← Eesti

1-13-10087/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

  1. jaanuar 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-10087 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Tarlan Dovlatovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu TARLAN DOVLATOV, i.k. 36507080327, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 29.05.2013 ja lõpp 29.11.
  2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.01.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
  3. RESOLUTSIOON Jätta Tarlan Dovlatov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Tarlan Dovlatovile. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tarlan Dovlatovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Tarlan Dovlatov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.01.2014 ning Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2014 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistuse kandmise alguseks Tarlan Dovlatovi kinnipidamise aja ehk 29.05.
  4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla Tarlan Dovlatovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla ühes isiku allutamisega käitumiskontrollile ja lisakohustuste täitmisele. Kohtuistung Tarlan Dovlatov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul on tal olemas elamisluba ja seetõttu võib ta ametlikult pöörduda ametiasutuste poole ning asuda tööle. Elama hakkab xxxx ja sealsed töötajad-juristid on lubanud aidata ka töökoha otsimisel. Kinnitas, et tahab vangist välja saada ja on nõus minema tööle ka miinimumpalga eest, narkootikume tarvitada enam ei kavatse ning nendest loobumiseks piisab lihtsalt suurest soovist. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasematest karistustest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud, mis annab aluse kahelda tema seadusekuulekuses ennetähtaegse vabanemise korral. Kahe vangistuse vahepeal oli isik vabaduses ainult mõned kuud, mis prokuröri hinnangul võimaldab järeldada, et Tarlan Dovlatovil on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster. Lisaks märgib prokurör, et kuna Tarlan Dovlatov kannab karistust raske narkokuriteo eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Prokurör on ka seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise korral kujuneks tema katseaeg ebamõistlikult pikaks (ligi 3 aastat) ning käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteo raskusega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tarlan Dovlatovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on üks distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui 2 süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vanglas viibib kuuendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud – isik paneb kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemi lahendamiseks. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et isikule on broneeritud seal elukoht (12 m2 tuba) ning sinna on võimalik paigaldada elektrooniline valveseade. Kohtule teadaolevalt on tegemist on xxxx poolt pakutava majutusteenusega, kusjuures vanglast vabanenud isikuga sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping kestusega 6 kuud ning lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohus on seisukohal, et majutusteenuse kasutamine ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Lisaks saaks kinnipeetava katseaeg koos kindlas elukohas elamise kohustusega olema pikem (kuni 29.11.2019), kui seda võimaldab teenuse osutaja (6 kuud ja erandlikel asjaoludel kuni 1 aasta). Kohtule teadaolevalt pakutakse keskuses majutusteenust kuni 12-le vanglast vabanenud isikule ja kohtu hinnangul ei pruugi kriminaalse taustaga keskkond olla korduvkaristatud kinnipeetavale elukohaks sobilik. Ka on kriminaalhooldusametnik märkinud, et üheaegselt mitu aktiveeritud elektroonilise valve seadet võivad tekitada häireid iga seadme töös ning eluase ei pruugi olla kinnipeetavale garanteeritud kogu elektroonilise valve ajaks juhul, kui ta ei täida majutusüksuse sisekorra eeskirja. Kohus on seisukohal, et Tarlan Dovlatovil puudub kindel ja elektroonilise valve alla vabanemiseks sobilik elukoht. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik: tema vanemad on surnud, õdesid-vendi tal ei ole, endise abikaasa ning täisealise tütrega ta ei suhtle. Tema suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalse taustaga ning narkootikume tarvitavad isikud. Kohus on seisukohal, et positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine ja kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Positiivseks peab kohus asjaolu, et Tarlan Dovlatov on vanglas läbinud suitsetamisest loobumise, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud anonüümsete narkomaanide tugirühmas ning on töötanud majandustöödel koristajana ja käesoleval hetkel töötab pesumajas. Vangla hinnangul ollakse kinnipeetava tööga rahul ja probleeme ei esine. Samas puudub kinnipeetaval vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus (11 klassi omandatud Aserbaidžaanis) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal riigikeele oskus, töökogemus ja harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud pole ning sissetuleku moodustas kuritegelikul teel saadud tulu ja juhutöödest saadud palk. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. 3 Kinnipeetaval on narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimisel. Enne vangistust vabaduses olles kulutas isik enamuse oma ajast narkootikume hankides ja tarbides. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 18% ning isik on kõrgohtlik avalikkusele, kuna ohustatud võib olla rahvatervis (isik võib taas hakata ebaseaduslikult käitlema narkootilisi aineid suures koguses). Ohu realiseerumine on kõige tõenäolisem, kui isik ei suuda vabaneda narkosõltuvusest, korrigeerida oma elustiili, hoiakuid, mõtlemist ja käitumist ning kui tal puudub kindel sissetulek. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav süstemaatiline õigusrikkuja, kes leiab enda käitumisele ohtralt vabandusi. Impulsiivsusele viitavad korduvad seaduserikkumised, isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Tegutsemisel keskendub vaid enda jaoks kiirele positiivsele tulemusele alahinnates sealjuures negatiivseid aspekte. Ei lahenda probleeme sihipäraselt ja/või kasutab kriminaalseid meetodeid. Vangla hinnangul on tõenäoline, et kuritegelikust käitumisest loobumine isikul ei õnnestu arvestades tema vanust, elustiili, väljakujunenud isiksust ja sõltuvust narkootikumidest. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus on ka seisukohal, et Tarlan Dovlatovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Oluline on ka see, et kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt Tarlan Dovlatov ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi 3 aastat, mis on küllaltki pikk aeg. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks Tarlan Dovlatovi katseaja pikkus ligi 3 aastat, mida ei saa aga pidada otstarbekaks. Samuti väärib märkimist, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kuna kinnipeetavat on karistatud alla KarS § 184 lg 2 p 1,2 sanktsiooni keskmist määra (3-15 aastat vangistust), siis karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega taotletud mahus ei oleks kohtu hinnangul ilmselgelt põhjendatud ega õiglane. Tarlan Dovlatov on süüdi mõistetud 33,558 grammi amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kui senise praktika kohaselt loetakse suureks amfetamiini koguseks 1,3 grammi, mis tekitab narkojoobe vähemalt kümnele inimesele, siis Tarlan Dovlatovi poolt 4 käideldud kogus ületab selle ligi 26 korda, seega ohustas kinnipeetav paljude inimeste elu ja tervist. Ka ei ole karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) Tarlan Dovlatovi puhul saavutatud ning seetõttu on teiste inimeste tervise kaitseks põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.