3-16-359/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-359 Kohtuasi R.P. kaebus Tallinna vangla elutingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: R.P. Vastustaja: Tallinna Vangla, esindaja Teerika Martisen Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta R.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 16.01.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 07.10.2015 on kinnipeetav R.P. (edaspidi kaebaja) esitanud Tallinna Vanglale kahjunõude (tl 45), milles soovis iga selles vanglas ajavahemikus 07.12.2009 kuni 19.10.2012 viibitud päeva eest 15 euro suurust hüvitist. Oma õiguste rikkumisena märkis ta ära kambrite alla 4 m 2 suurusest isiklikust põrandapinnast tulenenud alandamise ja ebainimliku kohtlemise. Nõudele lisatud kaaskirjas märkis kaebaja täiendavalt ära asjaolu, et pidi 07.12.2000 kuni 14.05.2009 viibima väikeses kuuekohalises kambris, kus kõik kinnipeetavad suitsetasid. 09.12.2015 vastusega nr 6-37/15/282-2 (tl 7-9) tagastati taotlus perioodi 07.12.2000 – 06.10.2012 osas kaebetähtaja rikkumise tõttu läbivaatamatult ning jäeti ülejäänud osas rahuldamata. 1 Veel on kohtutoimikusse esitatud kambrite suurust ja asustatust kajastavate andmetega 13.08.2015 vastus kaebaja selgitustaotlusele (tl 5p-6) ning väljatrükk kinnipeeturegistrist (tl 86). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 16.02.2016 Tallinna Halduskohtule adresseeritud kaebuses (tl 1) teatas kaebaja, et pole kohtueelse vastuse väidetega nõus, ei pea õigeks mööbliesemete aluse pinna arvamist isiklikuks ruumiks ning soovib vigade tunnistamist Tallinna Vangla poolt ja talle tekitatud kahju hüvitamist. 19.02.2016 määruse järgselt saabus kaebus 24.03.2016 kohtualluvuse kohaseks menetlemiseks Jõhvi kohtumajja. 30.03.2016 kohtumääruses leidis Tartu Halduskohus, et kaebus on puudustega, loetles need ning andis kaebajale 15 päeva aega nende kõrvaldamiseks. Tema sai kohtumääruse 31.03.2016 kätte, kuid midagi Jõhvi kohtumajja ei edastanud, mistõttu tagastas kohus 21.04.2016 koostatud määrusega kaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 14.07.2016 kohtumäärusega tühistati see määrus ning saadeti asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. 26.09.2016 kohtumäärusega tagastas Tartu Halduskohus kaebuse perioodi 07.12.2000 kuni 06.10.2012 osas kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise tõttu ning võttis kaebuse perioodi 07.10.2012 kuni 19.10.2012 osas menetlusse.
5. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 84-85) leiti, et kaebus on põhjendamatu, paluti see rahuldamata jätta ja arvestada kohtueelse vastuse seisukohtadega. Vastuseks kaebaja väidetele selgitati, et perioodil 07.10.2012 kuni 19.10.2012 paiknes ta koos kaheksa kinnipeetavaga avatud sektsiooni 27,83 m2 suuruses kambris, milles pole WC-d ja seega oli talle tagatud 3,48 m2 põrandapinda. Veel selgitati, et avatud eluosakonna kambrite uksed on lukustatud üksnes öörahu ajaks ja muul ajal saavad kinnipeetavad liikuda kogu eluosakonna piires ning lisati, et kaebaja osales nimetatud perioodil ka kolm korda nädalas toimunud hõivetegevuses ja sai kord nädalas külastada graafiku alusel spordisaali. Neile asjaoludele ja mitmete Riigikohtu lahendite seisukohtadele tuginedes leiti, et kuna puudub kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimeseks eelduseks olev vangla õigusvastane tegevus, ei saa esineda ka põhjuslikku seost selle ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. KOHTU PÕHJENDUSED
6. 26.09.2016 kohtumäärusega on kohus menetlusse võtnud ainult kaebuse perioodi 07.10.2012 kuni 19.10.2012 puudutava osa. Kuna kaebaja pole seda kohtumäärust vaidlustanud, on vaja lahendada ainult küsimus, kas nimetatud perioodil kohaldunud kinnipidamistingimuste tõttu on saanud talle tekkida tema poolt väidetud suurusega mittevaraline kahju.
7. VangS § 45 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad talle elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja ruumi piisavat valgustatust tagav kunstlik valgustus. Kambri suuruse ja sisustuse üle otsustamise on seaduseandja teinud kohustuseks justiitsministrile, kes on vastavad nõuded sätestanud 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (VSkE). Selle § 6 lg 6 alates 01.01.2014 kehtiv redaktsioon nõuab, et kambris oleks iga seal viibiva kinnipeetava kohta vähemalt 3 m2 suurune põrandapind. VSkE § 7 lg 1 kohaselt peavad kambri sisustuse hulgas olema ühe- või kahekordsed voodid, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, riidenagi ning võimaluse korral ka valjuhääldi, pesemiskoht ja WC. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ näevad punktis 4 ette eluruumi põrandapindala määratlemise vastasseinte vahelise kaugusega. Vangistusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides kinnipeetava eluruumi kohta sätestatust ei tulene, et talle ettenähtud põrandapind peab olema täiesti vaba ning selle hulka ei saa arvata pinda, millel asuvad kambri sisustuse hulka kuuluvad esemed. Asjaolu, et sellist nõuet ja vähemalt 4 m2 suuruse põrandapinna soovitust ei tulene ka EIK praktikast, on Riigikohus selgelt 2 ära märkinud oma lahendi nr 3-3-1-42-15 punktis
8. Seega ei saa mõiste „põrandapind“ tähendada kambris ringi liikumiseks olevat vaba pinda ning seda pole võimalik määratleda muul viisil kui ruumi külgede pikkuse korrutisena.
9. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud RVastS § 7 lg-s
10. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on toodud RVastS § 9 lg-tes 1 ja
11. Neis kehtestatu võimaldab nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist muuhulgas ka väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise puhul, kuid vaid haldusorgani süülise käitumise korral ning õiguserikkumise ja süü raskust arvestades.
12. Kaebaja kambrite suuruse ja neis paiknenud isikute arvu kohta kohtule esitatud andmed kinnitavad, et ühelgi vaidlusalusesse perioodi jääval päeval pole tema osa kambri põrandapinnast olnud väiksem kui 3,48 m
13. Tähelepanu väärib siinkohal ka see, et vastustaja väidete kohaselt paiknes kaebaja vaidlusalusel perioodil avatud osakonnas, kus tal oli kambris viibimise kohustus üksnes öörahu ajal ning lisaks sai ta väljaspool oma kambrit viibida veel seoses jalutuskäikude, spordisaali kasutamise ja hõivetegevuses osalemisega. Seega pole vastustaja kuidagi saanud rikkuda kaebaja neid õigusi, millised on õigusaktides kehtestatud kinnipeetava kambri suurusele ja vaba liikumise võimalustele ega tekitada talle vähese isikliku ruumi läbi rahalise hüvitise saamist õigustavaid kannatusi.
14. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebuse menetlusse võetud osa täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole oma kulude kohta nimekirja ega kuludokumente esitanud, puuduvad antud asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 3