KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. detsember 20

) kättetoimetamise reegleid.

§ 311

¹ lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument sama paragrahvi neljandas lõikes sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab dokumendi kättesaamist. Hageja ei ole arestimise akti kättesaamist kinnitanud. Tõendatud ei ole ka saatmine lihtkirjaga õigel aadressil. TMS § 75 lg 4 ja § 148 lg 1 kohaselt loetakse arestimine kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud. TMS § 55 p 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kuna arestimisakti ei ole hagejale nõuetekohaselt kätte toimetatud, siis ei ole võimalik ka asuda seisukohale, et ta on olulistest asjaoludest teavitatud ning arestimise akti kättetoimetamata jätmine tõi kaasa hageja õiguste rikkumise olulises määras. Seega on enampakkumine viidud läbi tühise arestimisakti alusel. Teiseks ei ole hagejat nõuetekohaselt teavitatud enampakkumise läbiviimisest. Vastavalt TMS § 84 lg-le 2 tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Avalike teadaannetesse või ajalehtedesse pandud enampakkumise kuulutamine ei võta kohtutäiturilt kohustust teavitada võlgnikku enampakkumise läbiviimisest, seda enam kui tegemist kinnisasja sundmüügiga, mis olulisel määral riivab võlgniku omandiõigust. Vastava nõude rikkumise tõttu ei olnud hagejale tagatud õigus viibida enampakkumise juures. Kolmanda väite kohaselt ei ole maakohus sisuliselt hinnanud mitte ühtegi tõendit, vaid märkis vaidlustatud otsuse p-s 13, et on uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis. Sellega on kõrvale kaldutud

§ 442lg-s 8 sätestatud nõuetest.

1. Kostja I, kostja II ja kostja III vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Kostja IV kaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 5

§ 652lg 1 p 1 ja lg 5).

Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama, vaid märgib, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 14. Kaebuse esimene väide keskendub küsimusele, milliseid õigusnorme tuleb kohaldada hindamaks, kas kohtutäitur on arestimisakti hagejale kui võlgnikule kätte toimetanud. TMS § 10 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele

-s menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. TMS § 10 lg 1 teine lause näeb võlgnikule ette võimaluse avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viis ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Viimati viidatud norm on erinorm, st selline säte, mis kuulub TMS § 10 lg 2 esimeses lauses nimetatud normistiku hulka, millest tuleneb teisiti. Seega ei pea kohtutäitur järgima

kättetoimetamise sätteid olukorras, kus võlgnik on teinud TMS § 10 lg 1 teises lauses märgitud avalduse. Vaidlustamata asjaoludel on hageja ise avaldanud kostjale I nii e-posti aadressi kui ka postiaadressi. Sellisele avaldusele õigusliku tähenduse omistamisel puuduks mõte, kui kohtutäitur peaks ise kontrollima, kas võlgnik neid aadresse veel kasutab. Seega oli arestimisakti ja enampakkumise teate kättetoimetamiseks piisav, et kostja I saatis need hageja avaldatud aadressidel. Ringkonnakohus märgib, et sarnaselt TMS § 10 lg 1 teise lausega võimaldab ka

1. ptk lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks mitmel juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest (Riigikohtu
2. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16811, p 12 teine lõik). Sarnast eesmärki täitemenetluse kiireks ja tõhusaks kulgemiseks järgib TMS § 10 lg 1 teine lause. Neil kaalutlustel on muu hulgas kohane lugeda kättetoimetatuks lihtkiri, mille kohtutäitur saadab võlgniku enda avaldatud aadressile. Maakohus ei ole sellise kirja saatmise tuvastamisel menetlusnorme rikkunud.
3. Teise väitega heidab hageja ette, et ta ei teadnud vaidlusalusest enampakkumisest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja põhjendab seda lisaks maakohtu poolt vaidlustatud otsuses juba esitatud põhjendustele järgmiselt. Hageja
4. novembri 2015 e-kirjast kostjale III (II kd tl 102) nähtub, et hageja teadis kirja kirjutamise ajal eelseisvast enampakkumisest. Nimelt avaldas hageja kostjale I, et kui nemad omavahel saavad kokkuleppele, siis kostja I peatab enampakkumise. Samuti pöördus hageja
5. novembril 2015 kohtutäituri büroo töötaja poole küsimusega, milles selgelt avaldas oma teadmist enampakkumisest (II kd tl 104). Hageja enda esitatud
6. novembri 2015 e-kirja järgi sai ta enampakkumisest teada juba enne selle kirja koostamist (II kd tl 120). Kuigi TMS § 84 lg 3 kohaselt koosmõjus TMS § 153 lg-ga 2 tuleb võlgnikule ja sissenõudjale kinnisasja enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt 20 päeva enne enampakkumist, siis ei tooks selle tähtaja rikkumine kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamist olukorras, kus võlgnik tegelikult teadis enampakkumisest enne selle toimumist (või vähemalt lõppemist). 6

§ 442

lg-st 8 ei tulene, et kohus peaks iga arvestamata jäänud tõendi kohta esitama eraldi analüüsi ja põhjendused. Vaidlustatud otsuses on maakohus märkinud, et jätab arvestamata osa tõendeid seetõttu, et need ei oma asja lahendamisel tähtsust.

§ 238lg-te 5 ja 1 järgi on selline otsustus lubatav.

17. Menetluskulud jättis maakohus

§ 162lg 1 alusel õigesti hageja kanda.

Nii sel kui ka

§ 171lg 1 alusel jäävad tema kanda ka apellatsioonimenetluse kulud.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab ringkonnakohus rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetluse kulud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb seda teha kostjate menetluskulude nimekirjade järgi ja neist esitasid nimekirjad kostja II ja kostja III. Kostja II menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal aega kulunud apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks 1 t. See on vajalik ja põhjendatud ajakulu. Samas ei ole apellatsiooniastmes võimalik välja mõista hagiavalduse analüüsile ja vastuse koostamisele ning kohtuistungil osalemisele kulunud ajakulu (kokku 2 t). Tegemist on esimese astme kohtus teostatud toimingutega, mille hüvitamiseks oleks tulnud esitada menetluskulude nimekiri maakohtule. Eelnevast tulenevalt on kostja II lepingulise esindaja ajakulu kokku põhjendatud 1 t ulatuses. Kostja II juristist esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Seega tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 90 eurot (käibemaksuta). Nähtuvalt e-maksuametist on kostja II alates 30. oktoobrist 2006 käibemaksukohuslane ja ta ei ole kinnitanud, et ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja III menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal aega kulunud apellatsioonkaebusega ja toimiku materjalidega tutvumisel ning vastuse koostamisel kokku 5,5 t. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, toimiku mahtu ning asjaolu, et kostja III lepinguline esindaja astus menetlusse alles ringkonnakohtus, on tegemist põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Kostja III esindajaks on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Seega tuleb hagejalt kostja III kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 726 eurot ( = 5,5 × 110 + 20% käibemaks). Kostja III kinnitas, et ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa sisendkäibemaksuna käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad II ega III ei taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 7

§ 190

lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 4 sätestab, et hui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Harju Maakohtu

1. detsembri 2015 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ning vabastati ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel. Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri 2016 määrusega jätkati hagejale menetlusabi andmist ja vabastati ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu (300 eurot) tasumise kohustusest. Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilõiv 300 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi

§ 179

lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks teistsuguse tähtaja määramist.

§ 179

lg 4 näeb mh ette, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele. Viidatud asutus võib lahendi

§ 179

lg 6 alusel sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Rahandusministri

1. oktoobri 2015 käskkirjaga nr 170 kinnitatud põhimääruse § 9 p-ga 4 on vastavaks asutuseks määratud Riigi Tugiteenuste Keskus, kelle ja Justiitsministeeriumi vahel
2. veebruaril 2013 sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe nr 1/13-7 kohaselt ei ole vaja lahendit eraldi saata, vaid kohus teeb selle viidatud asutusele kättesaadavaks Kohtute Infosüsteemi vahendusel.

§ 179

lg 9 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 8