KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2017, Valga Kriminaalasja number 1-17-238 (kohtueelse menetluse nr 17282000003) Kohtukoo

§ 424järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada Jaan Kuvvas süüdi karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja karistada teda 10 (kümne) kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.–22.

august 2016, s.o 3 päeva, ja 2.–4. jaanuar 2017, s.o 3 päeva, (kokku 6 päeva) karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Jätta

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Jaan Kuvvas ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11. jaanuarist 2017.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Jaan Kuvvasele kuuluv sõiduauto Suzuki Baleno, Soome Vabariigi registreerimisnumbriga xxx-xxx, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxx. Mõista Jaan Kuvvaselt välja menetluskuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi tasu katteks 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse. Menetluskulud (kokku 801 eurot) tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfos näidatud kontole ja viitenumbrile. Kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (AS SEB Pank), kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank AS), kontole nr EE401700017002872300 (Nordea Pank AS Eesti filiaal) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Pank AS Eesti filiaal). Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning selgitus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates

1. jaanuarist
2. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
3. peatüki
4. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
5. jaanuarist 2017 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Jaan Kuvvast kõigepealt selles, et tema juhtis
6. augustil 2016 kella 13:09 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaupluse juures sõiduautot Suzuki Baleno Wagon (reg.nr xxx-xxx) seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,01 mg/l (mõõtetulemus 1,11 mg/l, millest laiendmääramatus 0,10 mg/g). Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-
7. Antud teoga rikkus isik liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Jaan Kuvvast süüdistatakse ka selles, et tema juhtis
8. jaanuaril 2017 kella 12 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänava suunas M1 kategooria mootorsõidukit Suzuki Baleno (reg.nr xxx-xxx) seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,79 mg/l (mõõtetulemus 0,88 mg/l, millest laiendmääramatus 0,09 mg/g). Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-
9. Antud teoga rikkus isik (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Jaan Kuvvas toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.–22.

august 2016, s.o 3 päeva, ja 2.–4. jaanuar 2017, s.o 3 päeva, (kokku 6 päeva) karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 24 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Jaan Kuvvas ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeeritakse asitõendiks olev Jaan Kuvvasele kuuluv sõiduauto Suzuki Baleno, Soome Vabariigi registreerimise numbriga xxx-xxx, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxx. Jaan Kuvvas ei oma Eesti Vabariigis väljastatud mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Jaan Kuvvas

§ 424järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Kohus konfiskeerib vastavalt kokkuleppele Jaan Kuvvasele kuuluva sõiduki Suzuki Baleno. Sõiduk kujutab endast kuriteo toimepanemise vahendit

§ 83lg 1 mõttes: Jaan Kuvvas pani kuriteod toime seda autot juhtides.

Auto kuulub Jaan Kuvvase ütluste kohaselt talle: ta ostis selle 2016. a mais Soomes 650 euro eest (tl 25). Lisaks on aga autol teinegi omanik. Selleks on Jaan Kuvvase abikaasa K. K. , kes sai auto omanikuks perekonnaseaduse § 25 alusel. Niisiis on Suzuki Jaan ja K. K. ühisomandis. Kohus leiab, et

§ 83

lg 1 alusel saab konfiskeerida ühisomandisse kuuluva eseme juhul, kui süüteo toimepanijaks mitte olev(

1. ad)omanik(
2. ud)on asja konfiskeerimisega nõus. Ülejäänud ühisomanike nõusoleku olemasolul ei ole põhjust jätta asja süüteo toime pannud ühisomanikult konfiskeerimata: sellises olukorras ei riiva riik konfiskeerimisega kuidagi konfiskeerimiseks nõusoleku andnud ühisomanike huve. Praegusel juhul ongi K. K. otsesõnu öelnud, et on auto konfiskeerimisega päri: vt tl 17. Niisiis on võimalik auto selle (ühis)omanikuks olevalt Jaan Kuvvaselt konfiskeerida. Konfiskeerimist ei väära ka asjaolu, et auto on kantud Soome liiklusregistrisse. Kohus selgitab kõigepealt, et Eesti liiklusregistri puhul ei oma liiklusregistris olevad kanded omandiõiguse jaoks mingit tähendust. Registrikanded baseeruvad liiklusseadusel: vt nt liiklusseaduse § 76, § 88 ja 11. peatükk. Tulenevalt liiklusseaduse § 173 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 "Liiklusregistri pidamise põhimäärus" §-st 9 ei tekita, muuda ega lõpeta liiklusregistri kanded omandiõigust sõidukile; tegemist on pelgalt informatiivse andmekoguga (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. detsembri 2013. a määrus nr 3-2-1-133-13, p 23, koos edasiste viidetega). Omand läheb aga üle tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja asjaõigusseaduse alusel (vt täpsemalt Tartu Maakohtu 2. jaanuari 2017. a määrus asjas nr 1-16-10030, p 9). Kui Soomes oleks asi teisiti ehk Soome liiklusregistri kanded oleks Soome õiguse järgi omandiõiguslikust aspektist siduvad, võiks see olla oluline ka konfiskeerimismenetlust läbi viiva Eesti kohtu jaoks: sellisel juhul võiks 3