S. ütluste 9 hindamisel ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud. Maakohus on tunnistajate ütluseid piisava põhjalikkusega otsuses käsitlenud ning teinud nendest õiged järeldused. Kui apellandid olid seisukohal, et kostja tunnistajate ütlusi on maakohus ebaõigesti hinnanud, siis oleks apellandid pidanud ringkonnakohtule esitama taotluse, milliste asjaolude osas tuleks tunnistajad uuesti üle kuulata, et ringkonnakohus saaks esitatud tõendeid teisiti hinnata. Apellandid tõendite kogumise taotlust ringkonnakohtule ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tunnistajate ütlustega ei saa lugeda tõendatuks hageja poolt sellist lepingu rikkumist, mis oleks andnud kostjale aluse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ringkonnakohus märgib fotode kohta, et pikaajalise põllumajandusliku maa ja päraldiste rendilepingu rikkumise asjaolude tuvastamiseks ei ole kostja esitatud fotod piisavad tõendid.

1. Apellandid vaidlustasid maakohtu otsuse ka hageja makseviivituse ja selle õiguslikule tagajärjele ebaõige hinnangu andmise tõttu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei tasunud perioodil 2009 – 2013 lepingu p-s 2.
2. kokkulepitud inflatsiooni %-i . Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et 2009 aasta osas oli tasumata summa 0, ega selle üle, et kostja esitas esmakordselt inflatsiooni %-st tuleneva tasunõude arve
3. aastal korraga kogu eelneva perioodi eest. Maakohus hindas lepingu kehtivuse aega (2008-2014), sisu ja lepingujärgse iga-aastase renditasu suurust ning esitatud arvel märgitud tasumata summa proportsiooni tähtaegselt hageja poolt täidetud kohustustega ja leidis et tegemist ei ole lepingu rikkumisega, mis andis aluse rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohus märkis, et kostja on arvet nr 2 esitades käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Ebaõige on apellantide väide, et maakohus ületas VÕS § 6 lg-t 2 kohaldades diskretsiooni piire. Hageja esitas hagi tuginedes sellele, et ta ei ole lepingut rikkunud ja märkis alternatiivselt, et juhul kui kohus tuvastab mingis osas lepingu rikkumise, siis on kostja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme ning ei ületanud otsust tehes diskretsiooni piire.
4. Apellantide väited maakohtu poolt eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise kohta on põhjendamatud. Apellandid on eelmenetluse osas teinud üldsõnalise etteheite, kuid milles maakohtu poolne rikkumine seisnes, ei ole arusaadav. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluse käigus maakohtu tegevusele vastuväidet esitanud, samuti ei esitanud kostjaid esindanud õigusteadmistega esindaja ringkonnakohtule taotlusi väidetavate rikkumiste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et asja on maakohtus menetletud menetlusnorme järgides ning apellantide paljasõnalised väited ei anna alust otsuse tühistamiseks ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmiseks.
5. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta apellandi kanda.

Maakohus määras otsusega kindlaks poolte menetluskulude rahalise suuruse, mistõttu määrab ringkonnakohus

§ 174lg 3 alusel kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses ei esitatud kostjad ühtegi uut väidet ega seisukohta ning apellatsioonkaebus põhines väitel, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ning ületas diskretsiooni piire ja kohaldas põhjendamatult hea usu põhimõtet. Apellatsioonkaebusele vastamine ei eeldanud keerukat õiguslikku analüüsi ega mahukate dokumentide koostamist. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse vastuse koostamise 10 kulude suurus on üldjuhul sõltuvuses apellatsioonkaebuse sisu ja mahuga ning peaks jääma võrreldes apellandi kuludega väiksemaks. Käesoleval juhul on apellandid pidanud vastustaja põhjendatud kulu maksimaalseks suuruseks 2977,60 eurot ning ringkonnakohus nõustub sellega. Rahuldada tuleb ka vastustaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 11 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi